Vürtsikas müsli ja hobuse aasta

Täna algas Hiina kalendri järgi uus aasta - seekord hobuse aasta. Selle puhul kirjutan homses LP-s hobuselihast - söömisest, mustast turust jms. Naljakas, aga kõige rohkem hobuseliha süüaksegi just Hiinas - aastal 2005 umbes 421 000 tonni. Olin jaanuaris Itaalias ja ka seal armastavad inimesed seda liha väga. Üks naine, kes ise imehäid sööke (lihad, pastad, saiad jne jne) tegi ja vist enamiku päevast kokkas, rääkis, et hobuseliha on õrnem ja lahjem kui veiseliha ning sisaldab ohtralt vitamiine ja mineraalaineid. Kuna hobuse liha on aga kallim ja seda ei ole igal pool saada, siis eriti tihti selle lihaga maiustada ei saa. Loo juures on üks retsept Kristelilt ja City Marina peakokk Jörgen Kohal'ilt, kes hooajavälisel ajal (ehk sügisest kevadeni, kui CM on kinni), Tigus toimetab. Selle retsepti järgi valmistasid nad sel nädalal hobuseliha steiki ka vinoteek Tigu külalistele. Paar päeva on see kindlasti veel menüüs, niiet kel huvi, saab proovima minna ;-)

Kristel kirjutas oma blogis, kuidas ta hobuseliha "jahil" käis. See, millist hobuseliha süüa, on väga oluline, st tähtis on, et hobune oleks kasvatatud söömise eesmärgil. Vanade või haigete endiste töö- või võistlushobuste ravimeid täis liha, mis saadakse odavalt kätte, ei ole kindlasti see, mida osta tasub. Just selline liha jõudis veiseliha asemel poolfabrikaatidesse ja vallandas eelmisel aastal nn hobuseliha-skandaali. Korralik hobuseliha on kallim kui veise oma, niiet sellist pettust korda saata ei oleks majanduslikult just eriti mõttekas.

Pean aga tunnistama, et ise ma hobuse liha süüa ei suuda ... Kuigi meil maal vanaema juures olid ka kõik muud koduloomad peale kitsede, on siiski hobused kuidagi eriti armsad. Kui ma nendele ja väikestele varssadele mõtlen, siis ausalt öeldes tuleb pisar silma ja raske on ette kujutada, et keegi hobuseliha süüa tahaks ja suudaks. Ühegi teise loomaga mul sellist tõrget ei ole ... kui käisin kolmapäeval Tigus retsepti juurde koos fotograafiga toitu pildistamas, siis fotograaf küsis minult imestunult, et kas ma näiteks lammast siis ka ei söö. Muidugi söön:) Lambad on ju täitsa lambad, sellised parajad ullikesed, kes määgides karjaga ühest kopli ostast teise kihutavad, nendega pole mul mitte mingisugust emotsionaalset sidet. Samuti võin vabalt veise-, sea- ja kanaliha süüa, aga hobused on targad, ilusad ja head:):):) Ja kui ma veel nendest õudustest lugesin, kuidas hobuseid, kelle liha nö mustale turule läheb, koheldakse, siis oli mul ikka kohe väga paha olla. Neid  jubedusi ei paindunud mu käsi ka artiklisse kirja panema, niiet selles osas olen homses lehes üsna lakooniline.

Hiina uue aasta vastuvõtmisega seotud traditsioonidest kirjutasin eelmisel aastal samal ajal samuti LP-s ja Chedi peakokk Simon andis sinna juurde ka paar "aastavahetuseks" sobivat retsepti. Eelmised kaks aastat viibisin just uue-aasta pidustuse ajal Aasias (eelmisel Malaisias ja üle-eelmisel Vietnamis) ning ka nende reisijuttude juures räägin, kuidas see kõik kohapeal välja nägi. Malaisia selle-teemalised jutud on siin ja siin ning Vietnami oma siin. Kusjuures, eelmisel aastal Kuala Lumpuris olles oli meil isegi suur au viibida ühel peol ja lugu sellest on ka blogis kirjas.

Täna aga lisan siia hoopis ühe vürtsika ja krõbeda müsli retsepti, mis on samuti tegelikult "granola" nagu juba üks blogis olemas olev müsli, aga ma ei hakka hetkel nimeteemal pikemalt peatuma, sest siin postituses juba rääkisin sellest :)

Apelsinikoore, kaneeli ja ingveri müslile lisamise juures on eriti tore, et kodu on nii selle küpsetamise ajal kui ka mitu tundi hiljem täis mõnusat vürtsikat lõhna. Mulle meeldib müslit ka niisama lusikaga purgist süüa (igal ajal), aga eriti hea on see muidugi hommikul, sest just siis tasub süüa magusaid asju nagu just ühest väga huvitavast artiklist lugesin;-) Kook hommikuks on aga eriti hea! :)

Toredat nädalavahetust! 

Vaja läheb:
400-450 g kaerahelbeid (mina kasutan gluteenivabu helbeid)
100 g kuivatatud jõhvikaid v kirsse (või rosinaid, hakitud kuivatatud aprikoose)
100 g mandleid või pähkleid (sarapuu, Kreeka, pekaani vm)
70 g kõrvitsaseemneid
1-2 tl jahvatatud kaneeli
1 tl jahvatatud ingverit
100 g vedelat mett või suhkru(roo)siirupit
60 g õli (kasutan siin greibiseemne oma)
1 apelsini peenelt riivitud koor
1 sl vanilliekstrakti

Haki pähklid või mandlid kergelt ära ja sega kaerahelveste, kuivatatud puuviljade või marjade*, kõrvitsaseemnete ja kaneeliga läbi. Vala õli ja mesi või siirup kastrulisse ja kuumuta paar minutit. Sega hulka apelsinikoor ja vanilliekstrakt, kalla kogu kastruli sisu kaussi kaerahelveste segu sisse ja sega läbi.

Kata kaks suurt ahjuplaati küpsetuspaberiga, jaota kogu segu kahe plaadi vahel ära ja küpseta ahjus 160 kraadi juures 20-30 minutit paaril korral segades kuni kaerahelbed on kuldpruunid. Lase täielikult jahtuda ja aseta seejärel õhukindlalt suletud purkidesse.

* Kuivatatud jõhvikad või muud puuviljad või marjad võid lisada müslisegule ka pärast küpsetamist.

Naudi koos piima või maitsestamata jogurtiga või kasuta kihilises kohupiima-magustoidus.