Pähklimüsli

Mõne kirjaniku teosed on kõik äratuntavalt sarnased - keskkooli lõpus said kõik eesti keeles ilmunud Hemingway ja Remarque'i teosed läbi loetud ja ma ausalt öeldes ei suuda neil absoluutselt enam vahet teha, sest kõik olid ikka üsna ühtemoodi! Ok, "Vanamees ja meri" muidugi eristub selgelt, aga see on ka erand (mis kinnitab reeglit) :) Või näiteks on mõne fotograafi tööd nii isikupärased, et võib aru saada, kes on autor  ilma, et kõrval nimi kirjas oleks. Mitmetel "päris" kokkadel on samuti oma stiil ja omamoodi serveeringud. Huvitav, kas toiduajakirjanikel ja -blogijatel on ka oma käekiri, mille järgi nende valmistatud road alati ära tunneb? Fotode osas on küll tihti aru saada, kes täpselt pildistas, aga retseptid ... Päris huvitav!:)

Selle kahe nädala jooksul, mis ma Peruust tagasi olen, olen juhtunud kinno juba umbes viiel-kuuel korral. Kuna ma sõna otseses mõttes "satun" pidevalt kinno (aitäh muidugi kõigile, kellel selles oma osa on!) :) ilma, et ma ise suurt midagi nendest filmidest teaksin, siis muidugi tuleb tavaliselt mulle kõik nö üllatusena. Aga ongi põnevam!:) Üks ägedamaid filme, mida eelmisel nädalal vaatama juhtusin, oli "The Grand Budapest Hotel" (treiler on siin), kus teeb kaasa palju lahedaid näitlejaid alates Tilda Swinton'ist ja Ralph Fiennes'ist lõpetades Harvey Keitel'i ja Jude Law'ga. Ja loomulikult supertore Edward Norton! Film meenutas mulle hullult ühte teist tõeliselt lõbusat linateost "Moonrise Kingdom" ja kui ma Edward Nortonit nägin, siis olin üsna kindel, et tegemist võib olla sama režissööriga. Hiljem guugeldasin ja nii oligi - filmi stsenarist ja lavastaja on Wes Anderson, kes ka "Kuutõusu kuningiigi" looja on. Täiesti omapärane käekiri ja stiil, mõlemad filmid on hullult lahedad (soovitan!) ja ma ise ilmselt lähen tema viimast filmi kinno uuesti vaatama, kuni selleks võimalus on (suur ekraan on ikkagi suur ekraan!), kuigi "Moonrise Kingdom" oli minu arvates veelgi ägedam. Ma isegi soovitasin seda filmi oma blogis tookord ja seda ei juhtu just sageli, et ma inimesi blogi kaudu kinno saadan - tavaliselt lobiseme nendel teemadel sõpradega. Aga oli lihtsalt nii hea!!!;-) Ja muidugi soovitan küpsetada filmisoovituse juures olnud rustikaalset ploomipirukat ja kuulata Muse'i olümpialaulu ka ;-)

Erinevalt tavalisest müslist on pähklitega granola gluteenivaba juba iseenesest ehk ei ole vaja osta gluteenivabu kaerahelbeid, et nisujahu vältida püüdvad inimesed seda süüa saaksid. Mulle see pähklitega variant meeldibki vist endale kõige rohkem, kuigi nii see mõnus krõbe müsli kui ka natukene vürtsikam granola on samuti igati head ;-) Ja minu arvates on see kohe eriti tervislik! Kusjuures sobib suurepäraselt ka kommi või koogi asemel magusaisu rahuldama:)

Vaja läheb:
100 g pekaani või Kreeka pähkleid
150 g pistaatsiapähkleid või mandleid
näpuotsatäis soola
4 sl mett
50 g võid
1 tl vanilliekstrakti
40 g kookoshelbeid
paar-kolm peotäit kuivatatud puuvilju v marju (soovi korral)

Leota pähkleid eelnevalt, et neid oleks kergem seedida. Aseta pähklid koos soolaga kaussi, kata veega ja lase u 8 h seista. Nõruta pähklid ja jäta need 8-12 tunniks küpsetuspaberile kuivama. 

Vala pähklid köögikombaini ja töötle peeneks. Aseta tükeldatud või koos meega kastrulisse ning soojenda kuni või on sulanud. Sega hulka vanilliektrakt. Lisa segu koos kookoshelvestega köögikombaini pähklite juurde ja töötle veel hetke kuni pähklipurust on umbes kaerahelveste  suurused tükid. 

Vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, aja ühtlaselt laiali ja küpseta ahjus 110 kraadi juures u 50-60 minutit paaril korral segades kuni müsli on kuiv ja kergelt kuldpruun. Lase täielikult jahtuda ning lisa soovi korral kuivatatud puuvilju (suuremad, nt ploomid või aprikoosid, haki väiksemateks tükkideks) ja marju. Hoia müslit õhukindlalt suletud purgis jahedas kohas. 

Naudi seda hõrku granola't koos piima, maitsestamata jogurti, vahustatud vahukoore, keefiri või kohupiimakreemiga. Sobib nii hommikusöögiks, magustoiduks kui ka kingituseks külla kaasa viia.