Lihapallid ja elumuutev avastus :)

Ma võiks öelda, et mu elu jaguneb kaheks - elu enne, kui ma sain teada, et lihapalle saab ka ahjus edukalt küpsetada, ja elu pärast ... :D Enne seda elumuutvat avastust tähendas kotlettide valmistamine tervet maja täis praadimislõhna, mis hoolimata täisvõimsusel töötavast äratõmbekapist, jäi riietele ja juustesse, pikka aega pliidi ees passimist, tohutult hulka rasvapritsmeid, mida pidi pliidilt ja mujalt küürima jne jne ehk kõike, mis lihapallide praadimisega kaasneb. Nüüd aga vormin pallikesed valmis, laon ahjuplaadile ja võtan küpsenud lihapallid ahjust välja - nii lihtne ongi!

Minu arvates on parim just selline nö kahes osas küpsetamine, et kõigepealt kõrgem temperatuur, mis annab mõnusa pruuni "kooriku" ja võtab nö mahlad kinni, ning seejärel madalam, et lihapallid ilusti seest ära küpseks. Olen proovinud neid ka ühtlaselt 200 kraadi juures 20 minutit küpsetada, aga sel viisil ei jää tulemus nii mahlane.

Ma ise armastan samuti enda tehtud lihapalle süüa, kuid eriti populaarne on see toit minu arvates just meeste ja laste hulgas, mistõttu teen neid alati umbes kilost hakklihast (ehk kahekordistan retseptis olevad kogused, millest saab u 50 lihapalli), et jätkuks kauemaks kui 5 minutiks:) Eriti head on minu arvates lihapallid tomatikastmes. Kusjuures, see on küll üks Itaalias eksisteeriv roog, aga klassikaline USA-s jt riikides asuvate Itaalia restode toit ehk lihapallid tomatikastme ja spagettidega seda teps mitte ei ole. Siin on väga lõbusalt kirja pandud päris mitmed road, mida peetakse Itaalia omadeks, kuid tegelikult seda pole - mõni asi võib päris üllatav olla;-)

Kuigi ma enamasti ei pane soolakogust retseptides kirja, siis lihapallide puhul on oluline seda mõõta, sest saab ju alles hiljem teada, kas oli parajalt - alla 1 tl jääb minu arvates pisut magedavõitu. Kuna ma pole ikka veel suutnud endale hakkliha tegemiseks vastavat vidinat KA-le muretseda, siis ostan seda valmiskujul poest. Viimasel ajal kasutan peamiselt Maks&Mooritsa delikatesshakkliha (50% sea- ja 50% veiseliha) ja sama firma veisehakkliha segu. Ma ise teeks muidugi ainult veiselihast, aga kuna rasvasemad lihapallid on siin majas populaarsemad, siis tuleb mul kompromiss leida :)

Lihapallide juurde sõime seekord sparglit, mille peened varred ma lihtsalt pannil või sees läbi praadisin (mõned minutid keskmisel kuumusel) ning maitsestasin soolahelveste, värskelt jahvatatud pipra ja natukese sidrunimahlaga. Vanemad ja jämedamad varred võid aga ahjus röstida nii nagu siin kirjas on.

Ahjaa - need lihapallid on gluteenivabad!!! :)

Minu lihapallid:
450-500 g hakkliha
1 väiksem sibul
1 küüslauguküüs (soovi korral)
1 väikese kuhjaga sl riisijahu
1 muna
1 tl soola

cayenne'i või (tšilli)pipart ja oreganot või (külm)kuivatatud tüümiani, koriandrit vms, sobivad ka igasugused peenelt hakitud värsked ürdid nt tüümian, rosmariin ja koriander

Haki sibul hästi peenelt, samuti küüslauk ja prae soovi korral pannil keskmisel kuumusel või sees klaasjaks. Võid sibula ja küüslaugu ka ilma läbi praadimata kotletisegule lisada, kui kiire on, aga praetult on parem.

Sega/klopi kõik kausis kokku tihedaks seguks. Kui on aega, siis aseta hakklihamass tunnikeseks külma, kui mitte, siis vormi kohe pallid. Proovi neid käes peopesade vahel natukene "kloppida" ehk ühelt peopesalt teisele "lüüa", et pallid tihedamalt kinni mätsiksid ja küpsetamisel ilusti kuju hoiaksid. 

Lao hakklihapallid küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 220 kraadi juures 10 minutit, kuni need on pealt pruunistunud. Alanda ahju temperatuur 180 kraadile ja küpseta veel 10-15 minutit (sõltuvalt suurusest) kuni lihapallid on läbi küpsenud.