neljapäev, 8. oktoober 2015

Suus sulav pohla-õunakook ja kodumaised supertoidud


Hästi palju räägitakse viimasel ajal supertoitudest (ingl k superfoods), mis meie tervisega imesid tegevat ja krõbedast hinnast hoolimata peaksid meie igapäevases menüüs olema. Kindlasti on need kaugelt kohale toodud toidud igati kasulikud, kuid hetkel on meil täiesti tasuta saadaval kodumaised toitainepommid - veel praegugi on metsaalused pohladest punetamas, koduaedades aga muru õunapuude all kasulikest aintetest tulvil ubinaid täis. Kuigi õunasaak on sel aastal enamikes kohtades kesine, on pohli seevastu rekordiliselt. Neid tasub kookidesse, keedistesse jm toitudesse sättida nii ilusa värvi kui ka mõnusa hapuka maistenüansi tõttu. Ubinadki sobivad sarnaselt pohladega soolastesse ja magusatesse roogadesse.

Nii õunad kui ka pohlad olid juba meie esivanemate poolt väga hinnatud ja laialdaselt köögis kasutusel. Eriti head olid need (ja on ka praegu) just liharoogade ja jahutoitude lisandina, kuna hõlbustavad seedimist ja soolestiku talitust. Mõlemad viljad on põhjamaade inimestele talvisel ajal hindamatuks vitamiiniallikaks, samuti on tegemist väga hästi säilivate asjadega. Viimase tagavad just orgaanilised happed - mida rohkem on viljalihas happeid, seda paremini need säilivad, sest bakterite ja hallituste areng on happelises keskkonnas takistatud.

Õunte viljalihas on kõige rohkem õun- ja sidrunhapet, koortes ka sipelg- ja äädikhapet. Happed on olulised õuna maitse kujunemisel; eelkõige omab tähtsust suhkrute ja hapete vahekord - õunad, milles on vähe suhkruid ja happeid, on magusamad õuntest, mille suhkru ja happesisaldus on suurem. Üllatavalt on pohlamarjades ohtralt suhkrut, eriti fruktoosi, kuid nendes sisalduvad erinevad happed (sidrun-, õun, oblik-, äädik-, bensoe- ja ursoolhape) suudavad magusa maitse peaaegu täielikult varjutada.

Pohla kasulikkusest olen juba siin ja siin kirjutanud, kui oluliselt ei jää palukale alla ka rikkaliku biokeemilise koostisega õun. Selles sisaldub väikeses koguses peaaegu kõiki mineraale ja vitamiine, rikkalikult C-vitamiini, märkimisväärselt antioksüdantseid karotenoide ja kaaliumi, samuti magneesiumit ja fosforit. Seemnete söömisel saab lisaks ka E- ja A-vitamiini. Õunas leidub ohtralt kiudaineid (100 g kohta 2,1-2,3 g) pektiini, glükaane, tselluloosi, hemitselluloosi. Kombineerituna teiste selles puuviljas sisalduvate toitainetega muutuvad need tervisele kasulikuks koosluseks, mida kokkuvõttes võiks seostada suurema koguse kiudainete söömisega.

Maailma puuviljanduses on õunapuudel viinamarjade, tsitruseliste ja banaanide järel auväärne neljas koht. Õunasorte on maailmas 40 000 ringis. Ubinad võiks olla meie toidulaual igapäevaselt ja aastaringselt, sest need mõjuvad hästi meie nahale, aitavad vererõhku normis hoida, vere kolesteroolitaset tasakaalustada, säilitada veresoonte elastsust, stimuleerivad jääkainete eraldumist organismist ja mõjuvad hästi südame-veresoonkonnale. Õunad on vastunäidustatud vaid neile, kes on liighapude toitude suhtes tundlikud või kannatavad maohaavandite käes.



Pohla-õunakook

Kohendasin natukene ühte vana head rabarbrikoogi retsepti ja sain tulemuseks veelgi suus sulavama pohla-õunaküpsetise ;-) Seekord kasutasin kaneeli asemel kardemoni, nisujahu asemel maisijahu ja osa suhkrust (150 g) asendasin heleda muscovado'ga. Peale puistasin demerara't, rabarbri asemel kasutasin enda korjatud pohli ja õunu. Kui soovid, võid asendada pohlad õuntega - sel juhul lisa koogi sisse vähemalt 1,2 kg õunu. Kuigi õunu tundub olevat tainaga võrreldes suhteliselt palju, tuleb arvestada taina kerkimisega ning kui lisada väiksem kogus vilju on oht, et kook tuleb liiga kuiv.

Retseptis toodud kogusest saab terve suure ahjuplaaditäie kooki. Kui sul suurele hulgale inimestele pole vaja kokata, siis soovitan teha kooki poolest retseptis olevatest kogustest ja kasutada 20X30 cm läbimõõduga neljakandilist vormi.

200 g võid
150 g muscovado suhkrut
100 g peensuhkrut
4 suurt muna
250 g kartulijahu 
3 sl nisu- või maisijahu
2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola 
1 tl peenestatud kardemoni v 2 tl jahvatatud kaneeli
600 g tükeldatud õunu 
400 g pohli
2-3 sl demerara suhkrut (soovi korral)

Vahusta toasoe või ja suhkrud, lisa vahustades ükshaaval toasoojad munad. Sega jahu, tärklis, küpsetuspulber, sool ja kardemon või kaneel omavahel, lisa võivahule ning sega ühtlaseks. Laota tainas suurele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning puista peale õunatükid ja pohlad. Puista koogile demerara suhkur ning küpseta 200 kraadi juures 25 minutit.

2 kommentaari:

Kristel ütles ...


Küll mulle meeldib, et sa postitad just selliseid retsepte, mille järele just parajasti isu on :)
Kook ahjus, tuba imelist lõhna täis.

Ilusat sügist!

Kristel

Silja ütles ...

väga lahe! :) mul on tõeliselt hea meel, et sain koogiisu äratada :) aitäh Sulle, Kristel, ja illusat sügist Sullegi! :)