Hispaania päevast ei ole ma varem kirjutanud, aga kuna tänavu olin sellel tähtsal päeval Hispaania suursaadiku vastuvõtul, päev enne aga Eestis elavate hispaanlaste jt Hispaania-huvilistega elu esimest fideuà'd söömas, siis oleks patt seda mitte teha :) Kuigi ajendiks ja motivatsiooniks sai muidugi ettepanek tähtpäevast nädalalehes Eesti Ekspress kirjutada (artikkel ilmus eilses lehes). Kuna huvitavaid teemasid, põnevaid üritusi, uudiseid jms, mida kajastada, on nii palju (ja tuleb igapäevaselt muudkui juurde), siis on vaja ikkagi alati konkreetset põhjust, õigemini küll väljaande trükki minekust sõltuvat tähtaega, et end kokku võtta ja kiirel ajal muude toimetuste kõrval arvuti taha kirjutama mobiliseerida ... :)
Hispaania on üks mu lemmkriike, kus ma vähemalt korra aastas käia üritan. Sel kevadel olin seal isegi üle kuu ja septembrist alates õpin lõpuks ometi hispaania keelt, mida ma tõeliselt naudin:) Mulle meeldib Hispaanias kõik! Seal on imeline toit, loodus, arhitektuur, veinid, inimesed ja - loomulikult- jalgpall! Ma tõesti ei jõua ära oodata, millal saame La Liga mänge telekast vaatama hakata, sest just selles liigas mängivad hetkel paljud mu lemmikjalgpallurid. Õnneks vähemalt saab Eurospordi ja juurde ostetud Viasati spordikanalite kaudu Meistrite liigale, Premier League'ile ja Bundesligale kaasa elada, aga kui ka Hispaania klubijalgpall meieni jõuaks, siis oleks elu ikka juba väga ilus! :D
Kui ma Hispaania söögist kirjutades tunnen end suhteliselt mugavalt (olen seda nt siin, aga ka blogis teinud), siis Hispaania päevast rääkides see päris nii ei ole, kasvõi juba sellepärast, et enamik hispaanlastest, kellega ma sel teemal vestlesin, kasutab sellest rääkides ikkka vana nime ja kõigil on pisut erinev versioon sellest, kuidas ja millistes riikides seda täpselt tähistatakse. Niiet palusin oma eilses EE-s ilmunud lookese üle vaadata Hispaania Eesti saatkonnas juba üle 10 a töötanud, Tartu Ülikoolis hispaania filoloogiat õppinud kooliõel, kes mu jutukese sisu õnneks heaks kiitis (aitäh veelkord, Liisa!) :)
Mis aga fideuà'sse puutub, siis see on Valencia analoog paella'st, ainult et riisi asemel on makaronid. Järgmine ja kõik teised fotod (välja arvatud pildid oamäärdest) on tehtud telefoniga eelmisel suvel Hispaania keskoasas mägedes ja Madriidis A & M pulmas ning sellele eelnenud ja järgnenud päevadel, õhtutel, pidudel, ühistel söömaaegadel jne. See on klassikaline paella, samasugusel pannil valmistatakse ka fideuà'd. Reeglina tuleb see roog restodes ette tellida ja on mõeldud mitmele - ühe inimese portsuna saab seda minu teada vaid turistikates kohtades, aga siis see pole ka päris see ...
Kuna EE-s oli jube vähe ruumi, siis ei saanud kirjutada oma lemmikust jamón ibérico'st, aga see-eest saan oma lemmikasjast ja -poest jagada fotosid :)
Hispaania pidupäev
Esmaspäeval, 12. oktoobril tähistasid hispaanlased nii kodus kui ka võõrsil asuvates saatkondades riigi olulisimat püha, millega mälestatakse Christopher Kolumbuse maabumist Ameerika rannikul 1492. a samal kuupäeval. Kuigi tähtpäeva nimetus on juba 1987. a-st alates ametlikult Fiesta Nacional de España, siis rahva seas kutsutakse seda siiani varasema Día de la Hispanidad’iks. Algne tiitel rõhutas Hispaania seotust rahvusvahelise latiino kogukonnaga, mistõttu nimemuutuse eesmärgiks oli kaotada viited kolonialismile ja ajaloolistele sidemetele Ladina-Ameerikaga. Et samal päeval tähistatakse ka Relvajõudude päeva, toimub Madriidis iga-aastaselt uhke sõjaväeparaad.
Hetkel räägib maailmas hispaania keelt üle 590 miljoni inimese ning Hispaania päeva peetakse erinevate nimetuste all enamikes Lõuna- ja Kesk-Ameerika maades, samuti Ameerika Ühendriikides, kus seda tuntakse Kolumbuse päevana.
Hispaania köök
Hispaania köögi algupäraks on talupoja lihtne toit, mida valmistati enda kasvatatud viljadest ja kariloomadest põhimõttel, et midagi ei tohi raisku minna. Asukoha tõttu on hispaanlaste toidulauda sajandite jooksul mõjutanud roomlastest ja kreeklastest, samuti mauridest vallutajad ning juudid. Suur mõju oli ka koloniaalajastul, sest Ameerikast jõudsid Hispaaniasse nüüdseks igapäevaseks muutunud asjad nagu tomat, kartul, paprika, vanill, kakaouba ja šokolaad, millest viimane põhjustas tõelise furoori, sest just Hispaanias prooviti esmakordselt selle segamist suhkruga, et kakao looduslikust mõrudusest lahti saada.
Hispaaniasse reisides tasuks lisaks imemaitsvatele värsketele mereandidele ning suurepärastele sinkidele ja juustudele ära proovida ka mõned olulisemad kohalikud road. Andaluusiast pärinev rikkalik ja värskendav külmsupp gazpacho, mida hakkasid algselt valmistama talupojad, et kuuma päikese käes pikki tunde tööl tehes vastu pidada. Toitev ja kiiresti valmiv roog varustas kurnatud keha nii vajalike mineraalide ja sooladega kui ka hoidis seda hüdreerituna. Selle praegust põhikomponenti, Lõuna-Ameerikast pärinevat tomatit, hakati supile lisama alles 15. sajandi lõpus pärast selle kontinendi avastamist.
Üks levinumaid roogasid on tortilla de patatas, mida tuntakse ka Hispaania omleti nime all. Kartuliomletti valmistatakse vahel ka hommikusöögiks või eelroaks ja nauditakse soojalt, kuid sageli pakutakse seda jahtunult ja väikesteks tükkideks lõigatuna just joogi kõrvale tapa'na. Põhikomponendiks on aeglaselt pannil küpsenud kartulid ja munad, vahel lisatakse hakitud sibulat, paprikat ja vürtsikaid sealihast vorstikesi ehk chorizo't. Hispaania omletti saab enamikes söögikohtades, seda pakuvad reeglina kõik hispaanlastest sõbrad või tuttavad, kui neile külla minna, samuti on see menüüs riiklikel vastuvõttudel (nt esmaspäeval oli see üks väheseid Hispaania toite, mis rikkalikul laual oli). See on A ema tehtud tortilla de patatas
Tapa on väike suupiste, mida serveeritakse külmalt nii alkohoolsete kui ka mittealkohoolsete jookide kõrvale baarides ja kohvikutes. See võib olla väike võileivake, kalmaarirõngad, krõpsud, salati vm toidu portsjon. Tapa, mis tähendab tegelikult hispaania keeles kaant või katet, tuleneb sellest, et klaas õlut või veini kaeti kas leiva- või singiviiluga, et kärbsed ei lendaks joogi sisse. Tihti on tapa’na serveeritud erinevate määretega saiad, millest üks variant on siin. Tapas tuuakse reeglina tasuta jookide kõrvale (kui pole just special tapas bar - nendes on arvestus ja tasumine reeglina tikkude järgi, mis taldrikule jäävad) ja selle eest raha ei küsita. Mõned stiilinäited on siin:
Valgete ubade ja tuunikalakattega tapas
Seda määret olen pakkunud ka külas käinud hispaanlasele ja tema sõi oma kaaslasega seda nii hoogsalt (ja kiitis), et võin retsepti julgelt jagada :D Kuna klassikalist krõbeda paksu koorega tihket saia, mida hispaanlased kodumaal söövad, ei ole veel Eestis leidnud, siis olen juurde pakkunud suure seemnesisaldusega mitmevilja pehmikuid. Arvasin, et tegemist on Fazeri tootega, aga dr Google'i abil sain teada, et hoopis Eesti Pagari poolt tehtud :) Või siis lihtsalt Fazeri tooteid pole netis ... Mul on see hetkel üks lemmikuid nö poeleibasid (eriti just röstitult) ja välismaalastele (sh Hispaaniast) läheb ka igati hästi peale.
Kui on suurem seltskond, kes ei istu laua ümber, siis on seda määret mugavam serveerida nii nagu retseptis kirjas ehk klassikalise tapa'na mitte nii, nagu fotodel näha. Maistev on muidugi mõlemat moodi ja minu jaoks on see kate nagu hummuski selles mõttes, et kui midagi eelmisest õhtust pärast külaliste lahkumist järele jääb, siis söön ise niisama lusikaga ära :D
480 g (2 purki) valgeid ehk võiube
200 g (1 karp) tuunikala õlis
5 anšoovisefileed
poole sidruni mahl
tšillihelbeid
vajadusel oliiviõli ja soola
Serveerimiseks: saia, küüslauku ja oliiviõli
soovi korral kappareid, kuivatatud tomateid või oliive
Kurna oad, aseta koos tuunikala ja konservis oleva õli, anšooviste ja sidrunimahlaga köögikombaini ning töötle ühtlaseks. Maitsesta tšillihelveste ja vajadusel soolaga. Kui konsistents tundub paks, siis lisa supilusikatäis või paar oliiviõli.
Serveerimiseks rösti saiaviilud ja hõõru neid poolitatud küüslauguküüntega. Määri peale oamääre, nirista pisut oliiviõli. Võid tükeldada peale kuivatatud tomateid või oliive. Kui kasutad kappareid, siis soovitan need eelnevalt pannil õli sees krõbedaks frittida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar