Sel laupäeval kirjutasin lühidalt lehes hiljuti meie seast lahkunud Bourdainist, kelle surm on ilmselt kõige kurvem sündmus, mis toidumaailmas juhtunud on ... Ja ei mäletagi, et mõne teise toiduinimese puhul oleks nii palju “meediakära” olnud, seda eriti just välismaa pressis. Bocuse d’Or’i asutaja Paul Bocuse’i surmast ei ole ka ju veel eriti palju aega möödas, kuid tema oli vana inimene ja jõudnud kõrgesse ikka, erinevalt Bourdainist, kes vaid 61-aastane ehk kellel kolmandik elu oli veel ees. Kõige keerulisem oli artikli juures aga üritada seda kokkuvõtlikult 5000 tm sisse ära mahutada, niiet palju mõtteid on mul veel peas keerlemas ...
Mina avastasin Bourdaini enda jaoks Pariisis kokakoolis, kui mu kursakaaslane Paul tema uue raamatu mulle lugemiseks laenas. Kirjutasin sellest siis ka blogis, sest sel hetkel kaalusin oma 174 cm pikkuse juures veel 55-56 kg ja tohutult nõme väljend “ära usalda kõhna kokka” mind hullult häiris. Kas tõesti on minu toit halvem, sest ma olen kõhn?!? Masendav ahistamine ju (välimuse põhjal)! Õnneks muidugi mainis seda vanasõna mulle vaid mu sõbranna “taktitundeline” ema, kes arvas, et ma võiksin kaalus juurde võtta, aga ikkagi oli hea lugeda, et keegi peale minu arvab veel, et see lause on puhas lollus :) Igaks juhuks aga mainin, et kuna nüüd kaalun u 60 kg ringis, siis ma enam kõhn ei ole ja mind võib usaldada ;-)
Mulle tohutult meeldis Bourdaini ehedus ja otsekohesus, eriliselt mahlakas väljendusviis ja tohutult lai silmaring, aga ennekõike suur süda ja meeletu empaatiavõime. Ta võttis pidevalt sõna nõrgemate kaisteks ja oli muideks suur #metoo liikumise toetaja. Väga sümpaatne on, kui inimene ei häbene oma vigu tunnistada. Näiteks on ta korduvalt kahetsenud oma bestselleri “Kitchen Confidential” toksilist maskuliinsust, eriti naisi mittesoosiva nn meathead-kultuuri toetamist. Selliseid empaatilisi inimesi oleks meil tõesti palju rohkem vaja, mitte ei tahaks neid nii noorelt kaotada. Sest väärtuste osas ei saa kompromisse teha! Kõige tugevamad ja targemad mehed on just need, kes ei pea selleks, et end hästi ja “päris” mehena tundma, teisi alandama, agressiiivselt käituma või mingit ägedat kutti mängima, vaid on lihtsad, loomulikud ja heatahtlikud. Nagu Bourdain ... Sama käib muidugi ka naiste kohta - mida enesekindlam ja arukam inimene, seda tolerantsem ja sõbralikum on ta ka teiste suhtes ;-)
Ilmselt on paljudel juba mõtted eelolevatel pühadel, vähemalt toidu osas :) Mina küll juba mõtlen, mida magusat küpsetan (ilmselt teen Brita koogi maasikate ja kohupiimakreemiga), milliseid snäkke ja lihamarinaadi valmistan. Ja siis muidugi tuleb ju mõelda ka kaasapakitavale riietusele, sest viimase aja palavusega harjunud inimesele on jaanipäevaks lubatud napilt üle 10-kraadine soojus ikka päris külm, kuigi tavapäraste jaaniõhtutega võrreldes on see ju suisa soe ilm :D
Üks variant pühadeks, mõneks muuks tähtpäevaks või niisama maiustamiseks on siin. See hõrk kook kuulub vaieldamatult kategooriatesse “tervislik” ja “taljesõbralik", sest gluteenivabas põhjas on kasulikud mandlid ja datlid. Täidis on aga rammusa vahukoore ja toorjuustu asemel valmistatud kohupiimast, jogurtist ja maasikatest. Enam rohkem lahjemaks ei ole vist võimalik ühte maiust tuunida ilma, et maitse ja tekstuur kannataks:D Igal juhul see sai küll üks mõnus kook, mida sõid väga hea meelega ka mehed. Niiet pole vaja karta, et see maius liialt tervislik on või et siin on “taljesõbralikkuse” saavutamiseks maitse osas kompromisse tehtud ;-)
Retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s.
Üks variant pühadeks, mõneks muuks tähtpäevaks või niisama maiustamiseks on siin. See hõrk kook kuulub vaieldamatult kategooriatesse “tervislik” ja “taljesõbralik", sest gluteenivabas põhjas on kasulikud mandlid ja datlid. Täidis on aga rammusa vahukoore ja toorjuustu asemel valmistatud kohupiimast, jogurtist ja maasikatest. Enam rohkem lahjemaks ei ole vist võimalik ühte maiust tuunida ilma, et maitse ja tekstuur kannataks:D Igal juhul see sai küll üks mõnus kook, mida sõid väga hea meelega ka mehed. Niiet pole vaja karta, et see maius liialt tervislik on või et siin on “taljesõbralikkuse” saavutamiseks maitse osas kompromisse tehtud ;-)
Retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s.
Soovi korral võid põhja valmistada ka küpsistest. Selleks purusta 1 pakk (180 g) vanilliküpsiseid, sega u 70 g sulatatud võiga ja suru vormi põhja.
Põhi:
30 g võid
150 g mandleid
150 g kuivatatud kivita datleid
1 sl kakaopulbrit
Sulata või, aeta see koos ülejäänud põhja komponentidega köögikombaini ja töötle ühtlaseks massiks. Suru segu ühtlase kihina 22-24 cm ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga, ja aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi.
Täidis:
370-400 g (1 tops) maasikajogurtit
300 g (1 toru) vanilli- või maasikamaitselist kohupiimapastat
200 g (1 pakk) vanillimaitselist kohupiima
30 g suhkrut
8 želatiinilehte
300 g tükeldatud maasikaid
Aseta jogurt, kohupiimapasta, kohupiim ja suhkur kaussi, sega vispliga ühtlaseks. Aseta želatiinilehed u 1 dl külma veega kastrulisse, lase 10 minutit seista. Seejärel tõsta kastrul pliidile ja kuumuta madalal kuumusel samal ajal segades kuni želatiin on lahustunud ja tükke ei ole. Võta paar supilusikatäit kohupiima-jogurtikreemi, lisa kastrulisse želatiini hulka ja sega ühtlaseks. Vala želatiinisegu ühtlase nirena jogurtikreemi hulka ise samal ajal vispliga segades. Viimasena lisa tükeldatud maasikad, sega läbi, vala segu vormi ja aseta vähemalt kolmeks tunniks külmkappi tahenema.
Enne serveerimist eemalda vorm ning puista peale maasikaid ja muid marju. Koogi juurde sobib ka purustatud maasikatest kaste.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar