Ja ongi suvine pööripäev läbi, ees on võidupüha ja jaanipäev! :) Kuna eelolevate pühade ajal ootab meid päikesepaiste ja palavuse asemel ilmselt tavapärane kehv suusailm, siis bikiinidest ja päikesekreemist olulisem on tähistama minnes kaasa pakkida soe jope, vihmakeep, kampsun ja kummikud. Õues grillimise asemel tuleb suurem osa toitusid tõenäoliselt köögis valmis teha ja seetõttu on see lihtne õllesai (lisaks ahjus küpsemisele võtab aega max 10 minutit) ideaalne. Tänases Laupäevaleht LP-s aga on mul samuti terve rida retsepte (soolakurgid, odrajahukarask, suistukalamääre, kartulisalat ja keefirimarinaadis kana), mis jaanipäeval lauale passivad, ülemäära aega ei võta ja mille tegemiseks ei ole vaja õues külmetada :)
Lisaks söökidele tuleb muidugi läbi mõelda ka joogimenüü ja kuna me (no vähemasti plaanime) homme hommikul rannas väikese jooksutiiru teha, siis tuleb minuga kaasa ka alkovaba õlu, mis viimasel ajal sportlaste seas eriti popiks taastavaks joogiks on saanud. Kui veel mõni aasta tagasi oli seda turul vaid üks sort, siis nüüd on juba päris paljudel tootjatel valikus ka alkovaba õlu ja see trend on järjest kasvav ning toodetavad kogused järjest suurenevad.
Kui enamasti on alkovaba õlu lihtsalt asenduseks tavalisele õllele, siis kasutavad paljud trenniinimesed seda hoopis taastava spordijoogina. Sakslased, kelle seas nö tavalised spordijoogid suure suhkrusisalduse tõttu eriti popid ei ole, jõid näiteks aastal 2016 kolm korda (!) rohkem alkovaba õlut kui spordijooke. Viimasel olümpial tuli jutuks just kuldmedaleid saanud Saksa suusakoondise (alkovaba) õlle tarbimine - seda pidid nende arsti sõnade kohaselt jooma praktiliselt kõik sportlased ja olümpiakülla saadeti jooki suusatajate tarbeks 3500 liitrit! Muidugi ei elanud Saksa olümpiakoondis vaid alkovabast õllest, sest tavalist õlut tarniti neile sinna suisa 11 000 liitrit ;-) Olen oma elus olnud kolmel välismaratonil (Pariis, Hamburg ja Frankfurt) ja kui Prantsusmaal anti mõni kilomeeter enne finišit siidrit, siis Saksa maratonidel ootas kõiki finišeerijaid suur tops õlut. Pole vist vaja mainida, et mitte alkovaba, vaid ikka tavalist õlut ;-)
Samas alkohol ja sport siiski enamike teadlaste arvates väga hästi kokku ei käi, nt häirivat alkohol keha taastumisprotsesse jne, aga sellel teemal ei taha ma pikemalt peatuda, sest tean paljusid inimesi, kelle jaoks tavaline (tume) õlu on parim trennijärgne taastav spordijook:) Ja kuigi ma ka ise ei usu, et ühes õlles olev väike alkoprotsent oleks kuidagi kahjulik (me räägime siin ühest max 0,5 l suurusest õllest, mitte viiest või kümnest pudelist korraga), siis pigem tahaksin rõhutada ikkagi alkovaba õlut spordijoogina :)
Üks põhjuseid alkovaba õlle eelistamisel spordijookidele on kindlasti maitse - magusad joogid paljudele ei meeldi, see-eest aga mõrkjas külm humalamärjuke võtab ideaalselt janu ära, samas kui suhkrusisaldus on joogis väga väike. Lisaks on õlles ka üht-teist kasulikku, nt polüfenoole (taimsed ühendid, mis toimivad organismis antioksüdantidena ja vähendavad organismis vabade radikaalide toimet) ja B-grupi vitamiine, mis trennijärgsele taastumisele kaasa aitavad. Uuringutes on leitud, et õlu aitab paremini kui näiteks vesi taastada organismi vedelikuvarusid.
Taastumine on teatavasti spordi tegemise puhul kõige olulisem - mida paremini treeningust taastud (sh taastad organismi vedelikuvarud), seda rohkem ja tugevamini saad ka trenni teha. "Puhkus on treeningu kõige olulisem osa" ja “puhata peab oskama” nagu paljud (jooksu)treenerid rõhutavad, sest just "puhates saab tugevaks”:) Oluline on pärast trenni piisavalt vedelikku tarbida, samuti ka sobivat toitu (eelkõige süsivesikuid ja valku) süüa, et organismi jõuvarud taastada. Ületreenitus on oluline probleem, mida ka ise pidevalt näen, ja sellest rääkis just hiljuti taaskord TÜ spordibioloogia professor Kristjan Port. Harrastussportlased teevad sageli peaaegu sama suure koormusega trenni kui profid, kuid selle asemel, et nende kombel ülejäänud aeg nö jalad seinal veeta ja puhata (ja regulaarselt füsio juures käia), tehakse hoopis täiskohaga tööd ... Pole siis ime, et kergesti tulevad vigastused, üleväsimus jms, millest ka professor Port räägib.
Vana hea pealt krõbe, seest pehme ja mahlane õllesai, sai seekord tehtud alkovaba õlle, päikesekuivatatud tomatite ja ürtidega. Blogis on mul saiast olemas juba kaks varianti - nö tavaline siin ning juustuga siin. Mõlemad on hästi palju tagasisidet ja tähelepanu saanud - üks ilmus mu selles raamatus, teine Eesti Ekspressis. Lisaks oli esimene koos ühe mõnusa suitsukalakreemiga ka selles raamatus ja seda üldse mitte mu enda initsiatiivil (minul oli loomulikult üks kook plaanis teha!), vaid Toiduakadeemia palvel, sest nende juures läbiviidud koolitusel tegin seda saia ja - nagu alati - sai see kiita:) Ja jäi inimestele meelde, mis on muidugi eriti rõõmustav fakt sealset igapäevast toiduküllust arvestades ;-)
Küpsetan õllesaia päris sageli, niiet igasugused uued lisandid on alati põnevad nii endal katsetada kui ka teistel süüa. Samas naturaalselt kääritatud alkovaba Premium (sisaldab lisaks veele vaid odralinnaseid, otra ja humalat) on piisavalt neutraalse maitsega lager-tüüpi õlu, mis saia sisse ideaalselt passib. Muideks, taina valmistamine võtab aega u 5 minutit - ma arvan, et see on samuti üks põhjus, miks see sai nii populaarne on ;-)
Vaja läheb:
260 g nisujahu
100 g täistera nisujahu või rukkijahu
1 sl küpsetuspulbrit
0,5 sl soola
2 sl (pruuni) suhkrut
1 tl Vahemere ürdisegu, tüümiani või punet
u 5 päiksekuivatatud tomatit
330 ml (1 pudel) A. Le Coq alkovaba Premiumi
50 g võid
Vana hea pealt krõbe, seest pehme ja mahlane õllesai, sai seekord tehtud alkovaba õlle, päikesekuivatatud tomatite ja ürtidega. Blogis on mul saiast olemas juba kaks varianti - nö tavaline siin ning juustuga siin. Mõlemad on hästi palju tagasisidet ja tähelepanu saanud - üks ilmus mu selles raamatus, teine Eesti Ekspressis. Lisaks oli esimene koos ühe mõnusa suitsukalakreemiga ka selles raamatus ja seda üldse mitte mu enda initsiatiivil (minul oli loomulikult üks kook plaanis teha!), vaid Toiduakadeemia palvel, sest nende juures läbiviidud koolitusel tegin seda saia ja - nagu alati - sai see kiita:) Ja jäi inimestele meelde, mis on muidugi eriti rõõmustav fakt sealset igapäevast toiduküllust arvestades ;-)
Küpsetan õllesaia päris sageli, niiet igasugused uued lisandid on alati põnevad nii endal katsetada kui ka teistel süüa. Samas naturaalselt kääritatud alkovaba Premium (sisaldab lisaks veele vaid odralinnaseid, otra ja humalat) on piisavalt neutraalse maitsega lager-tüüpi õlu, mis saia sisse ideaalselt passib. Muideks, taina valmistamine võtab aega u 5 minutit - ma arvan, et see on samuti üks põhjus, miks see sai nii populaarne on ;-)
Vaja läheb:
260 g nisujahu
100 g täistera nisujahu või rukkijahu
1 sl küpsetuspulbrit
0,5 sl soola
2 sl (pruuni) suhkrut
1 tl Vahemere ürdisegu, tüümiani või punet
u 5 päiksekuivatatud tomatit
330 ml (1 pudel) A. Le Coq alkovaba Premiumi
50 g võid
Sega kausis sõelutud jahud, küpsetuspulber, sool, suhkur ja ürdid. Lisa tükeldatud tomatid ja õlu ning sega ühtlaseks tainaks, kuid hoidu üle segamisest (sega nii vähe, kui saad!), muidu on tulemuseks kõva sai. Tõsta tainas ettevalmistatud (põhjas küpsetsupaberi riba, ääred määritud võiga ja puistatud üle jahuga) piklikkusse vormi. Sulata või ja vala ühtlaselt taina pinnale.
Küpseta ahjus 180 kraadi juures 40-45 minutit, kuni sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase saial vormis u 15 min taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma, et alla kondensvedelikku ei tekiks ja põhi läbi ei vettiks. Väga mõnus nii soojalt kui ka jahtunult :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar