Sel aastal on meil ikka tõeliselt vedanud - niiiiiiii mõnus ja soe suvi! Pärast mullust “ikaldust" ilma vallas (pidev vihm ja jahedus) tundub päris uskumatu, kuidas meid enam-vähem katkematult juba maikuust saadik nii soojade ilmadega on õnnistatud ...:) Pole midagi mõnusamat soojadest ja valgetest suveõhtutest, mida koos sõprade ja muude toredate inimestega sisustada. Kirjutasin just eelmises postituses, kuidas sellise palavaga tahaks pigem päeval midagi kerget (nt mõnda head külmsuppi) mitte aga toekmat rooga süüa, aga mul oli vaja eile ära kasutada üks pakk Talleggi kanafileed ja otsustasin teha ... vürtsika karri! :D Lisasin sinna tomateid ja oma aia suvikõrvitsat, samuti ohtralt värsket küüslauku, ning väga nauditav oli seda palaval päeval koos pruuni riisiga süüa. Salatiisu aga hetkel üldse ei ole - ilmselt on kõike värsket igapäevaselt toidulaual koguaeg nii palju (marjad, herned, tomatid, erinevad kapsad, oad jne jne) ja niikuinii on salat alati ka õhtustel grillimistel liha juurde, niiet eile oli kohe suur isu aromaatse karri järele. Sobis muideks 30-kraadisesse palavusse suurepäraselt ja kuigi õhk pole niiske, tekkis ikkagi tunne nagu oleks mõnes troopilises Aasia riigis ;-)
Turul on nüüd juba ohtralt kodumaiseid vaarikaid, seega valisin just need välja D-kokaraamatule tehtud koogi jaoks. Kaunistamiseks võtsin juurde viimaseid Eestimaiseid maasikaid ja koduaia sõstraid. Eelmisel nädalavahetusel, kui veel isegi küpseid kirsse õnnestus saada, olid tikrid ja sõstradki juba peaaegu valmis, kuigi korjates pidi ikka jälgima, et saaks küpsed marjad välja valitud ja tooremad veel küpsema jätta. Sel nädalavahetusel on ilmselt sõstrad ja tikrid juba ilusti valmis, vähemalt Lõuna-Eestis, niiet korjamine läheb kiiremalt :)
Hiljuti lisasin blogisse vana hea kihilise biskviittordi retsepti, kus klassikalist biskviiti täiendab mahe kohupiimakreem. Hästi tore oli näha seda, et nii paljud inimesed selle küpsetamise ette võtsid! Samas aga mitu mu head tuttavat küsisid nii kirja kui ka telefoni teel, miks neil biskviit ei kerkinud nii kohevaks, et seda saaks mugavalt kaheks lõigata. Paraku on asi sellisel juhul mikseris, mitte küpsetajas. See küll kõlab uskumatult, aga nn lauamikseriga (mina kasutan Electroluxi Assistenti) tuleb vaht lihtsalt nii kohev ja tugev, et tulemuseks on rohkem kerkinud biskviit. Tavalist nn käsimikserit kasutades soovitan aga vahustada munakollased ja -valged eraldi, et saada sama õhuline tulemus. Lisasin retsepti juurde ka vastavad täiendused ja selgitused, sest oluline on, et igaüks saaks ikka ideaalse tulemuse! :)
Mandlijahust biskviit on selles mõttes eriti tore, et tuleb hästi kohev ja õhuline, kuid samas niisutamist praktiliselt ei vajagi. Selle puhul ei ole ka vahet, millise mikseriga mune vahustada, sest biskviit kerkib nii kõrgeks, et igal juhul õnnestub see ilusti pooleks lõigata. Mina muidugi kasutan siingi munade vahustamiseks alati oma Electroluxi abimeest, sest käsimikser läks mul juba u 5 aastat tagasi katki ja siiani pole näinud vajadust uut osta. Lisaks eelpool mainitud masinale on mul juba aastaid olemas ka üks Kitchen Aid'i lauamikser, niiet kahe korraliku apraadiga saab kõik vajalikud asjad tehtud alates pärmitainast lõpetades pavlovaga, Electroluxi Asssitendiga teen ka hakkliha.
Põhi:
4 suurt toasooja muna
3 sl peensuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
3 väikese kuhjaga sl mandlijahu
1 väikese kuhjaga sl kartulitärklist
1 tl küpsetuspulbrit
Vahusta munad peensuhkruga heledaks ja hästi kohevaks vahuks. Sega kuivained omavahel (jälgi, et tükke ei jääks) ning lisa õrnalt spaatliga alt üles segades munavahu hulka. Vala tainas 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber ning ääred on võiga määritud ja suhkruga üle puistatud. Kuna tainas ei ole rasvainet, võid ka küpsetuspaberi võiga kokku määrida, et biskviit veelgi paremini lahti tuleks. Biskviit kerkib küpsemise ajal kõvasti, seega soovitan määrida võiga kokku vormi äär täies ulatuses.
Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit kuni sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kui biskviit hakkab pealt liialt pruunistuma, siis kata see fooliumiga. Lase biskviidil vormis u 10 minutit taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. Jahtunud biskviit lõika keskelt horisontaalselt pooleks.
Täidis:
300 g vaarikaid
400 g toasooja toorjuustu
3 sl peensuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
Purusta 200 g vaarikaid kahvliga. Vahusta toorjuust suhkrutega vispliga ühtlaseks kreemiks. Aseta üks biskviidi pool tordialusele või -taldrikule, laota ühtlaselt peale pool vaarikapüreed ja kata poole kreemiga. Aseta sellele teine biskviit, laota peale ülejäänud pool purustatud vaarikatest ja seejärel alles olev kreem.
Koogi peale puista ülejäänud vaarikad, samuti võid lisada muid marju, mündilehti, šokolaadilaaste jm meelepärast. Enne söömist ei ole tordil külmkapis vaja seista lasta, sest see on koheselt mahlane.
2 kommentaari:
Aga kui vorm on 24 cm, mitu minutit siis ahjus?
Suurema vormiga tuleb õhem biskviit ja aega kulub vähem. Soovitan pärast 15 minutit küpsetamist tikuga tesitada. Ma ise pole seda biskviiti suuremasse kui 20 cm vormi teinud, sest sellels vormis tuleb see piisavalt paks ja saab ilusti pooleks lõigata. Ma pigem soovitaks suurema vormi puhul ka taina kogust suurendada, aga loodan, et said hea tulemuse ka 24 cm vormiga. Lihtsalt ole immutamisega ettevaatlik, sest kui see biskviit on nii õhuke, siis vettib ta eriti kergesti läbi.
Postita kommentaar