Kukeseenekaste

On toitusid, mis on nii lihtsad, et neist blogida pole nagu mõtet, kuigi olen oma silmaga näinud toidublogides nii singi sisse keeratud meloni kui ka tiku otsa torgatud mozzarella ja tomati “retsepti”, mille kõrval näiteks minu lapsepõlve üks magustoitusid - hapukoorekreem kakaoga - tundub juba täitsa nagu päris retsept! :) :) :) Mitte, et mulle magus hapukoor hullult maitseks, aga need, kes vähegi nõuka-aega mäletavad, nende jaoks on see ka arusaadav, et sellist desserti tehti, sest lihtsalt poes ei olnud mitte midagi saada! Ja ka taskuraha polnud nii palju, et iga päev saaks endale šokolaadi või jäätist lubada, aga kui päev otsa õues veeta, siis läheb ikka kõht päris tühjaks ja magusaisu on suur ... :)

Aga see selleks :) Tegelikult tahtsin ma täna rääkida seenekastmest, sest kuigi see on paljude jaoks sama elementaarne nagu hakklihakaste või kapsahautis, sest oli samuti nn vene ajal pidevalt koduses menüüs, siis on tänapäeval üsna tavaline, et lihtsate ja vanemate inimeste jaoks igapäevaste toitude retsepte otsitakse internetist. “Kukeseenekaste” on praktiliselt sama levinud otsingusõna nagu “kukeseenepirukas” nagu pidevalt oma blogi statistikast näen, niiet otsustasin oma igasuvise versiooni siia kirja panna. Kes oleks muidugi arvanud, et ma kunagi kukeseenekastmest blogima hakkan, aga samas minu arvates hästi tore, kui inimesed vähemalt üritavad teha ise võimalikult palju süüa kodus (eriti suvel, kui niiiii palju head värsket kraami saada on), mitte ei telli kogu söödavat toitu restoranist koju või ei osta poest valmistoitu :)

Mina valmistan seda kastet nagu mu ema, va paar nüanssi. Seenekastmesse ei lisa mu ema jahu, kuigi nt hakklihakastmes on see tal alati sees. Igal juhul mina lisan ühe supilusikatäie toortatrajahu ja segan selle alati enne piima või koorega läbi, et see lahustuks korralikult ja tükke ei jääks. Võid jahu ka vabalt ära jätta, eriti juhul, kui vahukoort kasutad - siis seda tõesti eriti vaja ei lähe. Piima ja tavalise koore korral vaata ise, kuidas tundub - kas tahad paksemat kastet või mitte :) Teine erinevus on küüslauk, mida ma palavalt armastan ja peaaegu igale soolasele toidule lisan - seda meie peres teised kukeseenekastmesse ei lisa.

Ja selline oluline asi veel ehk üks koolitarkus kokakoolist, et seentele tuleb soola lisada alati alles pärast praadimist. Seened kaotavad pannil nii palju vedelikku, mistõttu võib praadimise alguses maitsestamine lõppeda ülesoolamisega. Sama kehtib ka nt spinati ja sibula kohta ;-)

Mina naudin kukeseenekastet värske kartuli ja mõne hea salatiga, seekord klassikaline tomat, kurk, till, hapukoor ja maitseained.

Vaja läheb:

1 väiksem sibul

1-2 küüslauguküünt (soovi korral)

1-2 sl õli 

500 g kukeseeni

u 1 sl võid

1 sl nisu- või toortatrajahu

4 dl (2 pakki) (vahu)koort või täispiima

soola, musta pipart

suur peotäis hakitud tilli

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Puhasta seened (nt pintsliga) ja haki suuremad seened väiksemaks.

Kuumuta pannil 1-2 sl õli ja prae keskmisest pisut madalamal kuumusel hakitud sibulat aeg-ajalt segades u 8 minutit kuni see on klaasjas. Lisa hakitud küüslauk ja seened ning kuumuta aeg-ajalt segades kuni seentest eraldunud vedelik on aurustunud. Maitsesta soolaga ja lisa tükike võid ning sega läbi.

Lisa koor või piim pannile, kuid jäta u 0,5-1 dl alles. Sega alles jäänud vedeliku sisse jahu ja sega hoolikalt segamini, et tükke ei jääks. Vala jahuga segatud koor või piim pannile samal ajal panni sisu segades, et see ühtlaselt jaotuks. Kuumuta veel kergelt, võta kaste pliidilt, jahvata peale musta pipart ja puista hakitud tilli.