Lihtne tatrapanniroog munaga

Olen endale pähe võtnud, et loen selle aasta jooksul läbi 50 raamatut, sealhulgas kõik oma öökapil tolmu koguvad teosed, mille hulk tänu uuele raamaturiiulile, mis sai ostetud lisaks kahele suurele raamatukapile, on niikuinii õnneks väga väikeseks kujunenud. Järele jäi ainult viis, millest üks sai juba läbi loetud ja teine on hetkel pooleli :) See on nimelt teos “Tige kokk”, mida kõigile toiduhuvilistele soovitaksin ja mille puhul ma ei saagi aru, miks nii hea raamat on mul voodi kõrvale seisma jäänud. Palju teemasid on seal sellised, mida ka ise olen korduvalt oma blogis ja artiklites käsitlenud nagu arusaam gluteeni "kahjulikkusest" (tegelikult on teraviljad tervele inimesele suisa vajalikud ja täistera normaalse toitumise osa) või detox-dieedi "vajalikkusest" (ei, keha ei saa puhastada nagu mõnda toru harjaga), aluselise dieedi "kasulikkusest" (keha pole võimalik aluseliseks muuta), supertoitude imevõimest (hahaha), suhkru "toksilisusest või sõltuvuse tekitamisest" (absurd kuubis) jms. Mulle meeldib teaduspõhine lähenemine ja tore on, kui keegi umbluud ümber lükkab samal ajal aga kõike ilusti lahti seletades ja põhjendades, mitte jäädes paljasõnaliseks või lihtsalt “tigedaks”. Seega raamat “Tige kokk” on selline, mida siiralt soovitan lugeda, isegi neil, kelle jaoks niikuinii on teadus ja faktitäpsus olulised, nagu näiteks mina, sest silmaringi avardab ja targemaks teeb see Sind igal juhul! :)

Praegu olen näiteks just paleodieedi juures ja selle kohta kirjutab biokeemiku haridusega kokast autor muuhulgas ka seda, et see on umbes sama realistlik kui "Ränirahnude" multifilm ja selle taga seisva vääritimõistmisega leppides ähvardab inimest tōeline oht jääda kurdiks mōistuse hääle ees. Kookosōli, mida on reklaamitud kui imeravimit ja tervisetoodet, juures aga seletab ta lahti pseudoteaduse levitamist: "Kindlate teadusuuringute ületähtsustamine on üks ebateaduse kōige tavalisem taktika. Kui jutt käib nt detoksist või aluselisest toidust, on ebateaduse maailm varmas teadusuuringuid mustama ja eirama, ent kui mõni uuring näikse nende uskumust kuidagi toetavat, tunnistatakse seda pühakirjana." Seda mustrit näeb tõesti erinevat liiki umbluu ja ebateaduse juures olgu selleks siis erinevad toitumisalased müüdid (nt piima- ja teraviljatoodete kahjulikkus), vaktsiinivastasus või koroona olemasolu eitamine. 

Seega soovitan raamatut "Tige kokk", kuigi olen ise umbes kolmandiku alles jõudnud läbi lugeda, aga hea raamatu tunneb reeglina juba esimestest lehekülgedest ära, nii et olen 99,99% kindel, et julgen seda teost soovitada ka siis, kui olen lõpuni jõudnud :) 

See siin on üks ülimalt kerge viis teha endale maitsev taldrikutäis ajal, mil aega napib :) Retsept ilmus algselt koos teiste (toor)tatra toitudega LP-s. Sel reedel sai aga lehte kolm imelihtsat hakkliha ja kodumaiste aedviljadega rooga, mis maitsevad hästi, on toitainerikkad ja suurepäraseks näiteks sellest, et tervislik ja kvaliteetne toit ei ole kallis. 

Selle toidu peale võib riivida ka juustu, samuti võib segada hulka paar supilusikatäit mõnda soolast toorjuustu (nt ürtidega) või sulatatud juustu. 

200 g keedetud tatart

1 väiksem sibul

2 küüslauguküünt

2 keskmist tomatit

2 viilu peekonit (soovi korral)

2 muna 

soola, pipart

õli praadimiseks

peotäis hakitud idusid või maitserohelist või mõlemat

kodujuustu või hapukoort serveerimiseks

Haki sibul ja küüslauguküüned peeneks; tükelda tomatid ja peekon. Prae pannil õli sees madalal kuumusel sibul klaasjaks (6-8 minutit), lisa peeneks hakitud küüslauk ja soovi korral ka tükeldatud peekon. Prae segades veel paar minutit. 

Keera kuumust panni all kõvemaks ja lisa üks tükeldatud tomat. Prae segades paar minutit. Lisa munad ja prae segades paar minut nii, et munakollane jääb veel pisut vedelaks. Lisa pannile tatar, maitsesta soola ja pipraga ning sega kõik kergelt läbi. 

Jaga panni sisu kahe taldriku vahel. Lisa tükeldatud tomat, puista peale hakitud maitserohelist ja/või idusid ning naudi kohe kas hapukoore või kodujuustuga.