See mandlitäidisega (frangipane) tartlett, mis seekord saab maitset juurde tumedast šokolaadist, on küpsetatud mõeldes juba ees ootavale sõbrapäevale. Paar päeva hiljem on aga vana hea vastlapäev, mille puhul ma just praegu kodus suitsulihaga hernesuppi keedan (see retsept ilmub järgmisel nädalal ajalehe Postimees neljapäevases vahelisas Maa Elu).
Sel reedel räägib aga Nädalalõpuleht LP-s, kus mul on igal nädalal toidulugu, vastlapäeva ja teiste pühadega seotud traditsioonidest ja toitudest ajaloolane Ülle Jukk, kes peab ka hästi huvitavat toidublogi nimega Tiramisust ja Fata Morganast. Ülle virtuaalses päevikus on palju juttu toiduajaloost, samuti põnevaid retsepte vanadest kokaraamatutest, nii et mina soovitan soojalt sinna piiluda. Kindlalt kõige harivam toidublogi Eestis!:)
Mis mind aga ajendas Üllega artikli jaoks ühendust võtma, on viimase aja elav diskussioon, mille objektiks on vastlakuklid:) Nimelt leivad mõned eriti "konservatiivsed" inimesed, et neid Rootsist pärit vahukoorega saiakesi ei tohiks süüa muul ajal kui vaid vastlate vahetus läheduses, sest see rikkuvat meie vana traditsiooni, eiraks "tsvilisatsiooni reegleid" ja polevat hooajaline, mistõttu olevat isegi suure ökoloogilise jalajäljega :D See viimane väide on muidugi eriti kummaline, sest vastlakukli koostiosade puhul pole mitte mingit vahet, kas neid nautida jaanipäeval või keset talve, samas kui näiteks kogu värske kraam, mille paljude toidulaualt leiame, on ju suurema osa aastast välismaist pätritolu. Ma loodan, et need, kes vastlkakukli puhul selle "hooajavälisest suurest jalajäljest" kuidagi heidutatud on, söövad ainult kodumaiseid salateid, aed- ja puuvilju ning marju. Samuti oleks siis viisakas loobuda näiteks kookospiimast jm eksootilistest toiduainetest, mida (suures osas ka lennukitega) kaugelt siia veetakse ja mis on päriselt suure ökoloogilise jalajäljega.
Traditsioonidest rääkides tasub aga arvestada sellega, et vastlakukkel praegusel kujul pole eestlaste menüüs isegi veel sadat aastat olnud. Varem söödi küpsetistest vastlate ajal peamiselt pannkooke ja vastlaleiba ning alles eelmise sajandi vahetusel hakkas vahukooresaiake jõukamate perede toidulauale jõudma. Talunikud võisid muidugi sellisest peenest ja kallist kraamist siis veel vaid unistada ...
Ma ise pole vastlakukleid eriti kunagi armastanud, sest mulle ei meeldi vahukoor, kuigi värsked saiakesed pohlakreemiga on päris head:) Kuid samas arvan, et sellepärast pahandamine, et keegi sööb neid kukleid muul ajal, on ka kuidagi tobe, sest ühtegi adekvaatset põhjust selleks ju ei ole. Samuti pole see kellegi asi, mida keegi teine sööb või mida müügiks pakub - kui ostetakse, siis miks mitte teha vastlakukleid siis, kui neid soovitakse. See on minu jaoks sarnane selle nn "traditsioonilise abielu" kaitsmisega, sest see, mida täiskasvanud inimesed oma magamistoas teevad või kuidas soovivad oma elu korraldada, pole ju kellegi teise asi, seda enam, et see nn "traditsiooniline" abielu pole samuti mitte aastatuhandeid muutumatuna püsinud, nagu nii mõnigi paremäärmuslane väidab, vaid suhteliselt hiljutine nähtus. Kui aga rääkida üldsegi kristlusest ja piiblist, siis sealne abielu kontseptsioon on kõike muud, kui see, mida mõned siin hetkel selleks traditsiooniliseks nimetavad ... :) Mulle on alati üdini vastumeelne olnud kui keegi hakkab kellelegi lähtuvalt oma tõekspidamistest või siis isiklikust ajaloo tõlgendusest, mida faktid ei toeta, peale suruma seda, mida ta sööb või kuidas oma elu korraldab, seda enam, et selle käskija enda elus see ei muuda ju midagi, kui teised oma elu oma tõekspidamiste kohaselt elavad. Tema saab ju ikka oma kukleid rõõmsalt ainult vastlapäeval nosida või siis luua ideaalse "traditsioonilise" perekonna ja elada õnnelikult:)
Aga tänapäeval vist ongi tavaline, et sõna võib häbenemata ja kõvahäälselt võtta igal teemal, ka nendel, mida ei valda. "Ma ei ole küll ekspert, aga ..." on päris levinud jutu alustamise viis. Selles mõttes on aga hea, kui vahel pakub meedia ikkagi sõna ka päris ekspertidele (kes on antud teemal omandanud näiteks kõrghariduse), mitte ainult neile, kes midagi arvavad või kellele mingi asi lihstalt tundub kuidagi olevat. Nii et soovitan lugeda reedel ilmuvat Nädalalõpuleht LP-d, mis on muide nädal aega müügil; veebis on leht samuti üleval, kuigi toidulugu enamasti pannakse üles alles nädalavahetusel.
See on üks tummine ja šokolaadiküllane frangipane ehk mandlitäidisega kook, millele marjad mõnusat hapusust lisavad. Selle tartleti puhul ma (külmutatud) vaarikaid pigem ei soovita, kuna need tõmbuvad küpsemise ajal pealt pisut tumedaks, see-eest on aga suurepärased just pohlad ja jõhvikad.
Põhi:
120 g nisujahu (gluteenivaba koogi puhul 60 g maisi- ja 60 g riisijahu ja 1 tl küpsetuspulbrit)
20 g maitsestamata naturaalset kakaopulbrit
näpuotsatäis soola
60 g (tuhk)suhkrut
80 g külma võid
1 külm munakollane
Sega sõelutud jahu(d), küpsetuspulber (juhul, kui kasutad gluteenivabu jahusid), kakaopulber ja sool ning aseta köögikombaini. Lisa suhkur ja tükeldatud või ning töötle purulaadseks tainaks. Lisa munakollane ja töötle ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa 1-3 sl jääkülma vett, et moodustuks ühtlane tainamass. Vormi käte abil tainast pall, mässi toidukilesse ja vajuta lapikuks. Aseta tainas tunniks külmkappi.
Suru tainas ettevalmistatud, st võiga määritud ja jahuga üle puistatud, neljakandilisse piklikusse vormi põhja ja äärtele. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi.
Täidis:
100-150 g marju (nt sõstraid, pohli, jõhvikaid, kivideta kirsse)
100 g tumedat šokolaadi
100 g toasooja võid
80 g suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
1 toasoe muna ja 1 munavalge
1 sl brändit, konjakit või rummi
100 g peeneks jahvatatud mandleid
peotäis mandlilaaste
tuhksuhkrut
Kui kasutad sügavkülmast võetud marju, siis sulata ja nõruta need enne täidisele lisamist üleliigsest vedelikust.
Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Lase enne täidisele lisamist pisut jahtuda.
Vahusta või ja suhkrud heledaks kreemiks, lisa edasi vahustades ükshaaval muna ja munavalge. Seejärel sega hulka alkohol, jahvatatud mandlid ja sulatatud šokolaad. Tõsta šokolaadi-mandlimass vormi ja aja ühtlaselt laiali. Laota peale marjad ja suru neid pisut täidisesse. Viimasena puista koogile mandlilaastud.
Küpseta ahjus 180 kraadi juures 40 minutit kuni täidis on tahenenud. Lase koogil vähemalt 15 minutit taheneda, seejärel eemalda soovi korral vormist ja lase restil jahtuda. Serveerimisel sõelu koogile tuhksuhkrut.
Retsept ilmus ka D-kokaraamatus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar