Nüüd pidi aga chef Broughtonil tulema välja täitsa oma kokasaade, mille tegevus toimub Kleine Zalze's ja Terroir restoranis, ning kaameramehed olid nii köögis kui ka söögisaalis ja terrassil kokku kolme erineva kaameraga filmimas.
Peakoka perekond
Menüü muutub igapäevaselt ja on kirjas tahvlil, mis eraldi iga laua juurde valiku tegemiseks tuuakse
Veinikaart on küll paberil, aga ka magustoidu menüü ja kohvi/tee valik oli eraldi tahvlitel kirjas
Kusjuures kohvidest proovisime taaskord kahte erinevat nagu mitmes teiseski söögikohas (nt Olympia Cafe's) ja taaskord oli üllatav, kui suur vahe kahel kohvil olla võib. Jutt käis siis menüüs esimesest ja teisest kohvist, kusjuures orgaaniline oli see, mis oli oluliselt tugevam ja maitsvam kui esimene nö tavalistest ubadest tehtud kohv. Millegipärast sai alati just orgaaniliselt kasvatatud ubadest tehtud kohv kiiremini otsa ja maitses paremini...
Paljudes restoranides LAV-is tähendab klaas veini tegelikult 250 ml karahvini veiniga:) Taaskord valisime veinid vastavalt ettekandja soovitustele, sest peakoka ja sommeljee koostöös on restoranis iga eel- ja põhiroa juurde veinisoovitus välja töötatud. (Enamikes kohtades on aga menüüs toitude juurde kirjutatud, milline vein kõige paremini toiduga sobib.) Kalatoitude juurde tuli siis Sauvignon Blanc Family Reserve 2009 ning foie gras ja loomaliha kõrvale Shiraz Barrel Matured 2008. Koju kaasa aga tuli hoopis Shiraz Mourvedre Viognier 2009, mida veinikeldris proovisime ja mis on võitnud igasuguseid auhindu (Michelangelo Gold Medal 2010, Veritas Double Gold Medal 2010 ja Winemaker's Choice Diamond Award 2010). Täitsa ok vein;-)
Kohapeal küpsetatud saiad või ja tapenade-iga
Peakoka tervitus - sparglisupp trühvlivahuga
Ka Terroir'i menüü oli tugevate Prantsuse mõjutustega nagu teistes mu lemmik-restoranideski (Le Bon Vivant, Jordan) ja tooraine võimalikult värske ning kohalik. Foie gras ilmselt on ka siin Prantsusmaalt tellitud, nagu eelpool mainitud kahes restoranis, aga kuna chef oli nii hõivatud, siis ei saanud ma seda üle küsida:) Selline mind-blowing kogemus, nagu nendes kahes restoranis v Pierneef a la Motte's, Terroir just ei olnud, aga kõik oli loomulikult väga-väga hea!:)
Eelroad: lõhe chipside, juustu, seesami- ja sojakastme, kartulisalati ning marineeritud sibulaga
Kana- ja hanemaksa parfait viigimarjadega, mille juurde serveeriti röstitud brioche'i viilud
Põhiroad: linefish oli seekord ürdikoorikuga kingklip, spargli, šampinjonide, artišokisüdamete ja trühvli kastmega
Veisefilee kõrvitsapüree, tomatist ja vasikapuljongist kastme, sibulate, šampinjonide, porgandi, spargli, kõrvitsaseemnete ja parmesanitäidisega raviooliga
Tomati, tsukiini, baklažani ja kartuli lisand veise juurde
Mõned pildid köögist, mis - üllatus, üllatus- oli avatud:)
Sous-chef
Eraldi tähelepanu aga väärib nende dessertveinide valik, mida saab klaasiga tellida
Kui ma parajasti magustoidu juurde dessertveini valisin ja paar küsimust nende kohta ettekandjalt küsisin, siis ettekandja ütles JP Bredell Late Bottled Vintage 2004 kohta, et "see ei ole magus- see on portvein". Ma küsisin, et kas ta on ikka kindel, et see ei ole magus. Oli täitsa kindel! Nojah, ma siis pidin selle "portveini" tellima, sest see oleks olnud esimene krod, kus ma saan mitte magusat porti:) Aga no oli portvein, mis portvein, magus ka (kuigi kas seda ikka on ka juriidiliselt korrektne portveiniks nimetada, on muidugi üldse omaette küsimus- mina seda nii ei nimetaks).
Terrass
Aga et praegu on viinamarjade koristusaeg, siis kihutasid siin, nagu teisteski veinimõisates, traktorid-tõstukid ringi
ja kastid olid viinamarju täis:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar