LA MOTTE veinimõis suurepärase restoraniga

La Motte veinimõis ja sealne restoran Pierneef a la Motte tuleks Stellenboschi kanti sattudes:) kindlasti plaani võtta, sest lisaks kvaliteetsetele veinidele on ka kõik toidud seal lihtsalt erakordselt!!! head:) See restoran on lisaks Jordan'ile ja Le Bon Vivant'ile üks mu kindlaid lemmikuid, kuhu ma aga kahjuks ainult ühel korral minna sain. Üks Johannesburgi investeerimispankur, kellega ühes veinimõisas tuttavaks saime ning kes igal teisel nädalavahetusel (eesti keeles vist oleks parem: üle ühe nädalavahetuse?) Stellenboschi lendab, ütles, et üks põhjustest seda piirkonda nii tihti külastada ongi La Motte'i istandus ja selle restoran:) Kui muidugi täpne olla, siis asub La Motte Franschhoekis, aga see on pmst üks ja sama kohalik omavalitsusüksus ning linnakesed asuvad üksteisest paarikümneminutilise autosõidu kaugusel.

Ka siin olid LAV-i restoranidele ja veinikeldritele iseloomulikud huvitavad lühtrid, seekord tasside ja taldrikutega

ja pakuti kohapeal küpsetatud leiba, sedakorda oli  see shiraz viinamarjadega. Juures oli kohapeal tehtud küüslaugumajonees ja värske salat kuivatatud puuviljadega.

Ja oli jällegi avatud köök lahedate kokkade ja super chefiga, kes pildil esiplaanil on:) Ta on töötanud/praktiseerinud väga paljudes restoranides üle maailma, nt NYC-is, Londonis, Pariisis (nagu väidetavalt kõik LAV-i paremad kokad) ja isegi Eestis käinud:) See, et ta ise kõiki toite viimistles, ei takistanud teda absoluutselt juttu rääkimast ega muutnud teda kuidagi närviliseks, aga see on vist kõigi nende restoranide chefide ja teiste kokkade ühine joon:) Kõik leiavad sinuga aega juttu rääkida, lubavad pildistada ja on igas mõttes sõbralikud ning toredad:)

Kuna chef oli üks mu lemmikutest, siis väärib ta kohe rohkemat eskponeerimist kui ainult üks pildike:)

Imehea kana, vuti ja hanemaksa terriin aprikoosi chutney, viigimarjade ning ploomi ja tähtaniisi püreega. Kahjuks ei ole pilt küll õnnestunud, aga ma kuidagi ei saa üle sellest tõrkest, mis mul endiselt on restoranis mulle serveeritud toitu pildistades ja turisti mängides.... See tundub paraku endiselt suhteliselt imelik, niiet ma üritan pildi alati nii kiiresti ja märkamatult kui võimalik ära teha ning niimoodi tihti kvaliteet paraku kannatab. Ja fotokas on ju vaja kotti tagasi panna enne, kui keegi näeb, selle asemel, et vaadata, kas pilt tuli normaalne:) Praegu on sellest eriti kahju, sest see suur lõik terriini, mis maitses väga hästi, nägi ka  ilus välja... Õnneks muidugi saab sellest tõrkest ka väikese veini ja kokaga köögis "sõbraks saades" kiiresti üle, niiet kui pildid eelroogadest välja arvata, siis ülejäänud on tavaliselt juba paremad:)

Siin aga minu Bokkom'i (ehk kuivatatud ja soolatud haarder) salat poolkuivade (semi-dried) tomatite, kuivatatud aprikooside, vutimunade ja küüslaugukastmega, mis samadel põhjustel ei ole just pilt, mis annaks edasi, mida see roog endast täpselt kujutas ehk suur maitsvast salatit, milles kõik maitsed (soolane ja magus) olid tasakaalus, kusjuures see küüslaugukaste pani veel "i"-le täpi peale:)

BBQ kastmega (BBQ glaze) T-bone, soojad baby karulid, peekoni ja muskaatkõrvitsa salat, seene ja tüümiani chutney, sibularõngad.
Kui LAV-i tulles Priit esimesel päeval veel medium-küpsusastmega liha tellis, siis saades minu juurest maitsta "rare" liha, ei olnud järgmises kohas enam küsimust, milline liha tellida:) Igal juhul ülejäänud kahe nädala jooksul ma sõna "medium" enam ei kuulnud:):):)

Naljakas on see, et oma blogis kirjutan ma veel septembris v oktoobris, et eelistan medium v medium rare liha, aga pärast Pariisi, kus enamik inimesi üleüldse bleu-liha tellib, on see kuidagi täiesti iseenesest mõistetavalt (ehk ilma, et ma oleks ühel hommikul ärganud ja jõudnud järeldusele, et nüüd ma tahan vähem küpsetatud liha süüa) kujunenud nii, et tahan rare liha. Bleu'ni ikka läheb veel aega, isegi LAV-is praktiliselt kolm korda päevas liha süües (ja millist liha!!!!), ei tekkinud tunnet, et telliks peaaegu täitsa toore liha ...:)
T-bone köögis küpsemas (ülal) ja siin siis rare liha pannil enne taldrikule jõudmist. NB menüü järgi on tegemist 600 g tükiga:) Tegelikkuses muidugi tundus veelgi suurem:):):) Vot selline on paras kogus!;-)

Koos lihaga ka liha praadimisleem ja BBQ kaste (glasuur) taldrikule

Kõrvitsaseemne ja mandlikoorikuga Franschhoeki forell (Pumkin seed and almond-crusted Franschhoek trout, field muchroom, Karoo lemon glazed apple and sweet-corn ragout, red wine jus, oyster mousseline)

Köök on kolmest küljest avatud ja neljandas (all oleval pildidl vasakul) on suur klasssein, mille taga on ettevalmistusköök. Saalipoolsesse külge leti peale asetatakse salatid ja muud eelroad ning leivataldrikud, keskele (lampide all, akende ehk terrassi poole) praed ja selles küljes, kus ma hetkel pildistan, serveeritakse magustoidud.

Mõned pildid veel köögist ja toitudest, kõigepealt "salatileti" poolt vaadatauna

Praed on pildistatud "praeletil", mille juures ka peakokk askeldas (alumisel pildil aga sous-chef toitudele viimast lihvi andmas), lampidest tuleva valguse paistel

Ja ka paar pilti magustoitudest

"Magustoidupoiss" pakkus mullegi kohapeal valmistatud Milk Tart'i maitselist jäätist maitsta:)

Veinikeldri kaadrid:)

Minu lemmikveiniks oli toidu juurde joodud 2007 La Motte Pierneef Shiraz Viogner, mille puhul on shiraz' marjale lisatud 9% viogneri. Vein olevat inspireeritud põhja Rhone'i piirkonna Cote Rotie stiilist, aga nende "tavaline" Shiraz 2008 oli ka väga hea. Valgetest oli neil peale vahuveini ainult sauvignon blanc 2010 ja single vineyard chardonnay 2009, millest mina siis oma kala juurde viimase valisin. Ja ei pidanud pettuma, kuigi ma muidu väga chardonnay'd just ei armasta:)

La Motte veinimõisas on ka muuseum, mis pakub lisaks istandust omava Rupert'i perekonna ajaloole vaatamiseks ka ülevaadet veinimõisa arhitektuurist, samuti suurt valikut LAV-i ühe kuulsaima kunstniku Pierneef'i maale  

Siin aga paar pilti istanduse pagariärist

Ahjaa, kohad tasub restoranis nii lõunaks kui õhtuks kindlasti eelnevalt reserveerida, muidu võib ukse taha jääda ;-) telefon 021 8763119!