Le Bon Vivant

Le Bon Vivant on LAV-i kulinaariapealinnas Franschhoekis asuv restoran, mille kohta kuuleb igalt poolt ainult kiitust. Oleme siin mitmetes väga heades restoranides söönud, aga kindlasti on see üks paremaid kogemusi. Peakokk Pierre Hendriks on tegelikult hollandlane, aga juba 9 aastat LAV-is elanud ja mingeid kojumineku plaane ei pea. Ta lubas mul lahkelt köögis ringi vaadata ja pilte teha ning rääkis hea meelega kõigist toitudest ka laupäevaõhtusel tipptunnil- väga kena temast!:)

Laupäeva õhtul olid nii restorani puude varjus olev siseõu, terrass kui ka söögisaalid paksult rahvast täis, niiet ilma kohta reserveerimata oleks ilmselt ukse taha jäänud.

Mina sättisin ennast taaskord köögi vahetusse lähedusse istuma, et peakoka askeldamist jälgida:) Restorani imeilusad hoov ja terrass olid küll väga ahvatlevad, aga kuigi väljas on hästi soe, on õhtuti siin natukene tuuline, niiet mulle meeldib sees rohkem süüa, sest ei pea muretsema, et midagi laualt ära lendaks v juuksed toidu sisse läheks:)

Nagu enamikes siinsetes paremates restoranides, on Le Bon Vivant'i köök osaliselt avatud ja peakokk on ise õhtu otsa kõigi toitude tegemise juures ning neile viimast lihvi andmas. Tavaliselt tunnebki peakoka selle järgi ära, et tema on see mees, kes leti ääres enne toitude laualeviimist asjad üle vaatab, kastmeid peale paneb ja lõpliku viimistluse teeb. Lahe on vaadata, kuidas igal inimesel on köögis oma koht ja kõik asjad toimuvad ülikiirelt ja -täpselt nagu kellavärk. 

Eelroaks sõi Priit foie gras rulaadi (Rouleau of Foie Gras and Crispy Duck Leg Confit, Praline, Caramelized Popcorn), mis oli suussulav kooslus hõrgust foie gras'st, pardilihast ja magusa siirupiga karameliseeritud popkornist. 

Pildil tundub see roog - nagu teisedki - pisike, aga tegelikult oli kõigi toitude puhul tegemist vägagi korralike portsudega:) Kuna aga ruumis olid peamiseks valgusallikaks küünlad, siis on piltide kvaliteet kahjuks pehmelt öeldes kehvavõitu- tavaliselt on ikka nii palju valgust, et fotokas piltide tegemisel ei tõrgu:( Laes olevatel valgustitel oli rohkem dekoratiivne eesmärk:)

Minu eelroaks olid pehmed ja mahlased kammkarbid marineeritud (graavi) lõhe, sidrunikreemi, apelsini-fenkolikastme ja -salatiga (Grilled Scallops, Gravadlax, Lemon Mousseline, Fennel, Orange). Kui Eestis restoranides aeg-ajalt kammkarpe süüa, siis on kammkarbi mahlakus alati suur e eraldi äramainimist vääriv asi ehk tihtipeale saab ka korralikes kohtades selliseid pisikesi kummiseid asju, mille seos normaalse kammkarbiga on ainult selle asja nimi menüüs:)

Eelroogade valik, mida ma õnneks köögis pildistasin, nägi välja tõeliselt ahvatlev:) Tegelikult eelnes eelroale veel ka amuse-bouche, milleks oli peedi-maasikasupp prosciuttoga, millest aga kahjuks pilti pole, sest valgus oli lihtsalt niiii halb...:(

Pearoogadeks valisin loogilise jätkuna lõhe ja merikeele (Norweigan Salmon and Sole Saffron Oil, Marinated Sole, Seared Salmon, Prawn Jelly, Lemon Butter Prawn Cracker). Siinsetes restoranides on Norra lõhe peaaegu alati menüüs, aga ma valisin selle esmakordselt, sest üritan siin alati kohalikke kalu (peamiselt kingklip e cusk eel, yellowtail ja cob) süüa. Seekord aga mõtlesin proovida, kuidas siin seda tehakse, seda enam, et merikeel on niikuinii kohalik. Ei pidanud pettuma:)

Eriti huvitav oli aga marineeritud merikeelele ja sellel olevale aedviljajulienne'ile asetatud krõps, millele oli petersellileht sisse "pressitud"

Priidu suurepärasele hanemaksast eelroale järgnema sai valitud pearoana klassikaline Rossini veiseliha foie gras'ga (Fillet of Beef Rossini, Truffle Dumplings, Madeira Jus). Veiseliha oli täielikult suussulav (sama muidugi saab öelda hanemaksa kohta), kusjuures seda liha ei olnud isegi laagerdatud mitte. Ma küsisin seda igaks juhuks peakokalt veel kaks korda üle:), et kindel olla, sest nii imeliselt pehmet liha saab tavaliselt juhul, kui seda on enne pikemalt töödeldud, aga ilmselt ongi asi selles, et lihtsalt tootja on nii hea (nagu chef ütles):) Foie gras on aga Prantsusmaalt ja see oli parajalt paks tükk (u 1 cm), et seda praadides oli kõik hea sinna sisse jäänud 

Ja lõpuks minu magustoit - imehea vanilje ja mandlikreemisuflee, valge-šokolaadi trühvlikreem, jogurtijäätis, vaarikakaste ja ahjus 90 kraadi juures küpsetatud suhkruaplesiniviil:

Magustoitude valik köögis :)

Ja siin minu lemmik magustoidu-chef järgmist sufleed tegemas (munavalgevahtu vanilje-mandlikreemi sisse segamas:) Suflee puhul on see huvitav asi, et mulle meeldib (nagu kooliski Grand Marnier suflee puhul nt) see küpsetamata kujul hoopis rohkem kui küpsetatult, sest siis ei ole domineerivat munamaitset. Ja munavalgevahtu olen ma armastanud juba lapsepõlvest saadik:) Kui me tegime terve perega (nagu kartulisalati lõkumine oli ka see tervet peret ehk isa, ema ja tol ajal veel kahte tütart kaasa haarav tegevus) kunagist koogiklassikat ehk muretaignast põhjal biskviitkattega õuna- v rabarberikooki (sõltuvalt hooajast e sellest, mida parasjagu aias oli), siis see suhkruga munavalgevaht oli alati selline, mida oleksin terve kausitäie üksi ära söönud, kui seda poleks olnud vaja koogile panna...:)

Mis te arvate, kes sai sufleest ülejäänud "taigna" köögis ära süüa?:):):) 

Ja siin veel mõne viimase magustoidu ettevalmistusprotsess. Peakokk oli juba töö lõpetanud ja kui mind jälle köögis pildidstamas ja juttu rääkimas nägi, siis juba kahtlustas (mitte tõsiselt muidugi), et ega ma retsepte ei plaani varastada :):):)

Köök tipptunnil laupäeva õhtul, kusjuures inimesi oli restoranis mitukümmend ja tegelikult oli siin edasi-tagasi tormamas ning toite valmistamas mitmeid kokkasid

ja pärast (peakokk puhastas ise kõik oma tööpinnad ära) :)

Ma oleks hea meelega nendest veinidest, mida jõime, ka kirjutanud, aga kahjuks ei ole nende kodukal veinilisti ja ma ei mäleta enam täpseid tootjaid, va Bellingham, kelle Bush Vine Pinotage on alati kindla peale minek:) Igal juhul on neil veinilistis iga toidu juurde ideaalselt sobiv vein olemas. Magustoidu juurde jõin punast muscadeli dessertveini näiteks:) Läheks sinna hea meelega tagasi, et veinid uuesti üle vaadata ja nende suurepäraseid toite süüa, aga kahjuks enam ei ole selleks aega ...Foie Gras And Crispy Duck Lt |