RUST EN VREDE

Selline näeb välja veinimõisasse Rust en Vrede viiv tee:)

Rust en Vrede on üks imeilus ja väga häid veine valmistav veinimõis, kus asub üks maailma paremaid restorane. Ümbritsetud mägedest ja viinamarjapõõsastest, nagu kõik siinsed istandused, kus me käisime, on see suurepärane koht heade veinide ja toidu nautimiseks:) Selleks aga, et saada õhtusöögile, on vaja kohad mitu nädalat enne kinni panna. Meie olime küll ootelistis, aga ka ootelisti järjekord jõudis meieni alles järgmisel õhtul peale meie lahkumist. Seega piirdusime vaid lõunasöögi ja veinide proovimisega (ja mina - nagu ikka- köögis piltide tegemise ja kokkadega jutustamisega), kokku olime seal isegi kolmel korral:)

Rust en Vrede istandus pärineb 1694. a., aga alates seitsmekümnendatest on see spetsialiseerunud ainult punastele veinidele põhiliselt shiraz'st, cabernet'st ja merlot'st. Rust en Vrede toodab ainult 20 000 kasti veini aastas, millest 65% eksporditakse.

Veinikelder näeb seestpoolt välja selline

ja väljast vaadatuna koos terrassiga niisugune

Lõunasööki serveeritakse veinikeldri terrassil ja selleks oli sinepivõiga Chalmar veiseliha (sirloin  tükk) salati ja friikatega, mille juurde oli klaas (no tegelikult, minu puhul pigem kolm klaasi, sest "klaas" tähendab enam-jaolt ka top-up'i kogu lõunasöögi vältel, kui klaas hakkab tühjaks saama) Estate vein'i, mis on saanud ka mitmeid auhindu. Kusjuures, see liha (mis loomulikult sulas suus), oli u 400-500 g! Ma ei tee nalja- pln vaadake proportsioone:) Kusjuures, ma sõin selle liha kõik ära, sest see oli lihtsalt niiiiii hea:) Aega see muidugi võttis (sellest ka kolm klaasi veini), aga sellises kohas (ja sellises seltskonnas) võikski tundide kaupa istuda ;-)

Aga siin on Rust en Vrede restoran

Sissepääs restorani (uks küljepealt)

Terrass restoranist seestpoolt vaadatuna (terrass on sissepääsu vastasküljes)

ja väljast 

Pidikesi köögist (üldpilt)

"päevaprae" ettevalmistamine

Lihad grillilt taldrikule

ja praed võib klientidele teele saata

Pirnid õhtuse risotto sisse

Ettevalmistused õhtuse pistaatsiacurd'i tegemiseks (kooritud pistaatsiapähklite puhastamine kestadest, mis juba keedetud piima sisse uuesti aeglasel tulel küpsema pannakse)

Naeratavad kokapoisid:)

Vasakpoolne poiss on pärit Inglismaalt ja tema tõi siia abielu restorani hostess'iga:) Parempoolne on lõuna-aafriklane, kusjuures tal on kokakool alles pooleli:) Nende sommeljee ja hostess olid ka hästi toredad ja lahked, aga neist kahjuks pilti ei ole:( 

Veinid, mida jõime, on täpsemalt kirjeldatud siin ja allpool pildil on nende nimekiri (kaks viimast ei ole proovimiseks). Peab manimina, et see oli vist ainus istandus, kus ma ühtegi veini ära ei kallanud, vaid kõik klaasid korralikult tühjaks jõin:)

Estate vein, mida lõunasöögi kõrvale jõime, koosneb 9% merlot'st, 61% cabernet'st ja 30% shiraz'st, on veetnud 23 kuud prantsuse ja ameerika tammevaatides ja 18 kuud pudelis ning sobib säilitamiseks kuni 15 (!) a. Estate vein oli muidugi super (eriti hea veisefilee juurde), aga minu lemmik oli loomulikult nende Single Vineyard Syrah 2008, mille tegemiseks on marjad korjatud vaid 1 ha suuruselt maatükilt ja seda on hoitud 18 kuud pr ja am tammes (75% am omas) ning 12-18 kuud pudelis. 

Aga nende teine shiraz oli ka väga hea:) Kusjuures, selle küpsemine on samamoodi, nagu single vineyard shiraz'l, kestnud 18+18 kuud, ainult et 50-50% am ja pr tammes. Selle veini aging potential on aga 6-8 aastat, samas kui ühest istandusest korjatud shiraz'st tehtud veini võid hoida kuni 15 a.

Kõige pikem säilitamiseks soovitatud aeg e 20 a on aga viimasel proovitud veinil Rust en Vrede 1694 Classification 2007, mis shiraz (56%) ja cabernet (44%) segu, mida on ka 18+18 kuud küpsetatud. Seda on toodetud ainult 7400 pudelit, iga pudel on nummerdatud.

Omaniku koer viskas ennast murule pikali, kui lõunat sõime

Kolmandal korral, kui olime veine proovimas, tuli ta meie juurde, tegime talle pai

 ja mingi hetk otsustas ta meie juurde pikali visata ning pikutama jäädagi, kuni me veini jõime:)

Peale veinide proovimist ja/või lõuna söömist, on aga mõnus niisama murule pikali visata

ja vaateid nautida:)

Rust en Vrede on üks neid kohti, kuhu ma tohutult tagasi igatsen ja mis muidugi eelkõige kripeldab hingel, et õhtusöögil jäigi seekord käimata... aga midagi erilist siis jääb veel järgmiseks korraks;-)