Ma küll hakkasin kirjutama sellest, kuidas Muhu kokad välismaal toitu valmistamas käisid, aga kõigepealt tahaksin mainida, et pühapäeval toimub Shnelli staadionil restoranide vaheline jalkavõistlus. Karika nimel ajab seekord palli taga üle 16 meeskonna!!! Ikka uskumatult sportlikud kokad on meil siin Eestis:):):)
Miks see võistlus aga teisi inimesi peaks huvitama? Sellepärast, et turniiril on heategevuslik eesmärk. Kõigil inimestel on selle raames võimalik soetada endale 5-eurone loteriipilet (mida, btw, saab juba praegu osalevates restodes osta), mille eest saadav raha läheb Kihnu koolisöökla köögile tehnika ostmiseks. Piletiostjate vahel loositakse välja palju lahedaid auhindu, nt kvaliteetseid veine ja kohvi. Eriti tore on aga see, et kõik osalevad söögikohad on pannud omapoolse auhinnana välja õhtusöögi kahele. Ja osavõtjate seas on lisaks Eesti parimatele restodele nagu Leib, Alexander, Põhjaka jpt, ka Soome ainus 2 Michelini tärniga restoran Chez Dominique. Sellises kohas viie euro eest kahekesi õhtust süüa ei ole ju paha, onju?! :)
Mis aga Kihnu koolisööklasse puutub, siis minul õnnestus hiljuti sealses köögis viibida ja ainus asi, millest mul seal olles tohutult kahju oli, oli see, et ma ise ei saanud sellist koolitoitu, mida sealsed kokad suhteliselt nappide vahenditega lastele teevad. Kooli taga on peenrad, kus kasvab värske kraam, kõik moosid on kokkade poolt ise keedetud, kartuleid toovad kooli lapsevanemad (iga koolis käiva lapse eest 50 kg kartuleid aastas!) ning kogu imemaistev toit on tehtud suure armastuse ja hoolega. Ma kaalusin seal olles tõsiselt, et peaks ka kunagi Kihnu elama kolima ... (no vähemalt siis, kui mu lapsed kooliealiseks saavad):D Aga nii Kihnu saarest kui ka meie muinasjutulisest päevast seal võiks pikalt heietada, niiet sellest kirjutan ma mõni teine kord eraldi postituses pikemalt, sest mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida ... :):):)
Tegelikult tahtsin ma kirjutada hoopis sellest, kuidas need samad kokad ehk Peeter Pihel & Co, kes juba teist aastat sellist toredat heategevuslikku võistlust korraldavad, käisid ühel teisel saarel süüa tegemas:)
Ile d'Yeu on üks väike saareke Loire'i piirkonnas Nantes'i linna lähedal Prantsusmaal, kuhu ühe u 10 korda suurema saare kokk Peeter Pihel sai kutse tulla süüa tegema. Saarel peeti septembri esimesel nädalavahetusel teistkordselt Les Goûts Unique nimelist kulinaariafestivali, mis viib kokku parimad piirkonnas tegutsevad toiduainete kasvatajad/tootjad ja hetke tegijamad kokad. Selle Prantsuse toidu festivali raames toimus ka pühapäevane lõunasöök roheluses (pr k Déjeuner au vert), kus Peeter valmistas koos Alexandre Couillon'iga 200-le inimesele süüa. Alexandre Couillon on Michelini tärniga chef, kes hetkel kokkab restoranis La Marine-Noirmoutier.
Enne Rannoga Prantsusmaale minekut andis Peeter lahkelt võimaluse kiirematele reageerijatele proovida neljakäigulist õhtusööki koos sinna juurde sobitatud veinidega restoranis Neh. Et siis Muhu meeste esimene peatus teel Ile d'Yeu'le. Õhtusöögil roheluses pakuti külalistele siiski natukene teisi toite, sest kõik komponendid pidid olema just sellelt Prantsuse väikesaarelt pärit.
Miks see võistlus aga teisi inimesi peaks huvitama? Sellepärast, et turniiril on heategevuslik eesmärk. Kõigil inimestel on selle raames võimalik soetada endale 5-eurone loteriipilet (mida, btw, saab juba praegu osalevates restodes osta), mille eest saadav raha läheb Kihnu koolisöökla köögile tehnika ostmiseks. Piletiostjate vahel loositakse välja palju lahedaid auhindu, nt kvaliteetseid veine ja kohvi. Eriti tore on aga see, et kõik osalevad söögikohad on pannud omapoolse auhinnana välja õhtusöögi kahele. Ja osavõtjate seas on lisaks Eesti parimatele restodele nagu Leib, Alexander, Põhjaka jpt, ka Soome ainus 2 Michelini tärniga restoran Chez Dominique. Sellises kohas viie euro eest kahekesi õhtust süüa ei ole ju paha, onju?! :)
Mis aga Kihnu koolisööklasse puutub, siis minul õnnestus hiljuti sealses köögis viibida ja ainus asi, millest mul seal olles tohutult kahju oli, oli see, et ma ise ei saanud sellist koolitoitu, mida sealsed kokad suhteliselt nappide vahenditega lastele teevad. Kooli taga on peenrad, kus kasvab värske kraam, kõik moosid on kokkade poolt ise keedetud, kartuleid toovad kooli lapsevanemad (iga koolis käiva lapse eest 50 kg kartuleid aastas!) ning kogu imemaistev toit on tehtud suure armastuse ja hoolega. Ma kaalusin seal olles tõsiselt, et peaks ka kunagi Kihnu elama kolima ... (no vähemalt siis, kui mu lapsed kooliealiseks saavad):D Aga nii Kihnu saarest kui ka meie muinasjutulisest päevast seal võiks pikalt heietada, niiet sellest kirjutan ma mõni teine kord eraldi postituses pikemalt, sest mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida ... :):):)
Tegelikult tahtsin ma kirjutada hoopis sellest, kuidas need samad kokad ehk Peeter Pihel & Co, kes juba teist aastat sellist toredat heategevuslikku võistlust korraldavad, käisid ühel teisel saarel süüa tegemas:)
Ile d'Yeu on üks väike saareke Loire'i piirkonnas Nantes'i linna lähedal Prantsusmaal, kuhu ühe u 10 korda suurema saare kokk Peeter Pihel sai kutse tulla süüa tegema. Saarel peeti septembri esimesel nädalavahetusel teistkordselt Les Goûts Unique nimelist kulinaariafestivali, mis viib kokku parimad piirkonnas tegutsevad toiduainete kasvatajad/tootjad ja hetke tegijamad kokad. Selle Prantsuse toidu festivali raames toimus ka pühapäevane lõunasöök roheluses (pr k Déjeuner au vert), kus Peeter valmistas koos Alexandre Couillon'iga 200-le inimesele süüa. Alexandre Couillon on Michelini tärniga chef, kes hetkel kokkab restoranis La Marine-Noirmoutier.
Enne Rannoga Prantsusmaale minekut andis Peeter lahkelt võimaluse kiirematele reageerijatele proovida neljakäigulist õhtusööki koos sinna juurde sobitatud veinidega restoranis Neh. Et siis Muhu meeste esimene peatus teel Ile d'Yeu'le. Õhtusöögil roheluses pakuti külalistele siiski natukene teisi toite, sest kõik komponendid pidid olema just sellelt Prantsuse väikesaarelt pärit.
Aga rääkides kõigepealt õhtusöögist, siis alustuseks nagu ikka aedviljakrõpsud ürdiremulaadiga, rosina-pähklileib, Nehis küpsetatud krõbeda koorikuga speltasai koos rafineerimata rapsiõli ja vaarikaäädikaga
Siis tuli 2 nädalat vinnutatud pardirind tikrite, peedi- ja rediseviilude, õlikastme ja "Muhu mullaga"
Sellele järgnesid madalal temperatuuril küpsetatud tursapõsed, mida täiendasid portulak (need rohelised lehekesed alloleval fotol) ja lillkapsas kolmel moel ehk lillkapsast kreem, röstitud lillkapsas ja väikesed kasemahlas marineeritud lillkapsa õisikud ning röstitud tursapeadest tehtud leem. Aga et inimesed tavaliselt nii tursapõse kui ka portulaki peale kulme kergitavad ja huvi tunnevad, millised need välja näevad, siis siin üks lähivaade sellest roast:) Maitset ei suuda kahjuks blogi teel edasi anda, niiet tuleb ilmselt kohapeale proovima minna ;-)
Pearoaks oli lammas soolatud kapsa ja grillitud sibulaga, natukene rabarberit paistis ka taldrikul
Lamba juurde pakutud punast Bordeaux's Pauillac piirkonna tummist punast veini tahaks kohe eraldi ära mainida, sest see oli tõeliselt hea:) Pildil on nii 2003. a kui ka 2006. a veinid
Mina muidugi kujutasin naiivselt ette, et ostan seda Chateau d'Armailhac'i vintage veini terve kasti endale koju:), aga selgus, et nii 2003 kui ka 2006 aastakäik ei olegi üldse enam poes saadaval. 2003. a veinid olid spetsiaalselt baroness Philippine de Rothschildi veinikeldrist selleks ühtusöögiks toodud. Kusjuures veinipudelid tehti kella 8 ajal algavaks õhtusöögiks, kus pearoog serveeriti u kella 10 paiku, lahti juba kell 6(!) õhtul, et vein piisavalt hingata saaks. Ja 2006. a vein oli üldsegi viimane pudel selle maaletooja (Dunkri Kaubandus) varudest. Ja see vein pidavat nõudma dekanteerimist, et paremaid omadusi ja peenemaid nüansse paremini välja tuua, kuna on noorem aastakäik. Vot siis! Hetkel ongi paraku võimalik saada vaid viimaseid pudeleid 2007. aastakäigust (hinnaga 69.90 eurot).
Magustoiduks oli seekord umbrohi (õnneks siiski töödeldud kujul) ja seda sõna otseses mõttes:) Mõnus mahe sorbee on angervaksaga ning roheline puru (crumble) nõgesega, aga pildil olev rukilille õisikutega jelly ja geel (need 2 tupsu tagapool) on tehtud teelehtedest, põdrakanepist, nõgesest, mündist (mitte nii väga umbrohi just) ja saialillest (ka täitsa ilus lill ju) kokku keedetud tõmmisest. Mitte muidugi, et mu maitsemeel oleks kõik need erinevad maitsed ära tabanud, aga ma küsisin pärast Peetrilt üle, mis seal sees oli, et kindel olla, millist umbrohtu ma täpselt proovisin:)
Kuna magustoit pakkus küll silmailu, aga ühte magustoidu jaoks suhteliselt olulise komponendi ehk suhkruga oli suhteliselt ... no ütleks, et kokkuhoidlikult ümber käidud, siis umbrohu juurde pakutud mesiselt magusa Bordeaux päritolu dessertvein Sauternes'iga moodustas viimane käik siiski nauditava terviku:) See Rothschildi Mouton Cadet Reserve Sauternes 2010 aga väärib samuti eraldi ära mainimist, sest lisaks ülimalt heale hinna-kvaliteedi suhtele (750 ml pudel pidi poes maksma vaid 19.90 eurot!!!) sai see dessertvein hõbemedali ühel maailma suurimatest veinikonkurssitest (Decanter World Wine Award 2012), kus üle 200 veinikriitiku reastab enam kui 14 000 veini. Tavapäraselt ma küll magustoidu juurde nii magusaid veine ei armasta (kui, siis on see vein juba minu jaoks täitsa eraldi magustoit, st ma valin kas sellise dessertveini v hoopis desserdi, sest koos on need minu maitsemeele jaoks natukene lääged), aga antud juhul oli see täpselt õige vein täpselt õiges kohas:) Ja veinivalaja pildil on Dunkri sommeljee, kes muideks on pidanud sama ametit ka restoranis Alexander, ehk siis väike Eesti ... :)
Pearoaks oli lammas soolatud kapsa ja grillitud sibulaga, natukene rabarberit paistis ka taldrikul
Lamba juurde pakutud punast Bordeaux's Pauillac piirkonna tummist punast veini tahaks kohe eraldi ära mainida, sest see oli tõeliselt hea:) Pildil on nii 2003. a kui ka 2006. a veinid
Mina muidugi kujutasin naiivselt ette, et ostan seda Chateau d'Armailhac'i vintage veini terve kasti endale koju:), aga selgus, et nii 2003 kui ka 2006 aastakäik ei olegi üldse enam poes saadaval. 2003. a veinid olid spetsiaalselt baroness Philippine de Rothschildi veinikeldrist selleks ühtusöögiks toodud. Kusjuures veinipudelid tehti kella 8 ajal algavaks õhtusöögiks, kus pearoog serveeriti u kella 10 paiku, lahti juba kell 6(!) õhtul, et vein piisavalt hingata saaks. Ja 2006. a vein oli üldsegi viimane pudel selle maaletooja (Dunkri Kaubandus) varudest. Ja see vein pidavat nõudma dekanteerimist, et paremaid omadusi ja peenemaid nüansse paremini välja tuua, kuna on noorem aastakäik. Vot siis! Hetkel ongi paraku võimalik saada vaid viimaseid pudeleid 2007. aastakäigust (hinnaga 69.90 eurot).
Magustoiduks oli seekord umbrohi (õnneks siiski töödeldud kujul) ja seda sõna otseses mõttes:) Mõnus mahe sorbee on angervaksaga ning roheline puru (crumble) nõgesega, aga pildil olev rukilille õisikutega jelly ja geel (need 2 tupsu tagapool) on tehtud teelehtedest, põdrakanepist, nõgesest, mündist (mitte nii väga umbrohi just) ja saialillest (ka täitsa ilus lill ju) kokku keedetud tõmmisest. Mitte muidugi, et mu maitsemeel oleks kõik need erinevad maitsed ära tabanud, aga ma küsisin pärast Peetrilt üle, mis seal sees oli, et kindel olla, millist umbrohtu ma täpselt proovisin:)
Kuna magustoit pakkus küll silmailu, aga ühte magustoidu jaoks suhteliselt olulise komponendi ehk suhkruga oli suhteliselt ... no ütleks, et kokkuhoidlikult ümber käidud, siis umbrohu juurde pakutud mesiselt magusa Bordeaux päritolu dessertvein Sauternes'iga moodustas viimane käik siiski nauditava terviku:) See Rothschildi Mouton Cadet Reserve Sauternes 2010 aga väärib samuti eraldi ära mainimist, sest lisaks ülimalt heale hinna-kvaliteedi suhtele (750 ml pudel pidi poes maksma vaid 19.90 eurot!!!) sai see dessertvein hõbemedali ühel maailma suurimatest veinikonkurssitest (Decanter World Wine Award 2012), kus üle 200 veinikriitiku reastab enam kui 14 000 veini. Tavapäraselt ma küll magustoidu juurde nii magusaid veine ei armasta (kui, siis on see vein juba minu jaoks täitsa eraldi magustoit, st ma valin kas sellise dessertveini v hoopis desserdi, sest koos on need minu maitsemeele jaoks natukene lääged), aga antud juhul oli see täpselt õige vein täpselt õiges kohas:) Ja veinivalaja pildil on Dunkri sommeljee, kes muideks on pidanud sama ametit ka restoranis Alexander, ehk siis väike Eesti ... :)
Niiet esimene peatus Prantsusmaale süüa tegema oli väga tore! Kui aga Prantsusmaal toimunud põhi-üritusest ehk lõunasöögist roheluses rääkida, see oli igati kordaläinud üritus. Nii Peeter kui ka Alexandre Couillon oma tiimidega valmistasid kumbki kaks käiku kohalikust toorainest, mis - nagu ma aru saan - kõik kiidusõnade saatel ära söödi:) Kõik külalised paistsid igal juhul väga rahul olevat:)
Siin on väike ülevaade lõunasöögist koos ilusate piltidega ja all pildil on see koht tavapäraselt, kuhu 200-le külalisele valgete linadega laud kaeti (pilt on Peetri tehtud)
Ja siin lõpetuseks üks ilus pilt (pärineb sellelt FB lehelt) köögipoolelt. Keskel on Muhu klassik tomatikonsomm "tomatimaasikatega", mille retsepti saab D-kokaramatust (ainult et päris maasikad jätke koostisest väljaspool hooaega ära). Paremal pool pildil on Peeter, vasemal aga möllab Ranno kohaliku meresoolaga, et graavida metsiku fenkoliga valget tuunikala. Kusjuures, Ile d'Yeu saarel kasvavatki metsikut fenkolit päris ohtralt ja poisid tõid seda isegi Eestimaale kaasa. Huvitav, mis näo tolliametnikud oleks teinud, kui selle kohvris avastanud oleks?!:)
Siin on väike ülevaade lõunasöögist koos ilusate piltidega ja all pildil on see koht tavapäraselt, kuhu 200-le külalisele valgete linadega laud kaeti (pilt on Peetri tehtud)
Ja siin lõpetuseks üks ilus pilt (pärineb sellelt FB lehelt) köögipoolelt. Keskel on Muhu klassik tomatikonsomm "tomatimaasikatega", mille retsepti saab D-kokaramatust (ainult et päris maasikad jätke koostisest väljaspool hooaega ära). Paremal pool pildil on Peeter, vasemal aga möllab Ranno kohaliku meresoolaga, et graavida metsiku fenkoliga valget tuunikala. Kusjuures, Ile d'Yeu saarel kasvavatki metsikut fenkolit päris ohtralt ja poisid tõid seda isegi Eestimaale kaasa. Huvitav, mis näo tolliametnikud oleks teinud, kui selle kohvris avastanud oleks?!:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar