Beseekatte ja apelsinikreemiga kook

Ma hakkasin aasta lõpus väikest kokkuvõtet eelmisest toredast aastast kirjutama, aga paraku ei olnud aega seda lõpetada ja nüüd pole hetkel ka kuidagi seda tunnet, et võtaks ennast kokku ja kirjutaks lõpuni ... Ja aasta on juba teist nädalat käimas, niiet ega varsti ei ole see enam väga asjakohane vist ka:) Aga ühest asjast mõtlesin ikkagi kohe kirjutada, kuigi mul ei ole kombeks siin targutada ja inimestele öelda, kuidas käituda või mida teha ja mida mitte, mis on in ja mis on out jmt:) Aga ühe väikese soovituse ma siiski siia paneksin .. või siis pigem soovi:)

Suhlege inimestega päriselt (kasvõi helistage), aga ärge iiiiiiimeilige nii tohutult palju:) Kui palju on asju (eriti tööalaseid), mida saaks mõne minutiga telefonis ära rääkida, tuleb muudkui kümnete e-kirjadega selgitada ja täpsustada ja lahendada ja arutada jne jne. Või sõpradega - nii tore on ju asju arutada ja PÄRISELT suhelda, mitte muudkui pikki kirju kirjutada, mis on küll hea aseaine, kui inimesed elavad eri riikides või linnades, aga pole kunagi see, mis on kokku saamine v kasvõi telefoni teel rääkimine. Mul on alati hullult hea meel, kui keegi kirjutamise asemel helistab (eelkõige muidugi sellepärast, et siis ei pea vastu kirjutama:)) Mõned nädalad tagasi just ütles üks inimene, kellega ma koostööd teen, mulle helistades, et "ma lihtsalt enam ei jõua neid e-maile saata". Nii tore, sest ma saan täpselt aru sellest, mida ta tunneb:) Mul on endal pidevalt sama tunne, aga naljakas, kuidas paljud suhtuvad sellesse, et kui neile kirjutamise asemel helistad nagu millessegi imelikku. Samas saaks paljud asjad selgelt ja arusaadavalt läbi rääkida ja kokku leppida ning poleks ohtu (ehk mõnede inimestega ikka oleks, aga see oleks tunduvalt väiksem), et midagi kuskil "tõlkes kaduma läheb". Mina nt ei suuda ennast kirja teel nii väljendada nagu sooviks, samas ei suuda ma ka kümneid e-kirju päevas saates jälgida, et iga kirja iga sõna oleks lõpuni läbi mõeldud, ei oleks näpukaid jne. Kohtutavalt tüütu! Ühesõnaga - arvuti ekraani vaatamise asemel soovitan inimestele silma vaadata ja elu on hoopis ilusam!:)

Aga kui nüüd selle koogikese kohta ka paar sõna öelda, siis peab mainima, et see ei ole just maailma lihtsaim kook ja tegemiseks kulub natukene rohkem aega kui 5 minutit, aga midagi keerulist siin ka ei ole ja tulemus on absoluutselt! iga kulutatud sekundit väärt!:) Mulle hästi meeldib see hapukas apelsinikreem ja kerge magusamapoolsem beseekate ning samas krõbe põhi, mis kuidagi ei domineeri, vaid on parajalt õhuke. 

Kooki võib teha ka sidrunite või laimidega, aga kuna need on happelisemad, siis võid suhkrukogust natukene (u 30-50 g) suurendada ja tärklise kogust u 10-20 g vähendada. 

See minu retsept ilmus eelmises T&T numbris (nov-dets); imeilusad pildid tegi Marju nagu ikka:)

Põhi:
250 g jahu
40 g (tuhk)suhkrut
noaotsatäis soola
170 g külma võid
1 suur munakollane
1-4 sl jäävett (vajadusel)

Apelsinikreem:
3 dl värskelt pressitud apelsinimahla (u 3-4 apelsini)
1 apelsini peenelt riivitud koor
70 g maisitärklist
1,8 dl vett
3 munakollast
200 g suhkrut

Beseekate:
4 munavalget
200 g (tuhk)suhkrut

Sega sõelutud jahu, suhkur ja sool omavahel ning näpi või haki noaga  hulka tükkideks lõigatud külm või. Lisa munakollane. Kui vaja, siis lisa ka supilusikatäie haaval vesi, et tainas kokku jääks. Eriti mugav on teha tainas valmis köögikombainis pulse-režiimil. Vajuta tainas lamedaks kettaks, mässi toidukilesse ja pane 15 minutiks külmkappi.

Rulli tainas õhukeseks ja aseta ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred on võiga määritud ja jahuga ülepuistatud) 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi nii, et ääred oleksid vormi ääres u 2 cm kõrgusel. Kata põhi küpsetuspaberiga, aseta sellele raskuseks kuivatatud herned või oad või keetmata riis ning pane veel 15 minutiks külma.

Seejärel aseta vorm koos raskusega ahju ja küpseta 200 kraadi juures u 10-12 minutit, eemalda küpsetuspaber ja raskus ning küpseta veel u 4-5 minutit kuni põhi on kuldne ja katsudes kuiv. Jäta jahtuma.

Pane apelsinimahl koos riivitud aplelsinikoorega potti ja vispelda sisse maisitärklis. Lisa vesi, lase korraks keema tõusta, keera kuumus väiskemaks ja lase apelsinimahlasegul pidevalt segades potis podiseda (NB! ära keeda) kuni segu pakseneb. Võta pott pliidilt ja vispelda sisse munakollased ning suhkur. Tõsta pott tagasi pliidile ja kuumuta (ära keeda) veel maksimaalselt u 1 minut. Võta pott pliidilt, kurna segu läbi sõela kaussi ja vala segu eelküpsetatud koogipõhjale.

Beseekatte jaoks vahusta munavalgeid kuni moodustuvad tugevad tipud, seejärel vahusta 1 sl kaupa sisse suhkur kuni segu on tugev ja läikiv. Tõsta munavalgevaht vormi täidise peale tehes supilusikaga keerdusid ja küpseta ahjus 150 kraadi juures 25-30 minutit kuni besee on kergelt kuldne. Kook on hea nii soojalt kui ka külmalt.