Ma olen alati imestanud, kuidas see on võimalik, et kassid tunnevad ära minu auto või õigemini küll - auto müra ja jooksevad tänavale vastu, kui koju jõuan :) Kui tulen jalgsi, kellegi teise auto või taksoga, siis ei torma keegi juba tänavale vastu - alles aeda sisse astudes tehakse välja ... Täiesti fenomenaalne! Ma ei olegi vist blogis kunagi seda maininud, et mul on kaks kassi :) Eelmisel nädalal saadeti mulle ühe artikli link ja suureks rõõmuks tõdesime, et meie kassid vastavad enam-vähem kõigile nendele kriteeriumitele ehk käituvad nii, nagu siin on kirjas. Supertore!
Millegipärast on paljud mu tuttavad, kes on kuulnud, et mul on kassid, arvamusel, et kindlasti on mul mingid peened tõukassid ... hahaha, kaugel sellest :) Tõesti! Ühe kassi tõid meile sõbrad, kelle maakodus Võrumaal oli nende emane kass küla peal käinud, teise aga sain Tuulilt, kelle kiisu samamoodi kodukülas Tallinna lähistel ontlikult kodus ei istunud. Tuuli tegi oma kolmest imearmsast kassipojast superilusad fotod, tänu millele ma ei suutnud vastu panna kiusatusele veel teinegi kiisu võtta ning õnneks leidsid peagi ka Sofi õekesed endale toredad kodud. Niiet mul on kaks halli tundmatuks jääda soovivate (ja alimente mitte maksvate) isadega kassi, kes on erinevatest Eesti otstest ja näevad välja, nagu oleks "ühe pere lapsed" - pidevalt küsitakse, kas nad on õde ja vend :) Ja seda vaatamata asjaolule, et ainus kriteerium, mida oleme kasside võtmisel arutanud, on see, et tahaksime just punast värvi kassi :D
Ma ei tea, kas kõigil on oma kiisudega nii, aga meie kassid tulevad alati uksele viisakalt vastu, kui keegi tuleb, samuti jooksevad alati kõiki inimesi ära saatma - seda ka juhul, kui nad parajasti teisel korrusel on. Ja aeda minnes (nt Tartus) tulevad nad alati kaasa nagu koerad ja aiast tulevad nad alati jälle majani tagasi koos inimestega, vahel ka mööda aeda kõndides :)
Kui noorem kass Sofi oli alles pisike, armastas ta igal vabal hetkel magada mu õlal, süles, rinna või padja peal, tehes mu juustest endale pesa. Praegu ta enam sülle nii väga ei trügi, see-eest aga seab alati koha sisse diivanil minu koha peal või voodis minu jalgade juures, samal ajal kui teine kiisu külje alla poeb ja katkematult nurrub ... Niiet, kui keegi mõtleb, kas tasub endale kass võtta, siis soovitan soojalt, kuigi ma ise olen end alati "koerainimeseks" pidanud! Meil lihtsalt maal vanaema juures, kus lisaks kanadele ja kõigile muudele loomadele (lehmad, sead, lambad, hobused) oli alati ka vähemalt kaks koera. Kui vanaema, kes ise tõusis kl 5 hommikul, et lehmi lüpsta, arvas, et oleme õega liiga kauaks magama jäänud, siis laskis ta hommikul koerad tuppa ja nemad äratasid meid saba liputades, ninaga "lükates" ja meie nägusid ja käsi lakkudes üles. Üldse olid koerad muidu toredad ja hoolivad, käisid meiega koos igal pool ringi, nendega oli lahe mängida jne. Kassid seevastu (nende täpset arvu ei osanud ka vanaema ise nimetada) uitasid metsas ringi ja käisid kodus vaid mõnel õhtul lüpsivärsket sooja piima joomas; vaid üks oli pisut tubasem ja oli ennast rehetoas sisse seadnud ... Enne kasside siia majja saabumist ei olnud mul aimugi, et nemad lakuvad samuti inimese käsi - ma enne arvasin, et seda teevad ainult koerad, kes sinusse tõeliselt kiindunud on ...
Nagu retseptis näha, siis suurem osa tegemisõpetusest on just muretaina valmistamise juhised. Seega kui soovid teha koogi eriti lihtsalt ja kiirelt, siis kasuta 400-500 g poes müüdavat võiga muretainast.
Sidrunikreemiga ploomikook
Põhi:
250 g jahu
¼ tl soola
125 g väikesteks tükkideks hakitud külma võid
2 sl suhkrut
2-3 sl jääkülma vett
Muretaina valmistamine peab toimuma võimalikult kiiresti, et komponendid ei jõuaks soojeneda.
Sõelu jahu ja sool kaussi, lisa hakitud või ja töötle sõrmeotstega saiapuru meenutavaks massiks. Lisa ka suhkur. Tee taina keskele lohk, lisa 2 sl vett ja sega noaga hakkides läbi. Vajadusel lisa veel vett, kuni tainas kokku hakkab. Tainast saab lihtsalt teha ka köögikombainis, kasutades pulse-režiimi. Selleks töötle jahu, sool, suhkur ja külm või saiapuru meenitavaks massiks (kulub u 10 sekundit), lisa supilusikatäie kaupa vesi kuni tainas hakkab kokku. Ära üle sega, kogu taina segamine peaks köögikombainis kestma maksimaalselt 1 minut. Suru tainas palliks, vajuta natukene lamedaks, keera kilesse ja hoia u 30 minutit külmas.
Rulli tainas ja pane see lahtikäiva 24-26 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja äärtele u 2,5-3 cm kõrguselt. Vormi põhjas võiks olla küpsetuspaber ja ääred võiga määritud ning jahuga üle puistatud. Eelküpseta põhja vajutuse all (küpsetuspaber, millel on raskuseks kuivatatud oad, herned v keetmata riis) 180 kraadi juures 15 minutit.
Täidis:
6-8 ploomi
2 sidruni mahl ja riivitud koor
100 g jahvatatud mandleid või sarapuupähkleid
5 muna
2,5 dl suhkrut
100 g võid
Sulata või, riivi sidrunikoor hästi peenelt ja pressi sidrunitest mahl välja. Pane sidrunimahl ja - koor, suhkur, munad, jahvatatud mandlid või pähklid ja sulatatud või kaussi ning sega vispliga segu ühtlaseks. Poolita ploomid ja eemalda kivid.
Lao ploomid lõikepind allpool eelküpsetatud pirukapõhjale ja vala täidis peale. Küpseta 180 kraadi juures u 35-40 minutit kuni täidis on tahenenud ja pealispind hakkab kuldseks muutuma. Lase enne lahtilõikamist jahtuda ning raputa peale tuhksuhkrut.
* Foto autor Marju Randmer
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar