esmaspäev, 28. september 2015

Pohlakattega kodujuustukook mandli-datli põhjal


Kõigepealt - ilusat sügist kõigile! Seda, et aastaaeg on vahetumas, oli juba mitu nädalat näha selles, et pärast järjekordset lahedat nädalavahetust Tallinna tulles hakkas auto pagasiruum veelgi enam kui suvel täis olema igaguseid aia- ja metsasaaduseid, lilli jms, koju seadis end sisse suurem parv äädikakärbseid ja iganädalane tagasõit linna nihkus esmas- või teisipäevast sujuvalt pühapäeva õhtu(pooliku)sse, sest alates septembrist on mul vaja esmaspäeva hommikuti juba kl 8 vanalinnas kohal olla.

Sel aastal on tohutult pohli - mine ainult metsa ja korja paarilt ruutmeetrilt tunni ajaga suur ämber täis :) Olen sel aastal teinud juba päris palju pohladega kooke, aga kuna retseptid on alles ilmumas siin ja seal või äsja avaldatud (üks suussulav õunakook on siin), siis on neid veel kahjuks vara blogisse panna. Küll aga saan jagada juba kuu aega tagasi tehtud ja kolmapäevases Eesti Ekspressi Gurmees (see leht on veel teisipäevani müügil) ilmunud kodujuustu-vahukoore kooki, millele valmistasin seekord gluteenivaba mandli-datli põhja ning pohladest katte. Kodujuustudest kasutasin aga Piimameister Otto klassikalist kodujuustu ja jäin tulemusega igati rahule. Otto kodujuust oli väga hea ka suitsukana piruka sees (ning igaks juhuks manin, et 250 g asemel 220 g kasutada selle piruka täidises on igati ok) :) 

Kuni teised uuemad retseptid blogisse jõuavad, soovitan proovida lihtsat õuntega küpsetist, samuti vana head biskviitkattega õunakooki, mille mõlema sisse ka pohlad suurepäraselt sobivad. Pohlad mulle hullult meeldivad (palukate kasulikkusest kirjutasin mõni aasta tagasi siin) ja kasutan neid päris palju kookides, samuti valmistan marmelaadi. Kokku on mu kolmes raamatus u kümmekond pohladega retsepti, kuid raamatutes olevad retsepte ma blogisse reeglina ei lisa, kui just tegu pole mõne eriliselt hea asjaga, mis väärib topeltjäädvustamist.

Küll on mul aga hea meel, kui avastan jälle mõnest blogist enda retsepte (ja eriti veel, kui sealjuures on viisakalt viidatud) :)  Väga lahe on näha, et pohla-martsipanimuffinid, mille retsepti oma esimesse raamatusse panin ja mis ilmus ka ajakirjas "Toit&Trend" mu raamatututvustuse juures, on nii laialdaselt levinud! Aitäh, Aet, et retsepti ka oma blogis jagasid! Kuna raamat on läbi müüdud, siis on see superhea koht, kuhu saata inimesed, kes retsepti küsivad. Ma ise eriline muffinisõber ei ole, aga olen neid sõpradele, tuttavatele ja sugulastele külla minnes vahel kaasa võtnud ning kuigi peaaegu alati on minu poolt veel vähemalt üks küpsetis, siis nende pohla-martsipanimuffinite retsepti küsib kindlasti vähemalt üks inimene! Aeda blogist sai retsept omakorda inspiratsiooniks sellele blogile, ja mustikamuffinitele. Ja väga lahe oli sellest blogist lugeda hinnangut neile muffinitele. Või seda postitust - aitäh, Eveli! Tõesti, väga armas ja tegi südame soojaks! Tänu väikesele guugliotsingule oma muffinitega seoses avastasin veel ühed toredad sellest retseptist inspireeritud muffinid! Õnnepäev :D 



Pähkline ja magus krõbe põhi harmoneerub kreemja pehme täidise ja hapuka kattega üheks suussulavaks maiuseks. Kui kook ei pea Sinu jaoks gluteenivaba olema, siis saad põhja küpsistest valmistada. Selleks purusta 1 pakk (180-200 g) meelepäraseid küpsiseid, nt kakao-, vanilli-, kondenspiimamaitselisi vms, sega 80 g sulatatud võiga ja suru ühtlase kihina vormi põhja. Ka sel juhul hoia vormi külmas, kuni täidist valmistad. Tegelikult võib põhja valmistades selle koogi puhul vabalt ära kasutada ka terved 200-grammised mandli- ja datlipakid, kuid võta kindlasti siis suur vorm, sest kook tuleb üsna kõrge. Kodujuustu võid aga soovi korral saumikseriga või köögikobainis püreestada (mina seda ei tee).

Kui pohli ei ole, võib katte teha ka muudest marjadest, nt laupäeval tegin kooki sünnipäevale minnes kahekordse koguse ning peale sai tarretatud maasikatoormoos. Seda ei ole vaja läbi sõela ajada, lihtsalt timmi suhkruga magusus paika ja lisa paras kogus želatiinilehti. Ja  laupäeva õhtul põhjal võin väita, et seda kodujuustukooki söövad heameelega mitte ainult suured maiasmokad, vaid ka magusat mitte eriti armastavad inimesed (sh lapsed ja mehed) :)

Põhi:
140 g tooreid mandleid
140 g pehmeid kuivatatud datleid
näpuotsatäis soola
1 tl jahvatatud kaneeli (soovi korral)

Töötle mandlid koos datlite, soola ja kaneeliga kleepuvaks massiks ning suru ühtlase kihina 24 cm läbimõõduga kilega kaetud vormi põhja. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi, et põhi  saaks taheneda. 

Täidis:
440 g (2 pakki) Piimameister Otto klassikalist kodujuustu
4 dl vahukoort
200 g tuhk- või peensuhkrut
2 sl vanillisuhkrut
1 tl vanillikaunapastat (soovi korral)
8 želatiinilehte

Vahusta vahukoor. Teises nõus sega omavahel suhkrud, vanillikaunapasta ja kodujuust ning lisa samal ajal segades ühtlase nirena kuumas veel lahustatud želatiin kodujuustusegu hulka. Seejärel sega õrnalt täidisesse vahustatud vahukoor. Vala segu koogivormi ja aseta vähemalt kaheks tunniks külmkappi. Kui täidis on tahenenud, tee koogile kate.

Kate:
300 g pohli
80 g tuhk- või peensuhkrut
2 želatiinilehte

Püreesta pohlad kannmikseris, köögikombainis, saumikseriga vm viisil. Suru püree läbi sõela ja sega suhkruga läbi. Lisa kuumas vees lahustatud želatiin ja sega ühtlaseks. Laota koogile ja hoia külmas, kuni kate on tahenenud. 

6 kommentaari:

Keiu ütles ...

Tegin väikesed mugandused vastavalt külmiku sisule: nt kattesse läks pohlade asemel jõuluvürtsine punasesõstramoos - miks mitte alustada pühadehooajaga juba septembris? :D
Väga-väga mõnus kook - mulle meeldib "iseloomuga" ja maheda kihi vaheldumine. Ja magustoidu kohta üsna.. mitte tervislik, aga toitaine- ja valgurikas :)

Silja ütles ...

Mul on tõeliselt hea meel, Keiu, et kook Sulle ka maitses! ja koogi kohta on see tõesti päris kasulik - mandlid, datlid, piimatooted, pohlad ikkagi sees :D

Katrin ütles ...

Mulle väga meeldib selle koogi efektselt lihtne välimus! Varsti vaja üheks sünnipäevaks kook/tort teha ja millegipärast ei tulnud tarretatud variandid kuni praeguseni üldse pähe, aga see ju lausa super mõte. :)

Aga mul on üks tehniline küsimus - kuidas ma peaks sedalaadi kooki "ehitama", et teda hiljem ilusasti serveerida? Siiamaani olen pigem läbi ajanud koleserveeringuga, vooderdades lahtikäiva vormi ära toidukilega, mida aga on ju pärast võimatu kätte saada. Lihtsalt vormi äär serveerimistaldrikule panna ja kook sinna sisse koondada tundub ka kahtlane idee, ei saa ju seda põhja massi sinna sedasi kleepida, et kogu kupatus taldrikul ringi sõitma ega lekkima ei hakkaks... Kahjuks see kile, mis koogi alt tõstes välja tuleb (ja tõstmist ennast ka raskendama kipub), teeb mul alati meele mustaks. :D

Silja ütles ...

Rõõm kuulda, Katrin! :) Ma ise ei ole ka želatiiniga kookide fänn, aga seda kooki süües mõtlesin küll, et miks ma neid nii harva teen ... :)

Mina olen teinud kooki kas silikonvormi või siis lahtikäiva vormiga vooderdades ääred toidukile või küpsetuspaberiga. On olemas ka spetsiaalne koogikile (ingl k cake wrap v collar), aga kuna ma ise nii harva tarretatud kooke teen, siis pole seda ostnud. Lahtikäiva vormi põhja panen kas küpsetuspaberi või teen otse alusele ja kasutan ainult vormi äärt. Kui on korralik põhi, siis ei hakka kook ei sõitma ega lekkima.

Katrin ütles ...

Aitäh nõuannete eest, Silja! Ma arvan, et ma proovin ka siis seda otse alusele ehitamise nippi. Ehk saab vajadusel sinna mingeid turvameetmeid lisada, et tarretumata kook kuhugi ebavajalikku kohta ujuma ei hakkaks. :)

Silja ütles ...

Võta heaks, Katrin! loodan, et Sul tuleb imeilus kook! :)

kook ise on raske, põhi aga kleepuv ja niiske ning peaks ilusti taldrikul paigal püsima. samas täidis on sellel koogil üsna paks, niiet ei tohiks lekkida ka ... :)