Teisipäev, 6. september 2016

Suurepärane suvikõrvits ja mahlane šokolaadikook


Kuigi praegu on õunaaeg täies hoos - juba hakkavad valmima sügisõunad, kuid suviseid ubinaid on veel omajagu saada - ja maad on tabanud õunauputus :D, siis kirjutan täna ikkagi suvikõrvitsast ja jagan ühte ülimalt head koogiretsepti. Tsukiinisid on mul kodus veel 4-5 tükki ja pidevalt kasvab seda vilja juurde, niiet toidud sellest on ilmselt veel lähinädalatel kindlalt igapäevaselt menüüs ja üritan järjest blogiski retsepte jagada. Kuid juba pressivad ka esimesed õunatoidud ja -hoidised blogisse - pohlakeedise ja pudru retsepti juba jagasin, täna valmistasin aga taas ubinatega vürtsmoosi (video on siin), seekord rosinate ja sinepiseemnetega :)



Kabatšokk ehk rull- ehk melonkõrvits (cucurbita pepo var. cylindrica) on hariliku kõrvitsa varajase saagiga teisend ja kuulub suvi-põõsaskõrvitsate rühma. Botaaniliselt on vili marjataoline, seda tavatsetakse nimetada kõrvitsaviljaks. Kõrvitsa perekonna teine liige - suureviljaline kõrvits - annab maailma suurima lihtvilja, mis võib kaaluda kuni 100 kg, niiet tegemist on botaanilise haruldusega.

Toitaineline väärtus samasugune nagu kõrvitsal, sisaldades keskmiselt 0,6 % mineraalaineid, millest eraldi tasub ära märkida rauasisaldus. Leidub ka ohtralt kiudaineid samuti kaaliumi ja C-vitamiini. Suvikõrvits on kergesti seeduv, tal on neerude ja põie talitlust parandav toime. Selles on fermente, mis soodustavad seedimist ja valkude omastamist.

Parimad on 7-10 päeva vanused viljad, mis kaaluvad 200-700 g; vananedes viljaliha ja eriti koor puituvad. Vilju tasub vastavalt valmimisele pidevalt ära korjata, sest noorte viljade ärakorjamine stimuleerib taime järjest uusi juurde moodustama. Kui aga kabatšokk on suureks kasvanud, tuleks see enne ära koorida ning keskelt pehme sisu ja seemned eemaldada. Väikeseid suvikõrvitsaid võib kasutada koos koore ja seemnetega, samuti sobivad toiduks suurepäraselt suvikõrvitsaõied.

Kuigi tsukiinid ei ole mõeldud pikaajaliseks säilitamiseks, vaid koheseks tarbimiseks, sobivad viljad hästi marineerimiseks, neist saab valmistada samasuguseid toite nagu kurgist ja kõrvitsast. Neutraalse maitse tõttu on suvikõrvits suurepärane lisand nii liha- kui ka kalaroogade juurde, samuti piruka, hautise (nt prantslaste ratatouille) ja püreesupi sisse ning riivitult ideaalne täiendus leibade, keekside ja kookide tainasse, et küpsetistele mahlasust anda. Rullkõrvitsat võib lisada pastale või teha sellest endast pastat - suvikõrvitsa "spagetid" on tervisetadlike hulgas juba ammu suur hitt.

Tsukiiniga sobivad ideaalselt kokku kõik üridid alates basiilikust lõpetades rosmariini ja salveiga ning erinevad juustud alates kõvadest (nt parmesan) lõpetades kitsejuustu ja pehme fetaga. Keeta suvikõrvitsat ei tasu, sest see muutub lödiks ja liiga pehmeks, aga see-eest saab seda vilja nautida toorelt, samuti on see väga hea kergelt praetult või grillitult - vaja on vaid kummaltki poolt paari minutit kuuma anda. Samuti saab tsukiinit frittida tainassse kastetult või valmistada ahjus krõpse.



Värske ja mahlane suvikõrvits annab koogile nii palju niiskust, et sööjale jääb mulje nagu oleks küpsetamisel mitu pakki võid ära kulunud, kuid tegelikkuses on rasvainet vaid 1,8 dl. Kuigi algses, BBC Good Food'i retseptis oli ette nähtud 500 ml suvikõrvitsat, lisasin mina vilja pisut üle 500 g, sest täpselt nii palju kaalusid need suvikõrvitsad, mis mul hetkel kodus olid, ja ma tahtsin kõik ära kasutada. Tänu sellele venis küpsetusaeg ühe tunnini, muidu võib ka 45 minutiga hakkama saada. Kui tarvitad suurt ülekasvanud kabatšokki, siis koori see ja eemalda keskosast seemned.

Retseptis olnud extra virgin oliiviõli asendasin neutraalse maitsega viinamarjaseemne õliga, tavalise suhkru asemel kasutasin tummisuse ja karamellisuse lisamiseks pruuni (ja vähendasin kogust). Lisaks tegin originaalretseptis veel mõned väikesed muudatused, sh valmistasin koogi gluteenivabana. Ja kuna mulle ei meeldi külmkappi jäävad poolikud pakid, siis vahukoore asemel kasutasin glasuuri valmistamisel hoopis võid ja piima, sest see vabastas mind mõtlemast sellele, kuidas ülejäänud 100 ml vahukoort ära kasutada :)

Kook:
340 g nisujahu või 60 g maisijahu, 180 g riisijahu, 100 g toortatrajahu
2 tl küpsetuspulbrit
50 g naturaalset kakaopulbrit
1 väikese kuhjaga tl piparkoogimaitseainet (soovi korral)
1 tl soola
1,8 dl õli (nt viinamarjaseemne)
330 g (pruuni) suhkrut
3 muna
2 tl vanilliekstrakti
5-7 dl riivitud suvikõrvitsat (u 2 keskmist vilja)
100-150 g röstitud ja kooritud sarapuupähkleid

Kate:
200 g tumedat šokolaadi
1 dl vahukoort või 50 g võid ja 70 g piima

Sega sõelutud jahud, küpsetus- ja kakaopulbri, vürtsi ja soolaga. Teises kausis sega õli suhkru, munade, vanilli ja riivitud suvikõrvitsaga. Sega mõlemad segud omavahel kergelt läbi ja lisa hulka hakitud pähklid. Tõsta segu 24-26 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja puistatud üle jahuga. 

Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 50 minutit kuni keskele sissetorgatud noaots või tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil u 10 minutit vormis taheneda, seejärel eemalda vormist, lase restil jahtuda ja tõsta seejärel serveerimisalusele.

Kuigi kook on väga hea ka soojalt, eriti koos vanillijäätise või - kastmega, võib sellele soovi korral hoopis šokolaadist glasuuri peale valmistada, et küpsetis oleks veelgi tummisem ja šokolaadiküllasem.

Katte jaoks haki või, aseta koos piimaga kastrulisse ja soojenda, kuni või sulab ja piim on peaaegu keema läinud. Kui kasutad vahukoort, siis kuumuta see kastrulis peaaegu keemiseni. Haki šokolaad, aseta kaussi, kalla kuum vahukoor või piimasegu hakitud šokolaadi peale ning sega ühtlaseks. Võid lasta glasuuril pisut jahtuda ja pakseneda enne, kui selle koogile laotad.


Kommentaare ei ole: