Kolmapäev, 22. veebruar 2017

Pisut teistmoodi kiluvõileivad



Varasematel aastatel, kui sotsiaalmeedia on meie kodumaa sünnipäeva puhul kiluvõileibade- ja heerigateemalistest postitustest üle ujutatud, olen alati mõelnud, et ei hakka ise omalt poolt enam sellesse tegevusse panustama. Niiet selgi korral ma vabariigi aastapäeval oma kiluvõileibu erinevalt enamikest kaasmaalastest ei pildista (ausõna!), see-eest aga panen kirja veidi teistmoodi idee - keedetud (vuti)munadega on kiluvõileibu söödud juba küll ja küll! :)

Kiluvõileiva retsepti ma siiski jagama ei hakka - usun, et võileiva valmistamine on asi, millega saavad hakkama ka need, kes muidu tõesti mitte kunagi kööki ei satu ja ühtegi muud toitu teha ei oska. Tean vähemalt ühte sellist inimest :D ja usun, et kuigi kiluvõileib on tavapärasest (või, juust, sink) pisut erinev, siis allolevatest instruktsioonidest täiesti piisab, et igaüks saaks vabariigi aastapäevaks maitsva kalaleiva tehtud ;-) Kui aga tundub ikka keeruline ja oleks retsepti vaja, siis soovitan vaadata võileiva tegemisõpetust saatest Terevisioon :D 

NB! Paremal üleval pool olev vutimuna on sellepärast imelik, et sellel oli kaks rebu ... Lihtsalt pidin ära mainima :D


Kiluvõileivad praetud vutimunaga

Rösti leib kas rösteris või kuival pannil; suurema koguse jaoks laota leivaviilud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta need ahjus 200 kraadi juures krõbedaks. Määri pisut jahtunud leivale võid, aseta vürtsikilufileed ning tee terava noaga ristipidi kerged sälgud, et kiluleiba lihtsam süüa oleks - ilma hakkimata tuleb tavaliselt ühe ampsuga terve kilufilee kaasa.

Prae vutimunad kuumal pannil õli sees ühelt poolt paar minutit kuni munavalge on läbi küpsenud (kollane võiks jääda vähemalt pooleldi vedelaks), tõsta soovi korral majapidamispaberile, et üleliigsest õlist lahti saada ja pisut jahtuda lasta, seejärel aseta igale leivale üks muna ja puista peale hakitud murulauku või rohelist sibulat. Naudi kohe!


Kommentaare ei ole: