Kolmapäev, 15. veebruar 2017

Krõbedad maisisuupisted ja elust Balil (1. osa)


Kõigepealt ütlen ära, et kõiki pilte saab suurelt vaadata neil klikates :) Blogis on lihtsalt kokku pressitud variandid, mida aga saab normaalsemana näha, kui neil peal klikk teha ;-)

Balist kirjutamist peaksin alustama sellest, et ilm on hullult soe! :) Sain kolme nädala jooksul seal olles ja ka paraku pärast seda pidevalt neilt, kes ise lähiajal Balile minemas, murelikke küsimusi sealse ilma kohta ja ütlen kohe ära, et kuigi Balil vahel veits sajab, siis ilm on kogu aeg nii soe (u 30 kraadi), et isegi öösel saab olla lühikeste varrukate ja paljaste jalgadega. Salli panin endale reeglina siis ümber, kui külma õhuga konditsioneeriga autos v söögikohas olin, kuid muidu võib ka öösel kella 5 ajal mootorrattaga ringi kihutada ainult kleidi väel ;-) ja isegi kui vihmasaju ajal väljas kõndida, hakkab palav ja nahk on peagi märg, kuigi sellel on oma osa ka suurel õhuniiskusel, mis seal koguaeg on. Seetõttu nt kuivavad asjad ära vaid päikese käes - kui märjad asjad niisama nöörile riputada ja õue jätta, siis on asjad hiljem veel märjemad, kui algselt :) Toas aitab asju (nt bikiine) kuivatada konditsioneer.

Balist rääkides ei saa üle ega ümber nende ohverdamis- ja pühitsemistraditsioonist, mis on elanike igapäevane elu osa. Ära ei tasu ehmatada, kui sinuga rääkival kohalikul on riisiterad kaela peal või otsa ees - see on osa igapäevasest pühitsemisest. Samuti on nii turul kui ka tänavanurkadel müügis ohverdamiseks vajalikke asju ning ohvriande leiab nii tänaval maas, mootorrataste ja autode peal ja sees kui ka kõikvõimalikes muudes kohtades. Ohverdada tuleb igapäevaselt, et hoida pahad vaimud eemal ja head ligi meelitada :) Suuremaid tseremooniaid tehakse templites, aga muideks ka hotellides - meie hotellis Ubudis kestis see meie rõdu all suisa üle tunni aja :)



Nii kodus ohvriande ette valmistamas (nagu järgmisel kolmel fotol)




kui ka turul müümas (nagu järgnevatel piltidel) nägin ainult naisi :)






resto trepil


Kõigis autodes :)




Üks rakendus, mis enne reisi endale telefoni lae, on WhatsApp! Seda kasutavad kõik - autojuhid, reisikorradajad, taksojuhid (Uber jt), kokakursuste läbiviijad jne jne. See on parim vahend Balil nii kõigi asjade ajamiseks ja orgunnimiseks kui ka oma sõprade ja tuttavatega suhtlemiseks. Mina sain selle äppi endale eelmisel aastal ühel jõulupeol ja see hämmastab mind ennastki igapäevaselt, kui palju ma seda kasutan suhtlemiseks erinevate inimestega (sõbrad, tuttavad, trennikaaslased jt) Eestis, aga Balil olles on see tõesti asendamatu äpp.

Ja üks asi veel, mille kohta hästi palju küsitakse, on raha. Mina lähtusin oma sealsete tuttavate soovitustest ja võtsin sularaha automaadist, et seda kasutada nendel vähestel juhtudel, kui kaardiga ei saa hakkama. Üldiselt valuutavahetusi ei soovitata kasutada, vaid vahetada Eestis väike kogus ära (mina vahetasin u 400 eurot) ja siis kohapeal vajadusel automaadist võtta. Hotellides, restodes, SPA-des jne saab ilusti kaardiga arveldada. Enne minekut tasub aga oma kaartide limiidid igaks juhuks üle vaadata ;-)


Balil peaks igaüks meeles pidama, et nagu mitmetes teisteski Aasia riikides, on ka siin vasak käsi "räpane", niiet ära söö ega ulata kellelegi midagi vasaku käega. Enamikes sealsetes maades on kõige viisakam ja teise isiku vastu austust üles näitavam ulatada asju neist kahe käega kinni hoides. Võib kasutada ka paremat kätt, aga vasakut mitte kunagi, sest see ei ole ilus.

Liiga paljastavate riietega, bikiinides või palja ülakehaga ringi käimine ei ole viisakas. Paljudes kohtades - poodides ja söögikohtades - on ustel sildid "no shirt, no service". Kohalikud ise kannavad "korralikumat" riietust (nii meestel kui ka naistel on traditsioonilised sarongid) ja poolpaljana ringi käimine ei ole nende suhtes lugupidav. Kui on soov topless või üldse paljalt päevitada, siis tee seda oma privaatses villas eraldatud basseini ääres, kuid avalikus rannas on see kohatu.

Ka käed puusas seismine (mida ma kusjuures ise teha armastan) on agressiivne ja ebaviisakas, näitavat halvakspanu ja viha teise suhtes. Selles osas pidin end pidevalt korrale kutsuma :)


Eelmisel korral Balil (u 10 a tagasi) olin enamasti põhjas Lovinas ja mõned päevad ka lõunas Kutas, aga see tundus minu jaoks juba siis liiga turistikas, kuid nüüdseks pidi sellest olema saanud täiesti jube koht, "kus mitte keegi enam ei käi". Seekord olin siis kolmest nädalast teise poole Ubudis, esimese osa reisist (üle 10 päeva) elasin Canggu's ja sealt on Seminyakki, kus põhiliselt on restod, baarid ja ööklubid, vaid u 20 minuti sõit, kui just pole tipptund. Lisaks elas selles piirkonnas ka enamik tuttavaid ja nö kodutänaval ehk pmst ümber nurga, u 200 m kaugusel oli lege koht Old Man's surfi/rannabaar, mida teavad vist kõik inimesed Balil. Selle koha nime öeldes oli hea öösel taksoga koju sõita ;-)

Sealt pmst üle tee on The Lawn Canggu - superlahe hängimiskoht nii päeval kui ka õhtusel ajal, kui päike on looja läinud :) Toit on vilets, aga joogid head ja see on muidu mõnus mereäärne chill :)

Seal samas lähedal on mereanni koht Scallywags - saab ise valida letist jää seest värsked mereannid, mis siis valmis küpsetatakse. Salativalik on hinna sees ja selle saad buffeest ise kombineerida. Nendest kahest kohast kahjuks pilte pole, aga soovitan neid igal juhul :)


Söögikohtadest oli Seminyakis minu lemmik Teppanyaki resto Rayjin - superhea toit ja nii kiire teenindus kui Shinkanseni rong, nagu P tabavalt märkis :) Sarnaselt enamike Jaapani söögikohtadega, torkas siingi silma sõjaväeline kord ja täiuslik tiimitöö, kuid samas oli näha, et kõik teevad oma tööd innuga ja rõõmsameelselt. Ühtegi morni nägu ei näinud kokkade ega ka teenindajate hulgas :) Kusjuures üsna väikese resto kohta on teenindajaid ja kokkasid päris palju ning see on ilmselt ka üks põhjusi, miks nii toit kui ka teenindus on mõlemad superhead! :) Käisin seal kahel korral ja esimene kord oli meil seltskond päris suur, kuid kõik asjad, mida telliti (igaühel oli ikka mitmeid erinevaid roogasid), olid superhead - värskest toorainest, hästi tehtud, maitsvad. Ja seal oli ka parim kimchi, mida väljaspool Koread olen saanud!

Kusjuures, oleksime seal käinud ilmselt suisa kolmel õhtul, kui ühte pidu poleks vahele tulnud. Pidin oma kuuele inimesele tehtud bronni e-kirja teel tühistama ja sain vastuseks:

Dear Silja,

Warmest greetings from Rayjin Teppanyaki & Dining Bar. We would like to offer our sincere gratitude for your kind effort to inform us about the cancellation. We really hope to be able to welcome you in the future.
Thank you.

Best regards,

Rayjin Team

kas pole armas?!? :)



Tore ehk hea toidu ja teeninduse ja hästi laheda interjööriga oli ka Bambu resto Seminyakis, mis pakub Indoneesia toitu pisut fine dining võtmes. Sama ütleks Sarong resto kohta - maitsev toit, hea teenindus, mõnus atmosfäär ja aasiapärased "tuunitud" toidud. Kummastki on ainult õhtused üsna hämaras valguses tehtud fotod, mida siin parem jagama ei hakka, aga soovitan kindlasti mõlemat restot.

Kui muidu sattusime kõigisse söögikohtadesse tänu erinevatele sõpradele ja nende sõpradele, siis ühel õhtul  leidsime täiesti juhuslikult ühe tõeliselt hea Dim Sum'i koha (aadress: Jalan Pantai Berawa No 6 Pelambingan), kus hiljem korra veel käisime. Mõlemal korral oli meid seltskonnas kokku viis ja kõik kõigi tellitud asjad olid seal head alates suurest valikust erinevatest Dim Sumidest, lõpetades kevadrullide ja taimsete toitudega, juurde sai valida veini ja ühel õhtul võtsime ka  pudeli šampanjat :) Tõeline nauding!


Kuigi vein ja šampanja on Balil üsna kallid, siis restos käies ikkagi nautsime mõlemat ning pidudele või niisama kellegi juures tarbimiseks ostsime kaasa sellisest poest nagu seda on The Plumbers Arms pubi juures asuv salajane alkopood, kuhu pääsemiseks on vaja leti tagant küsida ja siis viiakse sinna läbi tagaruumi :) Päris naljakas kogemus! Pubis me ise ei istunud ega söönud, aga see pidi eriti popp just kohalike expattide seas olema ... :)

Ja siis on mere ääres veel terve rida ägedaid rannaklubisid, näiteks Finns Beach Club, kus on mõnus nii päeval kui ka õhtul chill'ida, samuti on see äge koht päikseloojangu vaatamiseks. Toit on ka täitsa hea :) Ja siin siis pildid päevast, päikeseloojangust ja pärast seda ;-) Meie veetsime seal ühe mõnusa päeva koos päikese, ujumise ja söögi-joogiga :)




W, mille juures on ka hotell, on aga lahe just õhtuti, kuigi ka päeval on seal mere ääres erinevatel tasapindadel olevate basseinide vahel ilus. Toit on ok, aga arvestama peab sellega, et kui ei telli alkoholi, siis tuleb arvele ligi 10 eurot lisaks :(


Legendaarne Potato Head Beach Club - ülimõnus chillimis-koht. Meie veetsime seal ühe üsna pilvise päeva, mis oli aga superhea, sest erinevalt päevast Finns Beach Club'is ei põlenud keegi seltskonnast ära, ei olnud liiga palav, vaid sai mõnusalt lesida, süüa, juua ja jutustada :)



Nendes rannaklubides tasub olla nii kaua, et saaks päikeseloojangu ära vaadata - see on peaaegu alati imeilus ja värviline. Selline on aga pilt pärast päikese loojumist Potato Head'is :)


Canggust ei ole pikk maa sõita ka Nusa Dua'sse või Ulu Watu'sse, mis on ilusad mereäärsed piirkonnad Bukit poolsaarel. Esimeses on pikk rannapromenaad imeilusa ranna, heade söögikohtade ja suurte hotellidega


Vahetult enne päikeseloojangut, kui juba hakkab hämarduma


ja kohe pärast loojangut restos, kus õhtust sõime ja loojangut vaatasime. Terve rannaäär oli selliseid lahedaid söögikohti täis :)


Ulu Watu rannas on aga näiteks Sundays Beach Club, mis on superlahe koht! Gondliga saab alla mõnusa valge liiva ja läbipaistva sinise veega randa sõita, kus saab niisama peesitada ja ujuda, kui ka head toitu nautida kas otse rannas või varju all restos, mis on samuti mere ääres



Ja lõpetuseks (enne retsepti) lihtsalt mõned fotod Seminyaki tänavatelt :) Järgmises postituses räägin juba Ubudist ;-)






Frititud maisikoogid

200 g maisi
1 muna
2 sl riisi- või nisujahu
1 sl hakitud lehtpeterselli
2 küüslauguküünt
2 šalottsibulat
1 tšillipipar
0,5 tl soola
0,5 tl jahvatatud valget pipart
1 tl jahvatatud kurkumit
kookosõli

Kui kasutad konserv, mitte värsket maisi, siis nõruta see korralikult. Puhasta küüslauk ja sibul, lõika peeneteks viiludeks ja friti kuumas õlis krõbedaks. Töötle mais kas köögikombainis või uhmrit kasutades peeneks, lisa ülejäänud ained ning sega ühtlaseks.

Kuumuta õli potis, aseta lusikatäis maisisegu tulise õli sisse ja lase küpseda. Pane nii palju maisikooke korraga küpsema, kui mahub (keskmisesse potti u 5 tk korraga). Kui üks külg on pruunistunud, keera vahukulbi abil teine. Küpseta, kuni koogid on mõlemalt poolt kuldpruunid ja krõbedad, kulub u 5 minutit. Tõsta maisikoogid vahukulbi abil majapidamispaberile nõrguma. Korda seni, kuni kõik maisikoogid on frititud. Naudi soojalt või külmalt.


Kommentaare ei ole: