Ülihead muffinid marjade, mandlijahu ja šokolaadiga (gluteenivabad)

Minu arvates ei ole häid ja lihtsaid koogi- ja muffiniretsepte kunagi liiga palju ning alati on tore midagi uut katsetada :) Need muffinid on mõnusad ja mahlased ning üsna tervislikud, eriti veel siis, kui šokolaadi ära jätad. Ja õnneks on need ka piisavalt lihtsad valmistada, niiet jagasin retsepti emadepäeva puhul Laupäevaleht LP-ski.

Kodumaised rabarbrid on juba suured ning kaugel see suvi koos kõigi oma andidega enam on, niiet viimane aeg oleks sügavkülmik marjadest vabaks teha, et värskele kraamile ruumi teha. Sügavkülmutatud marjad võib lisada tainale sulatamata. Kui soovid, võid toortatrajahu asendada nisujahuga, kuid sel juhul muffinid enam gluteenivabad ei ole. Kui kasutad nisujahu, siis vähenda küpsetuspulbri kogust poole võrra ehk lisa seda tainasse 1,5 tl.

Mandleid saad jahvatada peeneks köögikombainis või väiksemate koguste kaupa ka kohviveskis. Kui vanilliekstrakti või -pastat kodus ei ole, siis saad asendada selle 1 sl brändiga - ei ole päris sama, aga parem ikka, kui lihtsalt ära jätta.

Ei soovita selles retseptis kasutada tavalisi paberist muffinivorme, sest nendesse kipuvad muffinifd kinni jääma. Lõika kas küpsetuspaberist välja neljakandilised tükid (nagu pildil näha), mis vormidesse asetada, või määri vormid korralikult võiga ja puista üle jahuga.

100 g toortatrajahu

3 tl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud kaneeli

näpuotsatäis soola

200 g peeneks jahvatatud mandleid

3 suurt muna

200 g paksu maistestamata jogurtit (nt Kreeka jogurt)

180 ml neutraalse maitsega õli

130-150 g mett 

2 tl vanilliekstrakti või -pastat

200-250 g vaarikaid vm marju (nt mustikad, pohlad, mustad sõstrad)

100 g valget šokolaadi

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri, kaneeli ja soolaga. Lisa peeneks jahvatatud mandlid ja sega läbi. Teises kausis seda lahtiklopoitud munad visplit kasutades jogurti, õli, mee ja vanilliga. Vala segu kuivainete juurde kaussi ja sega läbi. Lisa väikesteks tükkideks hakitud šokolaad ja vaarikad (jäta mõned neist välja) ning sega õrnalt läbi.

Tõsta tainas supilusikaga 12-16 (sõltuvalt vormi mahutavusest) küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga ülepuistatud muffinivormi, aseta peale ülejäänud vaarikad ning küpseta ahjus 170 kraadi juures 35-40 kuni muffinite pealispind on kuldseks muutunud ja keskele sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kui muffinid hakkavad pealt liialt pruunistuma, siis kata fooliumiga. Lase muffinitel u 10 minutit vormis taheneda ja tõsta seejärel vormist välja restile jahtuma. Jahtunud muffinitele võid sõeluda tuhksuhkrut.

Kookoshelbe purukook karamellise täidisega

Marjadega purukook on alati kindlapeale minek! Lihtne teha, valmib kiirelt ja meeldib kõigile, sest on mahlane, kerge (st mitte liialt "raske" ega rammus) ja hädavajaliku hapuka nüansiga magustoit. Mina olen purutainast küpsetiste suur fänn ja usun, et blogis on kindasti juba vähemalt kümme erinevat varianti, aga võimalik, et veelgi rohkem ... :)

Seekordne küpsetis on valminud kahe mu varasemalt välja töötatud retsepti põhjal - karamelli-juustukreemiga rabarberi kook ja pohladega purukook. Kahjuks aga ei ole nende valmistamisel kasutatud ülihead karamelli-toorjuustukreemi enam poes saada. Farmi pidi maiust küll edasi tootma, aga seda eksporditakse hoopis Soome, kus see populaarsem on. Jube kahju - mine või Helsingisse seda ostma! :) Seniks aga proovisin karamellikreemile sellise asenduse leida, mille puhul maitse ei kannata. Tundub, et õnnestus ;-)

Kui sa ei soovi gluteenivaba kooki, kasuta retseptis olevate jahude asemel 200 g nisujahu ja vähenda küpsetuspulbri kogust poole võrra ehk kasuta 0,5 tl. Marjad võib selle koogi sisse otse sügavkülmast võtta, aga kui neid on soov eelnevalt sulatada, siis võiks enne koogile asetamist need ka üleliigsest vedelikust eelnevalt sõelal ära nõrutada. 

Retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s koos teiste lihtsate maiustega, mida emadepäevaks võiks valmistada. 

Purutainas:
50 g toortatrajahu
50 g maisijahu
100 g riisijahu
100 g kookoshelbeid
näpuotsatäis soola
1 tl küpsetuspulbrit
1 sl vanillisuhkrut
50 g suhkrut
130 g külma võid

Sega sõelutud jahud ülejäänud kuivainetega ning haki noaga või puista sõrmede vahel sisse külma või kuubikud nii, et jääks ühtlane purutainas. 

Täidis:
2 suurt toasooja muna
190 g (ehk 1 tops või pool purki) toasooja karamellikreemi (3 h keedetud kondenspiima)
300 g vanillimaitselist kohupiimapastat
100 g hapukoort
200 g kirsse, pohli, sõstraid, vaarikaid, mustikaid

Klopi munad kergelt lahti ning sega läbi karamellikreemi, kohupiimapasta ja hapukoorega.

Laota 3/4 tainast võiga määritud ja jahuga ülepuistatud 26 cm läbimõõduga (lahtikäivasse) vormi, vala peale täidis, puista marjad ja selle peale ühtlaselt ülejäänud purutainas. Küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures 40 minutit kuni see on tahenenud, hakkab äärtest pruunistuma ning pealt kergelt kuldseks muutuma.

Kevadine umbrohusalat pošeeritud muna ja sinepise kastmega

Viimane aeg on veel kevadisi värskeid noori umbrohtusid ja karulauku korjata, et talvest väsinud keha looduslike vitamiinidega turgutada. Nädalavahetusel aga tasub rõhku panna D-vitamiini omastamisele ning õues esimese grilli kõrvale mõni toitev ja mõnus salat kokku segada.

Mulle alati meeldib, kui salatis on (kasvõi ainult natukene) mõnda juustu ja kui parasjagu mozzarellat, kitsejuustu ega fetat kodus ei ole, siis lisan peotäie parmsani vm kõvema juustu laaste. Ja alati on toredaks lisanüansiks (pannil kergelt röstitud) seedermänni-, kõrvitsa-, päevalille- vm seemned, samuti piinia- vm pähklid. Siia aga panin ükskord põhjalikumalt kirja, kuidas minu arvates saada parimat salatit ;-)

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

Kaste:

3 sl extra virgin oliiviõli

1 tl sinepit

1 sl heledat suhkrusiirupit

soola, värskelt jahvatatud musta pipart

Salat:

100 g erinevaid salatilehti

paar peotäit värskeid noori umbrohulehti (nt naat ja võilill) või karulauku

300 g kirsstomateid

150-200 g (kuum)suistulõhet 

peotäis meelepäraseid (pannil kergelt röstitud) seemneid või pähkleid

peotäis parmesanilaaste või 1 tükkideks rebitud mozzarella-pall 

2-4 muna vastavalt sööjate arvule (salatist jätkub pearoaks kahele, eelroana aga kuni neljale inimesele)

2 sl äädikat 

1 tl soola

Sega visplit kasutades või purgis loksutades kastmeained ühtlaseks kastmeks. Vala kaste kaussi pestud ja kuivatatud salati- ja umbrohulehtedele ning sega korralikult läbi. Lõika kirsstomatid pooleks ja sega salati hulka. Puista peale seemned ja juustulaastud või -tükid ning jaga salat sööjate taldrikutele. 

Viimasena pošeeri munad. Selleks löö muna väiksesse tassi ning lase veel kastrulis või potis kergelt keema minna, lisa äädikas ja sool ning tekita vees nö tsentrifuug ehk pane vesi vispli, noa vms abil keerlema. Pöörise keskele vala aeglaselt muna ja lase sellel 3-5 minut keeda sõltuvalt sellest, kui vedela kollasega muna soovid. Oluline on, et munavalge oleks tahenenud. Pildil olev vedela sisuga muna kees u 3 minutit. Tõsta muna vahukulbiga majapidamispaberile nõrguma ja aseta minuti-paari pärast iga sööja taldrikusse salatile. Jahvata peale veel musta pipart, puista soovi korral soolahelbeid ja naudi kohe.

Suitsulõhe ja sidruniga risoto ning risoto valmistamise ABC

See lihtne ja kiirelt (u 30 minutit) valmiv risoto sobib ka argiõhtuks. Retsept ilmus koos risoto valmistamise juhtööridega Laupäevaleht LP-s, mõned instruktsioonid said ka selle risoto retsepti juurde kirja. Ise tehtud risoto on alati oluliselt parem, kui mõnes söögikohas tehtu, samuti saad ise meelepärased lisandid valida - ma viimastel aastatel ei taha isegi Itaalias risotot enam süüa, väga harva tellin seda restos :) Kui aga on soov proovida punase veini, kitsejuustu ja peediga risotot, siis üks väga hea retsept on siin ;-)

Täiusliku risoto jaoks on vaja septsiaalset riisi (nt carnaroli, arborio, vialone nano), sest ainult tärkliserikka riisiga saab õige konsitentsiga kreemja risoto. Populaarseim on carnaroli, sest iga tera hoiab oma kuju ning tulemuseks on eriti koorene riisiroog. Arborio on vähem tärkliserikas, vialone nano aga lühikeseteraline ja küpseb kiiremini, kuid seda kasvatatakse vaid Itaalias Veneto piirkonnas, mistõttu see ei ole eriti levinud. Baldo, calriso ja maratelli on aga veelgi vähem tuntutud, kuid samuti väga head sordid risoto valmistamiseks. Sõnad semifino, fino ja superfino risotoriisi pakendil viitavad terade suurusele, viimane nende seast on pikim. 

Kindlasti ära loputa riisi veel all enne selle keetmist, et võimalikult palju tärklist selles säiliks. Risotos peaks riis olema al dente nagu pastagi ehk mitte päris pehmeks pudruks küpsenud, vaid terad on säilitanud oma kuju ja väljast pehmed, kuid süües on nende kõvemat sisu pisut tunda. 

Et tärklis riisist paremini eralduks, on vaja seda küpsemise ajal segada ja vedelikku lisada osade kaupa, mitte korraga. Samas ei ole vaja segada riisi vahet pidamata ja liiga hoogsalt, sest muidu võib risoto liiga kleepjaks muutuda ning riis jahtub küpsemise ajal liialt. Puljong peaks olema samuti kuum (hoia nt seda pliidil potis lastel sel õrnal keeda), kindlasti ei tohi lisada külma vedelikku.

Küpsetama peaks keskmisel kuumusel, mitte madalal, sest muidu riis ei küpsegi ära. Risoto peaks potis pidevalt nö podisema ehk õrnalt mullitades keema.

Toorjuustu, vahukoort ja juustu ei ole risotole kooresuse saavutamiseks vaja lisada, kui risoto on õigesti tehtud, pigem ainult natukene maitseks. Ja seda tuleks teha pärast risoto valmimist, sest muidu rasv nö laguneb ja rikub risoto konsistentsi.

Kõik lisandid - aedviljad, ürdid, seened, kala jm mereannid - tuleks lisada risotole pärast selle valmimist, et need selle sees lödiks ei muutuks. Köögiviljad, seened ja mereannid tuleks eelnevalt küpsetada.

Nautida tuleks risotot kohe pärast selle valmistamist, sest potis see jätkab küpsemist ja muutub liiga pehmeks; üle jäänud risoto saab aga ära kasutada nt paprikate või tomatite täidisena.

Vaja läheb:

1 sibul

pisut õli ja võid

200 g risotoriisi

2 dl valget veini

vähemalt 1 l kuuma puljongit

poole sidruni mahl ja peenelt riivitud koor

150 g kuumsuitsulõhet

peotäis hakitud tilli, lehtpeterselli või murulauku

Puhasta ja tükelda sibul ning prae poti põhjas või ja õli sees pehmeks ja klaasjaks (kulub u 8 minutit), kuid ära lase pruunistuda. Lisa riis ja küpseta segades umbes minut, seejärel vala potti vein ja lase sel kergelt mullitades keeda, kuni vedelik on imendunud riisi sisse. Hakka lisama puljongit kulbitäie kaupa, samal ajal segades ja lastel risotol õrnalt mullitades küpseda kuni riis on õiges küpsusastmes. 

Võta pott tulelt, sega hulka poole sidruni mahl ja u 1 sl võid, sega läbi ning lase potis kaane all paar minutit seista. Vajadusel sega hulka eel pisut puljongit. Serveerimisel riivi peale sidrunikoor, haki tilli vm maisterohelist ja puista lõhetükid. 

Lihtne ja ülimaistev pohla-juustu brownie emadepäevaks

Reisimine on ikka hullult tore ja kui keegi mõtleb, kas sõita kuskile või mitte, siis siin on üks huvitav artikkel, mis ehk aitab otsustamist lihtsamaks teha ;-) Kui ostetud asjad kuluvad või kaotavad oma väärtust, siis mälestused elavad edasi ja teevad meid veel hiljemgi õnnelikuks. Kui ma vaatan oma eelmisel nädalal Londonist soetatud Fergus Hendersoni ja Yotam Ottolenghi kokaraamatuid, millest viimane on suisa signeeritud autori poolt, siis võin öelda, et minu reisimisest saavad kindlasti kasu ka blogilugejad:D Ja loodan oma Londoni ja Pariisi muljed enne Valenciasse sõitmist ka blogisse kirja panna, kuigi lubada ei julge, et see tõesti õnnestub ... :)

Pühapäevaseks emadepäevaks tegin seekord mõned lihtsad marjadega küpsetised (kookoshelveste ja karamellise kohupiimatäidisega purukook ning mandlijahu ja šokolaadiga muffinid) Laupäevaleht LP-sse; Electrolux'i uue inspireeriva retseptiportaaliga koostöös valmis aga siin postituses olev pohlade ja kreemja juustukihigaga mõnusalt pehme ja ülimalt mahlane šokolaadikook. Et seda veelgi kergem valmistada oleks, on Electroluxi lehel juures ka pildid igast etapist. 

Kui kasutad sügavkülmutatud marju, siis sulata ja nõruta need enne koogile lisamist. Mina tegin koogi rasvata mandli- ja riisijahu seguga, kui kook aga ei pea olema gluteenivaba, siis võid need asendada tavalise nisujahuga. Tummisust andsin põhjale pruuni suhkruga (tume muscovado), aga vabalt võid kasutada muud endale meelepärast suhkrut. 

Šokolaadikiht:

200 g tumedat šokolaadi

200 g toasooja võid

150 g (pruuni) suhkrut

3 suurt toasooja muna

100 g nisujahu või 70 g õlivaba mandlijahu ja 30 g riisijahu 

Juustukiht:

400 g toasooja maitsestamata toorjuustu

150 g (peen)suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2 suurt toasooja muna

120-150 g pohli vm marju (kirsid, mustikad, sõstrad)

Tükelda šokolaad ja sulata veevannil. Lase pisut jahtuda. Vahusta või suhkruga kohevaks heledaks vahuks ja lisa edasi vahustades ükshaaval kolm muna. Sega hulka sulatatud šokolaad, seejärel sõelutud jahu(d). Laota kolmandik tainast küpsetuspaberiga kaetud 20X30 cm vormi. 

Vahusta toorjuust suhkrute ja munadega ühtlaseks kreemiks ning laota šokolaadipõhjale. Puista ühtlaselt peale marjad, seejärel ülejäänud šokolaaditainas ja tõsta kihte segamini, et tekiks marmorjas muster. Küpseta kooki ahjus 170 kradi juures 40-45 minutit kuni see on tahenenud, kuid juustukiht ei ole veel pruunistunud. Lase koogil jahtuda ja lõika ruutudeks. 

Seemnete, pähklite ja marjadega puder

Hommikusöök on minu jaoks ülioluline ja seetõttu on sellest alati ka tore kirjutada, nt mõni nädal tagasi ilmus Laupäevaleht LP-s artikkel sel teemal. Ajendiks sai seekord üks hiljutine uuring, mille kohta juhtusin lugema. Selles vaadeldi erinevate hommikusöökide mõju inimese kehakaalule, milleks uuriti 36 meest ja naist, kes jagati kolme gruppi. Kõigile serveeriti täpselt sama lõunasöök, kuid erinev hommikueine. Esimene grupp sõi hommikus kaerahelbeputru, teine maisihelbeid ja kolmas jõi vaid klaasi vett. Hommikusöögile järgneva kolme tunni jooksul pidid katsealused jälgima oma täiskõhutunnet, lisaks mõõdeti nende veresuhkru- ja insuliinitaset. 

Tulemused näitasid, et kaerahelbepudru grupil oli vähem isusid hommikul ja pealelõunal ning nad tarbisid lõunasöögiga 31% vähem kaloreid. Kõige tõhusam oli hommikune einestamine just ülekaaluliste puhul, sest nemad sõid lõunasöögi ajal suisa 50% vähem kaloreid.

Täistera kaerahelveste põhieeliseks on asjaolu, et see annab täiskõhutunde pikemaks ajaks ega tõsta veresuhkru taset kiirelt, mis tähendab omakorda peatset sama kiiret veresuhkru langust. Täisteras leiduvad kiudained on head ka seedimise parandamiseks.

Kuna parimaks peavad teadlased siiski sellist hommikusööki, mis lisaks kvaliteetsetele (nt täistera toodetest) saadavatele süsivesikutele sisaldab ka tervislikke rasvu (nt avokaadot, pähkleid) ja valku (nt mune, Kreeka jogurtit, kohupiima), siis tasuks kaerahelbe- vm pudrule kummastki grupist midagi lisada. Kaerahelbepuder on nagu enamik teistest viljadest hea nii soolaste kui ka magusate lisanditega. Lisaks klassikalisele võile, moosile ja meele võib lisada värskeid või kuivatatud marju või puuvilju, pähkleid, jogurtit või hoopis juustu ja pisut oliiviõli.

Hoolimata aga sellest, kas putru nautida magusate või soolaste asjadeega, tasub alati keetmise alguses lisada ikkagi alati pisut soola ja suhkrut, et anda pudrule head maitset. Kui maitseained segada hulka alles siis, kui puder on valmis, on nende maitse liiga tugev.

Et kõht ikka ilusti lõunani täis püsiks, on hea lisada kaerahelvestele valku ehk keeta puder piimaga. Lisaks saab oluliselt maitsvama ja kreemjama konsistentsiga pudru. Pudru kreemisusele aitab kaasa ka selle segamise keetmise ajal, mis aitab helvestest tärklist vabastada (sama põhimõte nagu risoto puhulgi).

Aega kulub 15 minutit, jätkub kahele

2,5 dl kaerahelbeid
5-6 dl piima
0,25 tl soola
0,5 tl suhkrut
3 sl kõrvitsa-, lina-, päevalille- ja kanepiseemneid
3 sl kuivatatud puuvilju ja marju (nt ananass, jõhvikad, mustikad)
peotäis röstitud mandlilaaste
kaneelisuhkrut või vedelat mett (soovi korral)

Aseta kaerahelbed piima, soola ja suhkruga potti ning keeda aeg-ajalt seagdes vastavalt pakendi juhistele kuni helbed on pehmed, puder paks ja kreemjas. Sega hulka seemned, lase u 1-2 minutit seista, lisa kuivatatud puuvilju või marju, sega läbi ning jaga puder kahe kausi vahel. Puista peale mandlilaaste. Kui soovid magusamat putru, siis riputa peale kaneelisuhkrut või nirista vedelat mett.