Spargli ja fetaga spagetid

SEE periood aastas paistab nüüd juba mõnes kohas käes olevat, teises aga kohe pärale jõudvat ... nimelt on aeg nautida kodumaist sparglit (juhul muidugi, kui seda hõrku delikatessi õnnestub üldse kuskilt hankida):) Minu kogemus näitab, et karulauku on metsa alt kerge leida, kuid Eesti sparglit saab ainult siis, kui on meeletult õnne ja kasulikke tutvuseid :D Sel aastal ma veel ei teagi, kuidas läheb, aga mõnel aastal on seda hõrku vilja suisa kilode kaupa kodus olnud nagu pildiltki näha

Foto autor Kalev Lilleorg

Muide, sparglid säilivad kõige paremini siis, kui need vart pidi vee sisse panna nii, et need on nagu lilled vaasis. Hoida tasub neid pigem külmkapis. 

Igal juhul see makaroniroog siin on eriti lihtne, kuid maitserikas ja kevadiselt kerge. Sobib hästi argiõhtukski, samuti taimsest toidust lugu pidavatele inimestele, kui päris feta mõne vegan-analoogiga asendada :) Ja mehedki pidid seda hea meelega sööma, räägivad need, kes seda sageli valmistavad ;-)

Vaja läheb:

200 g spagette

2-3 küüslauguküünt

0,5 tl tšillihelbeid

oliiviõli

soola

200-300 g sparglit

peotäis seedermänniseemneid või piiniapähkleid

100 g fetajuustu

musta pipart (soovi korral)

Keeda spagetid vastavalt pakendi juhistele peaaegu pehmeks (1-2 minutit vähem, kui pakendil kirjas). Nõruta makaronid sõelal. 

Haki küüslauguküüned peeneks. Murra spargli puised otsad ära, kuid ära neid ära viska, vaid jäta supi jaoks alles. Murra ära ka õisikuosa ja pane see kõrvale. Järele jäänud sparglivarred lõika u 1 cm pikkusteks juppideks. 

Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning prae selles aeg-ajalt segades hakitud küüslauku ja tšillit paar minutit. Lisa sparglitükid ja prae veel u 5 minutit. Maitsesta soolaga.

Lisa pannile nõrutatud spagetid, seedermänniseemend või piiniapähklid ja spargli õisikuosa ning prae seagdes mõni minut. vajdusel lisa veel veidi õli. Lisa pannile tükeldatud või murendatud fetajuust, sega läbi, jahvata soovi korral peale musta pipart ja naudi soojalt. 

• 

  
  

  Retsept ilmus aasta tagasi siin

Taimne karri spinati ja kikerhernestega

Kui karulaugust ja kevadistest umbrohtudest on juba isu täis söödud (kui see muidugi üldse võimalik on😁), siis ehk tasub proovida ühte lihtsat taimset karrit, mis ideaalselt ka argiõhtu roaks sobib. See on piisavalt kerge (igas mõttes) ja valmistamiseks ei kulu eriti palju aega. Lisaks teeb vürtsikas taimne karri kõhu täis ja jätab elamisse hõljuma mõnusa aroomi. Ja karridega on veel see tore asi, et need on igati head nautimiseks soojal ajal (nagu nende kodumaal, nt Indias, Malaisias ja Sri Lankas), kuid samas sobivad ka külmal perioodil söömiseks, sest on soojendavad, toitainerikkad ja toekad. 

Selles roas on mitmeid erinevaid maitseaineid, nagu ikka Indiast pärit karrides. Neid kõiki on juba ka meie kaubandusvõrgus saada, kuid kui mõnda neist ei juhtu olema, siis ära sellest end häirida lase ja karrit tegemata jätta. Lihtsalt jäta see välja, sest roog on niigi maitserikas tänu suurele köögiviljade ja erinevate maitseainete sisaldusele. Siia sobib näiteks hästi ka jahvatatud vürtsköömen, samuti võib lisada musta pipart ning veidi jahvatatud kaneeli ja peenestatud kardemoni.

Kui sa ei ole eriline vürtside fänn, siis kindlasti eemalda tšillipipral sisu koos seemnetega (selleks lõika kaun pikuti pooleks), et rooga mahedamaks teha. Ingveri soovitan jätta koorimata, sest koore all on suurem osa kasulikke vitamiine, ja see vaid jooksva vee all korralikult harjaga puhtaks hõõruda. Soovitan valida võimaluse korral maheda ingveri. Kartuli võib samuti jätta koorimata, sest nii saame rohkem meile vajalikke toitaineid. 

Kui naani poest leida ei õnnestu, kasuta selle asemel näiteks kodumaist lapileiba, mis on väiskemateski poodides olemas ning mis mõnusalt vürtsika kastme kokku "kraapimiseks" ideaalselt sobib.

Kikerherneste netokaal 400-grammises purgis on u 250 g ja sellest täitsa piisab selle roa jaoks. Kui soovid, võid kasutada ka kuivatatud kikerherned, kuid need tuleks eelnevalt pehmeks keeta.

Selle roa jaoks tasub võtta kas suur pann või pott, sest tavasuuruses (u 24 cm läbimõõduga) pannile see toit ära ei mahu. 

Vaja läheb:

1 sibul

3 küüslauguküünt

2-3 cm tükk ingverit

1 tšillipipar

õli praadimiseks

1 tl jahvatatud koriandrit

1 tl jahvatatud kurkumit

1 tl garam masala maitseainet

2X 400 g purk hakitud tomateid

soola ja suhkrut maitsestamiseks

u 600 g kartuleid

400 g purk kikerherneid

100 g värsket spinatit

serveerimiseks naani või lapileiba

värsket koriandrit peale raputamiseks (soovi korral)

Haki sibul, küüslauk, ingver ja tšilli väikesteks tükkideks. Aseta need koos 3 sl veega köögikombaini ja töötle ühtlaseks pastaks. 

Kuumuta pannil keskmisest madalamal kuumusel 1-2 sl õli ja küpseta selles sibulasegu u 10 minutit, kuni see on kuldseks muutunud. Lisa maitseained ja prae segades veel mõni minut. Seejärel lisa purustatud tomatid, tõsta veidi kuumust ja lase pannil sisul keema tõusta. Maitsesta soola ja natukese suhkruga.

Lõika kartul 1-2 cm tükkideks. Lisa kartul pannile. Lisa ka u 2 dl vett (vajadusel rohkem, sest kartulid peaksid olema enam-vähem kaetud) ja lase madalal kuumusel 30-40 minutit kergelt podisedes küpseda, kuni kartulid on pehmed. Vajadusel lisa sooja vett, et pannil oleks piisavalt vedelikku.

Lisa sõelal nõrutatud ja külma veega loputatud kikerherned ja kuumuta paar minutit, seejärel sega hulka spinat ja kuumuta veel umbes minut. Keera kuumus kinni ja lase roal u 10 minutit nö taheneda.

Serveeri koos naani või lapileivaga; soovi korral puista peale (hakitud) koriandrit.

Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

Gluteenivaba rullbiskviit valge šokolaadi ja kohupiimaga ning šarlott

Blogis on nüüd nädalake pausi olnud, aga ma pole mitte laisaks muutunud (ausõna!) 😄, vaid lihtsalt kevadisel ajal on nii kohutavalt palju tegemist ainuüksi kodus - vaja kõik maja aknad ära pesta (ja mul on kahele korrusele lisaks ju ka kelder ja veranda, millel on suured aknad), rohida ja koristada peenrad, seemneid külvata, toalilli hooldada ning käia metsas karulauku korjamas, rääkimata sajast muust asjast. Näiteks kirjutasin homsesse Nädalalõpuleht LP-sse seedermänniseemnetest ja tegin nendega ühe mahlase Itaaliapärase koogi 😊

Aga selle rullbiskviidi ja šarloti tegin juba eelmisel nädalal ja sööjad kiitsid, nii et pole ühtegi põhjust jätta retsepti jagamata ;-) Ma aeg-ajalt, aga samas mitte kuigi sageli, küpsetan ka rullbiskviite - näiteks see on šokolaadiga ja jahuvaba & see on klassikaline nisujahu ja karamelli-kohupiimakreemiga 😊 Praegusest gluteenivabast šokolaadi ja tatrajahuga rulli keeratud biskviidist, mille vahele sai šokolaadi-kohupiima täidis, otsustasin teha aga šarlott-tordi. Šarloti täidisesse lisasin samuti kohupiima ja otsustasin selle tarrendada - üllatus, üllatus - šokolaadiga, nii et želatiini ma üldse ei kasutanudki. 

Kui kasutad külmutatud marju, siis sulatada neid enne täidisesse lisamist ei ole vaja, kuid piirdu siis 150 grammiga. 

Vaja läheb:

80 g valget või piimašokolaadi

4 suurt toasooja muna

1 sl vanillisuhkrut

80 g suhkrut

70 g toortatrajahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 sl külma kanget kohvi või alkoholi (nt brändit)

Haki ja sulata šokolaad vesivannil, sega ühtlaseks ja lase veidi jahtuda. 

Vahusta mune suhkrutega u 10 minutit, kuni saad heleda ja koheva vahu. Sega õrnalt sisse sulatatud šokolaad, seejärel kohv või alkohol ning viimasena sõelutud ja küpsetuspulbriga segatud jahu. 

Määri küpsetuspaber võiga. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 180-kraadises ahjus 15-17 minutit, kuni biskviit on katsudes vetruv. 

Pane valmis ahjuplaadi suurune küpsetuspaber, raputa see üle suhkruga ja kummuta biskviit kohe pärast ahjust eemaldamist sellele. See paber, mis oli küpsemise ajal ahjuplaadil, tõmba ettevaatlikult biskviidi küljest lahti. Keera biskviit suhkruga üle puistatud paberi abil rulli ja lase sel täielikult jahtuda. 

Kreem:

100 g valget šokolaadi

400 g vanillimaitselist kohupiima

3-4 sl piima

150-200 g vaarikaid või mustikaid või granaatõunaseemneid

Kreemi jaoks sulata hakitud šokolaad vesivannil. Sega kohupiim piimaga ühtlaseks kreemiks ja sega vispliga ühtlaselt hulka sulatatud šokolaad. Keera jahtunud biskviit rullist lahti ja laota sellele kreem jättes ääred 1 cm kauguselt vabaks. Puista peale marjad ja rulli biskviit ettevaatlikult uuesti rulli (seekord ilma paberita). 

Aseta rullbiskviit külmkappi ja lase sel enne serveerimist paar tundi taheneda. Soovi korral sõelu peale tuhksurhkrut ja puista marju ning lõika u 1,5 cm jämedusteks viiludeks. Kui soovid, siis aga tee rullbiskviidiga šarlott.

Šarloti täidise jaoks on vaja:

200 g valget šokolaadi

400 g toasooja toorjuustu

300 g vanillikohupiimapastat

Haki ja sulata šokolaad ning toorjuustu ja kohupiimapastaga ühtlaseks kreemiks.

Kata paraja suurusega (vähemalt 1,5 l mahutavusega) kauss toidukilega jättes ääred üle kausi ja lao sinna rullbiskviidiviilud. Vala kaussi kreem ja lõika rullbiskviidi üle kreemi latuvad ääred ära. Need ääred, samuti ülejäänud rullbiskviit lao ühtlase kihina kohupiima-šokolaadikreemi peale, et koogil oleks põhi. Keera toidukile ääred kõige peale ja aseta vähemalt kolmeks tunniks külmkappi tahenema. 

Võta kile ääred lahti, kummuta kook serveemisalusele ja koori kile ümber ära. Soovi korral puista peale marju ja granaatõunaseemneid. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus 

Hõrk lõhe-rillettes

Rillettes on valmistatud maitsestatud lihast või kalast ning "suguluses" teiste Prantsusmaalt pärit hõrgutistega nagu terriin ja pasteet, kuid tükilise konsistentsiga. Reeglina on see valmistatud sea- või pardilihast ning küpsenud omas mahlas, milles seda ka säilitatakse. Kui terriin ja pasteet on heaks võimaluseks kasutada ära odavamaid lihatükke ja rupskeid, samuti hakkliha, siis rillettes on enamasti siiski hinnalisemast lihatükist, mis on tervena rasvaines küpsetatud. Rasvas või õlis küpsetamise osas võib rillettes'i võrrelda ka confit'ga, kuid enamasti serveeritakse viimane tervelt, näiteks pardikoivad, samas aga rillettes'i puhul on liha või kala tükeldatud kujul, see on kreemja tekstuuriga ja noaga määritav. 

Lõhe puhul on aga vaja rasvasuse ja kreemisuse saavutamiseks lisada veidike võid ja hapukoort. Nii on rillettes kergemini määritav, samuti säilib paremini, kuigi reeglina saab see ülikiirelt otsa. Kui on oodata külalisi, siis tasub kohe juba kahekordne kogus lõhe-rilletes'i valmistada, sest sel suus sulaval määrdel on kombeks kiirelt laualt haihtuda. 

Maitserikas määre sobib ideaalselt nii õhtuseks eelroaks vahuveiniga nautimiseks, kui ka hommikuse kohvi kõrvale kergeks eineks röstitud saia või croissant'iga. Rillettes sobib üldiselt ka suupisteampsuks saial, leivalootsikul või salatilehel. 

Maitserikas vesi lõhe kuumutamiseks on oluline, et kalale jääks meeldiv mekk. Sidrunid peaksid olema juhul, kui ka nende koort kasutada, alati mahedad.

Parim on see määre siis, kui on saanud paar tundi külmas taheneda, kuid samas võib seda muidugi ka kohe pärast valmistamist pakkuda. 

 

Vaja läheb:

1 sidruni koor ja mahl

2 suurt šalottsibulat

2,5 dl valget veini

1 tl musta pipra teri

250 g nahata lõhe fileed 

30 g toasooja võid + 1 sl praadimiseks

100 g suitsulõhet

3 sl hapukoort

4 sl hakitud murulauku või tilli või mõlemat

1 sl kappareid

0,25 tl paprikapulbrit

vajadusel soola

Riivi sidruni koor peenelt ja pigista mahl välja. Aseta sidrunikestad koos mahlaga potti, lisa vein, 5 dl vett, 1 kooritud ja pooleks lõigatud šalottsibul ning musta pipra terad. Vajdusel lisa vett, et lõhe oleks ikka kaetud vedelikuga. Lase vedelikul keema tõusta ja aseta seejärel lõhefilee selle sisse. Kuumuta u 10 minutit, kuni lõhe on läbi küpsenud. Tõsta lõhe vahukulbi abil välja, lase jahtuda ja tõmba seejärel kahvliga tükkideks. 

Samal ajal, kui lõhe on küpsemas, haki teine šalottsibul peeneks ja küpseta pannil keskmisel kuumusel 1 sl või sees, kuni see on läbipaistev. Kulub u 5 minutit. 

Haki suitsulõhe tükkideks ja sega kausis õrnalt läbi toasooja või, hapukoore, maitserohelise,  hakitud kapparite, paprikapulbri, sidrunikoore ja šalottsibulaga. Lisa jahtunud lõhe ja sega õrnalt läbi. Maitse ja vajadusel maitsesta soolaga.

Aseta lõhe-rillettes õhukindlalt suletava(te)sse anuma(te)sse ja hoia seda enne serveerimist vähemalt 2 h külmkapis. Kui sul pole plaanis lõhekreemi samal päeval süüa, siis sulata pannil 1-2 sl võid ja vala see rillettes'i peale, et maitseid ja värskust säilitada. 

Veerand tundi enne serveerimist võta rillerre külmast välja, sest toatemperatuuril on seda lihtsam määrida. 

Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin

Suus sulav kohupiima-marmelaadikook

Tundub, et aeg on hakata sättima ... ehk siis mõtlema, mida lihavõtete ajal lauale panna :) Aastate jooksul on kogunenud blogisse omajagu kevadpühadeks sobivaid retsepte ja need leiab siit. Mul on siin nii erinevaid kohupiimaküpsetisi kui ka soolaseid pirukaid, samuti ideesid, kuidas keedetud mune ära kasutada. 

See kohupiima-marmelaadikook sobib suurepäraselt pashat asendama, aga midugi on see taaskord paslik kook peaaegu igaks elujuhtumiks alates sünnipäevadest lõpetades nt koolilõpu või -alguse peoga. Maheda ja kreemja täidisega kook on parajalt magus, kuid mitte lääge. Väheste koostisosadega maiust on lihtne valmistada ja see on jõukohane ka neile kodukokkadele, kes eriti sageli ei küpseta. Ma usun, et suuremad lapsedki saavad sellega ilusti hakkama. 

Tavaliste šokolaadiküpsiste asemel võid kasutada šokolaaditükkidega küpsiseid. Sel juhul piisab põhja jaoks 50 grammist võist. 

Põhi:

200 g šokolaadiküpsiseid

80 g võid

Purusta küpsised köögikombainis. Lisa sulatatud või väikesteks tükkideks hakitud või, sega ühtlaseks ja laota segu 20-22 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse koogivormi põhja. Suru supilusika seljaga ühtlaseks.

Et kooki oleks pärast lihtsam eemaldada, soovitan selle kas toidukilega katta või asetada põhja küpsetuspaber ja määrida ääred neutraalse maistega õliga. 

Aseta vorm täidise valmistamiseks külmkappi. 

Täidis:

200 g (1 pakk) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

600 g (2 toru) vanillimaitselist või rosinatega kohupiimapastat

150 g (1 pakk) marmelaadikomme

4 želatiinilehte

Kaunistamiseks:

150 g (1 pakk) marmelaadikomme

peotäis hakitud (pistaatsia)pähkleid

Sega kohupiim ja -pasta omavahel. Sega hulka marmelaadikommid. Kui marmelaadikommid on suuremad kui 1 cm, siis soovitan neid enne täidisele lisamist väiksemaks hakkida. 

Aseta želatiinilehed ja 1 dl külma vett kastrulisse ning lase 10 minutit seista. Soojenda vedelikku madalal kuumusel pidevalt segades kuni želatiin on lahustunud. Ära keema lase! Vala želatiinisegu ühtlase nirena samal ajal segades kohupiimamassi hulka, vala segu küpsisepõhjale ja aseta külmkappi vähemalt kolmeks tunniks tahenema.

Enne serveerimist eemalda kook vormist ja kaunista marmelaadikommide ning soovi korral ka hakitud pähklitega.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Lihtne kohupiima-aprikoosi pirukas

Sel nädalal on juba suur reede, seega Nädalalõpuleht LP-s on retseptid mõeldes kevadpühadele. Seekord ootavad küpsetamist kahe juustu ja spinatiga pirukas ning traditsiooniline kohupiimastritsel. Ajalehe Postimees lisast Maaelu leiab neljapäeval aga idee, mida teha pühadest üle jäänud keedumunadega. Nimelt soovitan Nice’i salatit ja räägin ka sellest traditsioonilisest toidust pikemalt.

Eelmise nädala LP-s (paberlehte saab poes osta neljapäevani) aga jagasin kahte retsepti, mida ise fännan - šokolaadipõhja ja vaarikatäidisega juustukook ning maarika-vaarikakisselliga kohupiimasefiir. Julgen neid mõlemaid siiralt soovitada, sest need ei ole keerulised, aga see-eest on väga maitsvad! Kui aga on veel ideid vaja sügavkülmikus olevate marjade kasutamiseks, siis blogis on mul megapalju marjadega retsepte alates igasugustest küpsetistest lõpetades smuutide ja soolaste roogadega. 

Kuna lihavõtete ajal on ikka söödud kohupiimatoitusid, siis mõtlesin seekord jagada ühte eriliselt lihtsat küpsetist. Seda mahlase kohupiimatäidisega pirukat võib nimetada soovi korral ka stritsliks või struudliks, kuigi stritslit tehakse traditsiooniliselt pärmitainaga ja struudlIt aga spetsiaalse tainaga, kuid lehttainast kasutades saab kummastki lihtsustatud versiooni. 

Kohupiimaga küpsetised on reeglina parimad jahtununa. See pirukas on väga hea ka järgmisel päeval. 

Vaja läheb:

400 g (1 pakk) pärmi-lehttainast

400 g (2 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

2 muna

2 sl jahu

1 sl vanillisuhkrut

100 g kuivatatud aprikoose

1 muna määrimiseks

tuhksuhkrut peale raputamiseks

Rulli tainast jahusel pinnal õhemaks. Kui tainas ei ole ühes tükis, siis aseta ääred u 1 cm ulatuses üksteise peale ja vajuta tihedalt kokku. Tõsta tainasküpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 

Sega kohupiim lahtiklopitud munade, jahu, vanillisuhkru ja väiksemateks tükkideks hakitud kuivatatud aprikoosidega. Laota see pikliku ribana taina keskossa (kohupiim peaks katma pikuti taina keskmise kolmandiku). 

Laota tainas mõlemalt poolt kohupiimatäidise peale. Võid teha ka tainale mõlemalt poolt 1-2 cm vahega sisselõiked ja asetada need kummaltki poolt üle kohupiimatäidise. Määri pirukas pealt lahti klopitud munaga, mis on natukese vee või piimaga läbi segatud. 

Küpseta 200-kraadises ahjus u 25 minutit kuni pirukas on kuldpruun. Enne lahtilõikamist lase pirukal jahtuda. Sõelu peale tuhksuhkrut. 

1. 
   

   Retsept ilmus aasta tagasi siin

Indiapärane fenkoli-kanahautis

Aniisimaitseline aedvili võiks meil olla palju populaarsem ja rohkem meie igapäevastes toitudes kasutust leida, sest seda on lihtne valmistada, see annab iseloomulikku mekki ja selles on ohtralt kasulikke aineid. Eelkõige muidugi pean ma siin silmas ennast - iga kord, kui fenkolit kasutan, mõtlen, et pean seda sagedamini ostma, kuid enamasti see vaid mõtteks kahjuks jääbki ... :)

Muidugi, on inimesi, kes fenkolit just palavalt ei armasta, kuid kui seda toidu sisse või puljongisse mõõdukalt lisada, siis ei tohiks selle poolt lisatav maitsenüanss mitte kedagi häirida. Just sõna "mõõdukas" on apteegitilli puhul oluline, kuna see on hea just väikeses koguses ja seda nii toidu maitse kui ka tervislikkuse osas. Suures koguses või liiga sagedasel söömisel võib fenkol põhjustada tundlikumatel inimetsel kergeid allergilisi reaktsioone

Fenkol ehk ristikööme ehk harilik apteegitill (Foeniculum vulgare Mill.) on nii aedvili kui ka maitse-, ilu- ja ravimtaim. See taim on tervikuna söödav - tarbitakse juuri, varsi, õisi, lehti, vilju ja seemneid. Nii õied kui ka lehed meenutavad tavalist aedtilli, seemnedki on sarnased, kuid suuremad ja piklikumad. Sarikaliste sugukonda kuuluv taim on sugulane näiteks porgandi, aniisi, selleri, koriandri, vürtsköömne, ja köömnega. 

Fenkoli alumiste leherootsude paksenenud osadest on moodustunud suur sibuljas ebamugul. Selles on ohtralt eeterlikke õlisid, kuid energiat vaid 12 kcal 100 grammi kohta. Kasulikuks teevad apteegitilli ebamugula ka kiudained, C-vitamiin ja mineraalained, millest enim leiab kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi. 

Apteegitilli võiks sättida ka mõne jõulutoidu või muu rikkaliku söömaja roa sisse, kuna see soodustab seedimist. Seemnedki on rahvameditsiinis tuntud kui tõhus vahend seedimise edendamiseks ja soolevaeguste leevendamiseks. Aasias ja Lähis-Idas aga kasutatakse seemneid nii erinevates karrides ja hautistes kui ka lisatakse küpsetistele, marinaadidesse ja hapendamissegudesse. Lisaks keedetakse seemnetst teed, mida soovitatase kõhuhädae puhul juua. 

Ka apteegitilli harilikku aedtilli meenutavad lehed kõlbavad süüa. Nende maitse on väga sarnane mugulatele, st et neil on kerge lagritsamekk. Kasuta neid toidus nagu näiteks lehtpeterselli ja tavalist tilli. Võid neid hakkida dipikastmesse, salatitesse, küpsetatud aedviljadele, munaroogadesse, hautistesse, suppidele jne. 

Fenkolit võib süüa toorelt (näiteks salatites õhukesteks viiludeks lõigatuna), keeta, praadida, röstida, grillida, hautada, aurutada ja küpsetada. Fenkoli küpsetamisel, eriti just röstimisel, grillimisel ja praadimisel, tuleb välja selle loomulik magusus, mis tasakaalustab kerget mõrkjust. 

Vürtikas aediljahautis kana ja fenkoliga

Kanafilee võib olla nii sise-, rinna- kui ka kintsufilee. Kui selles on konte, nahka, kelmeid või liigset rasva, siis eemalda see enne kana tükeldamist.

Lisaks koriandrile haki roa peale ka tilli meenutavaid fenkolilehti. 

Vaja läheb:

400-500 g kanafileed

õli või selitatud võid praadimiseks

soola, musta pipart

1 suur sibul

1 suurem fenkoli mugul

2-3 cm jupp ingverit

3 küüslauguküünt

1 tl jahvatatud kurkumi

0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid

200-300 g kirsstomateid

3-4 dl aedvilja- või kanapuljongit

200-300 g (1 400-grammine pakk või purk) kikerherneid

peotäis või rohkem värsket koriandrit

peotäis fenkoli lehti

serveerimiseks (pruuni või täistera-) riisi ja soovi korral ka hapukoort või maitsestamata jogurtit

Lõika kanafileest 2-3 cm suurused tükid. Sisefileed võid ka terveks jätta. Kuumuta pannil õli või selitatud või ja prae selles kanatükke nii, et mõlemad pooled on pruunistunud. Maitsesta soola ja pipraga. Võta kana pannilt ja jäta ootele. 

Haki sibul peeneks. Lõika fenkoli mugul pooleks ja seejärel õhukesteks viiludeks. Haki ingver ja küüslauk peeneks.

Kuumuta pannil veidi õli või selitatud võid ja prae keskmisest veidi madalalaml kuumusel sibulat, kuni see on klaasjas. Lisa fenkol, ingver ja küüslauk ning prae veel mõned minutid. Lisa vürtsid ja kirsstomatid ning prae segades veel mõni minut. Vala juurde esialgu 3 dl puljongit ja lase u 30 minutit madalal tulel küpseda, kuni kana ja fenkol on mõlemad pehmed ja läbi küpsenud. Vajadusel lisa küpsemise ajal puljongit.

Sega pannile vee all sõelal läbi loputatud ja nõrutatud kikerherned ning lase mõned minutid seista. Vajadusel lisa soola ja pipart. Puista peale värske koriander ja serveeri koos riisi vm meelepärase lisandiga. 

Retsept ilmus sügisel siin

Tervislikud aprikoosikommid

Kuigi ma ise küpsetasin nädalavahetusel ühe imehea šokolaadipõhjal vaarikatäidisega juustukoogi ja täna keetsin vaarikatest ja maasikatest kisselli, mille juurde tegin kohupiimasefiiri, siis püüan endale siiski aeg-ajalt meelde tuletada, et meil on juba nädal aega kevad, mis tähendab, et ega suvigi enam mägede taga pole ;-) Ja suvi tähendab ju päikest ja merd ehk rannahooaega :)

Menüü võiks ju ideaalis muutuda veidi kergemaks ja kevadisemaks, seega mõtlesin lisada blogisse juurde ühed vanad head aprikooside ja pähklitega "kommid", mis on hea võimalus maiustada tervislikult. Neid nautides ei tarbi sa valget suhkrut ega kahjulikke rasvu, samas saad aga kasulikke vitamiine, mineraal- ja kiudaineid. Samas aga on sellised trühvlid igati maitsvad ja rahuldavad magusaisu suurepäraselt.

Blogisse on aastate jooksul kogunenud mitmeid erinevaid tervislike, st toitainerikaste maiuste retsepte. Soovitan proovida teisigi komme:

* kuivatatud ploomide ja mandlitega 

* datlite ja mandlijahuga

* kuivatatud puuviljade ja mandlitega

* India pähklite ja kuivatatud datlitega 

* kuivatatud ploomide, mandlivõi ja tumeda šokolaadiga

* seemnete, kaerahelveste ja datlitega ja 

* kaerahelveste ja maapähklivõiga. 

Kasutan nii nende kommide kui ka muude küpsetiste jaoks just mahedaid aprikoose. Need ei ole küll ilusa erksa oranži värvusega, vaid pigem pruunakad, kuid see-eest oluliselt maitsvamad ja pehmemad, samuti nö puhtamad. 

Poes on saada kooritud sarapuupähklied, mida enam ahjus röstida ei ole vaja. Kui aga pähklid on koorega (ehk nö tavalised sarapuupähklid), siis aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti 150-kraadises ahjus 10 minutit kuni koor hakkab lahti tulema ja pähklid õrnalt pruunistuma. Aseta pähklid köögiräti sisse ja hõõru neilt koor ära. Mugav on pähklid ja mandlid ühel ajal röstida, kuid hoia need plaadil lahus, sest mandlitel ei ole vaja koort eemaldada. 

Vaja läheb:

100 g mandleid

100 g kooritud sarapuupähkleid

200 g kuivatatud aprikoose

0,5 tl jahvatatud kaneeli

2 sl vedelat mett

Katteks: kookoshelbeid, naturaalset kakaopulbrit, hakitud pähkleid või sulatatud tumedat šokolaadi

Aseta mandlid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti 150-kraadises ahjus 10 minutit. Lase jahtuda ja aseta siis köögikombaini. 

Töötle mandlid ja sarapuupähklid köögikombainis peeneks puruks ja vala kaussi. Aseta köögikombaini aprikoosid ja töötle ühtlaseks massiks. Vala purustatud pähklid tagasi köögikombaini aprikooside juurde, lisa mesi ja kaneel ning töötle ühtlaseks massiks.

Mätsi käsi aeg ajalt veega märjaks tehes pallid ja veereta neid endale meelepärases kattes või kasta sulatatud šokolaadi sisse. Hoia õhukindlalt suletud anumas külmas. Säilivad vähemalt nädala. 

Mango-kohupiimakook

Kuna armastan nii mangot kui ka kohupiimakooke, siis loomulikult meeldib seegi küpsetis mulle kohe väga! :) See on kevadiselt kerge ja mahe, aga samas kreemjas, kuid pole liiga magus. Nii et soovitan soojalt, eriti muidugi teistele minusarnasetele kohupiima- ja mangosõltlastele ;-)

Kuna mangod on mahlased ja vähesäilivad, kasutan ise enamasti küpsetistes konserveeritud püreed või ostan  mangot hoopis  sügavkülmutatult. Transpordiks korjatakse mangod toorelt ja siia jõudnud viljadel ei ole reeglina sellist mesimagusat tumekollast või oranži pehmet viljaliha, nagu kohapeal valminud ja küpsena korjatud viljadel. Kui aga ostad poest püreed, siis vaata, et selles on vähemalt 90% mangot, aga õnneks leiab poelettidel ka tooteid, mille mangosisaldus on 100%. 

Mango ehk mangoploom on luuvili, mille koor sisaldab tärpentini. Oranžis või kollakas magushapus viljalihas on ohtralt suhkruid ja vitamiine, eriti aga C-vitamiini (100 g mangot sisldab u 40% meie päevasest C-viamiini vajadusest), A- ja B-grupi vitamiine. Samuti sisaldab mango mineraalaineid, näiteks kaaliumi ja magneesiumi, mis on eriti kasulikud südame tevise jaoks. Pärast mango söömist ei soovitata alkoholi ega piima tarvitada, kuna tundlikuma maoga inimestel võib see tekitada kõhuvalu. 

Mangopuu ehk India mangopuu (Mangifera indica) kuulub anakardiliste sugukonda, kus leiab ka näiteks pistaatsia. Indias kasvatati mangopuud juba üle 4000 aasta tagasi. Aasia riikides leiab mango kasutust mitmekesisemalt, kui ükski teine puuvili, kusjuures seda kasutatakse ka toorelt, mitte ainult küpsenult. Mango sobib nii soolastesse kui ka magusatesse toitudesse, levinud on selle kasutamine kastmetes, karrides,  hoidistes, salatites, kastmetes ja mitmesugustes dessertides. Mango luuseemne kõva kesta aga kasutatakse Indias küttematerjaline, samuti on tärpnetini sisaldavad viljakestad sobivad pärast kuivatamist põletamiseks. 

Põhi:

200 g šokolaaditükkidega küpsiseid

50 g võid

Purusta küpsised köögikombainis, lisa tükeldatud või ja töötle ühtlaseks. Suru küpsisepuru 22-24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külma.  

Täidis:

200 g vanillimaitselist või maitsestamata kohupiima

300 g vanillimaitselist kohupiimapastat

200 g hapukoort

80 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

4 muna

Sega täidise ained ühtlaseks. Vala täidis vormi küpsisepõhjale ja küpseta ahjus 160 kraadi juures 55-60 minutit, kuni kook on ka keskosas enam-vähem tahenenud (õrnalt võib veel võdiseda). Tee ahjuuks praokile ja lase koogil veel vähemalt tunnike ahjus seista. Ahjust välja võetud kook jätta vormi jahtuma. Külmale koogile valmista peale kate.

Kate:

1 purk (u 400 g) mangopüreed

4 želatiinilehte

Aseta želatiinilehed külma vette ja lase neil paisuda. Pigista lehed kuivaks ja kuumuta neid koos 1 dl veega kastrulis, kuni lahustuvad. Sega vedelikku ja ära keema lase. 

Vala želatiinisegu pidevalt segades mangopüree sisse ja laota see siis koogile. Lase kattel paar tundi külmkapis taheneda, eemadala kook vormist, aseta serveerimisalusele ja lõika tükkideks. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Mahlane mustikakook kardemoni ja pähklitega

Kui sügavkülmas on tõesti veel eelmisest suvest marju, siis on viimane aeg need lähiajal ära kasutada. Peagi saab jälle head ja värsket kodumaist (rohelist) kraami nautida, seega ei tasu enam pikalt "vanu" toiduaineid alles hoida, kuna nende väärtus (st toitainerikkus, eelkõige vitamiinisisaldus) on praeguseks kõvasti langenud. 

Kui on aga vaja veel ideid, kuidas sügavkülmikus oma aega ootavaid marju ära kasutada, siis siin on terve hulk erinevaid ideid alates küpsetistest lõpetades smuutide ja magustoitudega. Marju sisaldavate retseptide rohkuse tõttu siin blogis saab teha ainult ühe järelduse - ma tõesti armastan marju! Mulle meeldib neid niisama (maitsestamata) jogurti või kohupiima(kreemi)ga süüa, samuti lisada magustoitudesse, küpsetistesse ja smuutidesse, sest need annavad juurde nii mahlasust kui ka kasulikke aineid ja magusa tasakaalustamiseks hädavajalikku hapusust. 

See mustikate ja mandlijahuga küpsetis on üks mõnusalt mahlane marjaküllane pähklikattega kook, mis on igati hea nii soojalt kui ka jahtunult. Seda kooki saab valmistada nii värskete kui ka külmutatud marjadega. Marju ei ole vaja enne koogile lisamist sulatada, kuid tasuks 1 sl jahuga läbi segada. Külmutatud marjadest tuleb nimelt rohkem vedelikku välja ja see võib koogi lödiks ja pudisevaks teha. 

Selle koogi jaoks sobivad nii metsa- kui ka kultuurmustikad, samuti vaarikad, kirsid, põldmarjad ja sõstrad. Kui sa kardemoni ei armasta, siis asenda see 1 tl jahvatatud kaneeli või 1 sl vanillisuhkruga. 

Vaja läheb:

160 g jahu

160 g suhkrut

60 g mandlijahu

1 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola 

0,5 tl peenestatud kardemoni 

140 g toasooja võid

2 suurt toasooja muna  

1,2 dl toasooja täispiima

1-2 sl kanget alkoholi (nt konjakit) või külma kanget kohvi

350 g mustikaid

Sega sõelutud jahu ülejäänud kuivainetega. Lisa või ja sega läbi nii, et tekib u hernetera suuruste tükkidega tainas. Lisa munad, piim ja alkohol või kohv ning töötle ühtlaseks tainaks. Ole segamisel ettevaatlik - pigem sega õrnalt ja vähe. Taina valmistamiseks võid kasutada ka köögikombaini, samuti nn lauamiskerit.

Tõsta tainas 20-22 cm läbimõõduga ümargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber; ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Laota peale mustikad ja sega neid võinoa vms abil kergelt tainasse.

Küpseta kooki 190-kraadises ahjus 40 minutit, kuni kook on pealt kergelt pruunistunud. 

Kate:

60 g sarapuu või Kreeka pähkleid

1 sl (pruuni) suhkrut

30 g külma võid

Haki pähklid ja sega suhkruga läbi. Haki või kuubikuteks ja sega samuti pähklitega läbi. Laota pähklisegu koogile ja küpseta veel u 20 minutit, kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase koogil u 10 minutit vormis taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Hoia kooki toatemperatuuril õhukindlalt suletud anumas või toidukilesse mässituna. 

Retsept ilmus suvel siin