esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Top 10 Food Trends 2010

25-miljonilise lugejaskonnaga maailma suurim kord nädalas ilmuv ajakiri "Time" valib igal aastal välja nii eelmise aasta inimese (seekord Mark Zuckerberg) kui ka 100 mõjukamat inimest. Lisaks on "Time'i" ajakirjanikud teinud 50 erinevat nimekirja, milles nad vaatavad eelmise aasta nii häid kui ka halbu põhiteemasid, nii kõrghetki kui ka madalseise.

Muuhulgas on loetelu 2010.a. toidutrendidest, milles kuulus toiduajakirjanik Josh Ozersky kirjeldab 2010.a. olulisemaid sündmuseid toidumaailmas. Ilma teevad endiselt omni- ja karnivooride hulka ilmunud lokavoorid, kelle eesmärgiks on toituda võimalikult palju hooajalistest kohalikest toiduainetest. Aga samas on ka mitmeid uusi mõisteid, nagu nt lardcore ehk "modern Southern cooking taken to a new place, forming a movement in the crucible of high ideals, virtuoso techique and hard-core attitude": Lardcore kokad kasutavad õli ja või asemel toitudes ohtralt searasva, samuti odavaid proteiiniallikaid (liha/kala) kalli tooraine asemel, koheldes neid aga samasuguse austusega nagu Paul Bocuse kohtleb foie gras'd:) Lisaks on laiemalt kasutusele võetud aparaat nimega sous vide, mis küpsetab asju vaakumis eriti aeglaselt ning mida kasutab isegi üks maailma parimaid kokkasid Thomas Keller. Keller arvab ühtlasi, et varsti on need küpsetusmasinad kodudes sama tavalised kui mikrolaineahjud:)

Siin aga terve toidutrendide nimekiri


Josh Ozersky on küll tunnustatud toidukriitik, aga pälvis palju negatiivset tähelepanu ja kriitikat seoses artikliga oma pulmatoidust, milles ta jättis mainimata, et tipp-kokad, kelle toitu ta oma artiklis ülistas, toitlustasid tema pulma tasuta - toit oli nendepoolne kingitus pruutpaarile:) Kui tasuta toit sai avalikuks, oli pahameel tohutu ja Ozersky kirjutas artikli juurde selgituse. Ozersky sulest on ilmunud juba üks kuulus raamat, nüüd aga kirjutab ta kolonel Sandersi biograafiat. Tuleb tunnistada, et minulgi on kolonel Sandersi puhul raske teda kui päriselt eksisteerinud inimest võtta, sest esimese asjana peale KFC logo tuleb alati meelde Murakami teos "Kafka on the Shore", kus kolonel oli tihe külaline:)

Ozersky on teinud nimekirja ka toitudest, mida ta kindlasti tahab 2011.a. proovida:

Mulle tundub kõige põnevam maailmakuulsa USA koka Grant Achatz'i poolt Escoffieri toitude tänapäevases vormis valmistamine tõestamaks, et klassikaline Prantsuse köök oli oma ajalsama futuristlik kui tema köök on praegu:) Klassikalise Prantsuse köögi "isast" Escoffierist olen oma blogis varem ka kirjutanud, Achatzi Chicagos asuv restoran Alinea on sama kuulus kui Rene Redzepi Noma, Thomas Kelleri The French Laundry või Ferran Adria El Bulli. Achatzi'le pühendab ka minu lemmik-kirjanik/kokk:) Bourdain oma raamatutes (vähemalt viimases teoses "Medium Raw") viimase kahe koka kõrval üsna palju leheruumi. Kui El Bulli kui restoran lakkab varsti (1. juulil) olemast, siis Alinea veel niipea loodetavasti oma uksi kinni ei pane, niiet ehk õnnestub isegi ära proovida:)


NB! Mõlemal nimekirjal ja kõigil allajoonitud sõnadel klikates saad rohkem infot:)

9 kommentaari:

Mari-Liis ütles ...

Huvitav! Tegin hiljuti Päevalehe jaoks ka kokkuvõtte tuleva aasta trendidest ja oi kui palju materjali ma läbi lugesin! Ah et siis lokavoorid ka veel!Ma tutvustasin karni- ja omnivooridele lisaks vegivoore (köögiviljade austajad), nüüd siis astuvad lokavoorid ka sinnasamasse vooride ritta:)Eks kogu see toidutrendide ennustamine on paljuski üks suur soolapuhumine, pealegi peamiselt tegelevad sellelaadse ennustamisega ameeriklased, nii et see on paljuski USA-põhine. Aga põnev on lugeda ja jälgida ju ikka! :)

Silja ütles ...

Time on üsna USA-keskne ajakiri jah, aga see kokkuvõte eelmise aasta trendidest oli väga huvitav, niiet tahtsin seda kohe teistegagi jagada:) Sinu artikkel 2011.a. suundadest mulle ka väga meeldis:) Väga tore, kui keegi Eesti ajakirjanduses huvitavalt ja asjatundlikult toidust kirjutab!
Eks lokavoorlus on siingi juba aastaid tuure kogunud- kui enda tutvusringkonda vaadata, siis kõik ainult kohaliku ja võimalikult puhta toidu hankimisega tegelevadki. Turud ilmselt ongi seetõttu ülipopulaarsed praegu:)

Mari-Liis ütles ...

Jeerum, Silja, ma panin selles osas oma kommentaariga puusse, et ei pannud tähelegi, et see siin on ju 2010!!!Lugesin neid Ozersky toite, mida ta 2011 tahab proovida ja läksidki kõik aastaarvud sassi:)Siis veel need pop-up restoranid ja sous-vide, mille võidukäiku ennustatakse ka 2011. Vabandust, muidu loen su postitusi küll väga hoolikalt:)

Tuuli ütles ...

Need toidumaailma suunad on üks äraütlemata intrigeeriv teema. Rene Redzepi fenomen kõneleb minu jaoks kõige enam sellest, kuidas geniaalsed tegijad suudavad kogu maailma trende täiesti ettearvamatus suunas mõjutada. Ja see ongi lahe!
Kusjuures eelmise aasta viimasel loengul sommeljeekoolis rääkis Laaniste just trendidest gastronoomias ja need agregaadid, mis molekulaargastronoomid s.h. Laaniste ise, kasutavad...ulme. Nitroga ei löö enam kedagi, aga kõik need muud keemikute varustused.
(ja peale seda kosmosetehnikaga tutvumist maitseb kuidagi eriti hästi omatehtud leib ja praemuna, kus leib on leib ja praemuna praemuna, mitte vastupidi. viimane vihje siis Blumenthali kuulsale muna peekoniga toidule, kus peekon oli munaks tehtud ja munast sai peekon)
:)

Piret ütles ...

Alinea spektaakel oli lummav, mis sest, et tavaolukorras olen ma siiski rohkem tavalise leiva ja ehtsa muna austaja:) ikkagi olin kogu õhtu vaimustse kätte lämbumas.

Tuuli ütles ...

Piret - ei kahtlegi, et Alinea kogemus on midagi sellist, mida ka aastate pärast heldimusega meenutada. NAtuke rohelist kadedust lipsab ka sisse :)
Tegelikut tulebki vist eelkõige hinnata vaatemängulist väärtust ning ma oleksin üliõnnelik, kui ükskõik millises tipprestoranis saaks selle lõhna nuusutada ja kokkade loomingut maitsta. Olgu see siis vana hea traditsioonilise köögi kummardajate või toidu struktuuri muutva gastronoomia võistkonnast (kuigi Blumenthal on ise juba mõnda aega tagasi kuulutanud molekulaargastronoomia surma). Kelleri "French Laundry" oma traditsioonilisel köögil põhineva suunaga on kindlasti samavõrd nauditav kui "Duck Fat" või "El Bulli" (viimasest paraku tuleb vist minevikuvormis rääkida, pidev trendide loomine ja kastist välja mõtlemine tundub oletav vaimu ja ka rahakotti (?)läbipõletav tegevus)
Kui vähegi võimalik, siis tasuks kindlasti külastada või lihtsalt jälgida igaaastast Madrid Fusionit, mis nüüd kohe varsti toimumas ning mis maailma erinevad toidusuunad hetkeks ühte kokku koondab.

Silja ütles ...

Mari-Liis, pole üldse vaja vabandada- ikka juhtub:) Nii see paraku on, et see, mis nt USA-s oli eile, jõuab meile homme, niiet selles mõttes võivad need trendid olla (USA 2010 ja Eesti 2011) segadusse ajavalt kattuvad:) pealegi, kindlasti on lihtsam võtta kokku eelmise aasta olulisemaid sündmusi/suundumusi toidumaailmas, kui neid järgmiseks aastakse ette ennustada!

Mul tuli just täna hommikul ärgates Alinea kohta meelde, et võib-olla peaksin oma postitust täiendama ja igaks juhuks tõe huvides mainima (kui ma juba Bourdaini nime sisse tõin), et tegelikult Bourdain üldsegi Alinead ja Achatzi ei kiida- pigem vastupidi:) Ta küll räägib temast pikalt, aga erinevalt Kellerist ja Adriast, keda ta taevani ülistab (viimase puhul küll vist rohkem tema seksikat tütart, kes on ka suurepärane kokk:)), ei jaga ta samasugust vaimustust Achatzi kohta. Mis muidugi ei tähenda seda, et ma ise sinna endiselt minna ei tahaks ja kui Bourdain välja arvata, siis kõigilt teistelt (nt mu USA-st pärit koolikaaslased v kasvõi Bourdaini enda abkaasa), võib Alinea kohta ainult ülivõrdes kiidusõnu kuulda:) Nii et Alinea on endiselt nende kohtade nimekirjas, kuhu minna tuleb, eriti kui seal Escoffieri taaselustatakse ja kui ka maarjamaal soovitatakse ;-)

Anonüümne ütles ...

Sattusin Ryanairi ajakirja sirvides sarnase teema otsa. Allikas pole küll teab mis adekvaatne, kuid huvitav lugemine oli siiski. Seal ennustati 2011 aastaks:

IN:
Goat belly, snack size, rapeseed oil

OUT:
Pork belly, tapas size, olive oil


Neid punkte oli veelgi, aga rohkem ei jäänud meelde.

Aga keegi võiks nüüd soovitada, mida erilist saab rapsiõlist teha (näiteks mida teiste õlidega teha ei saa).

Silja ütles ...

Tavaline rapsiõli sobib hästi praadimiseks ja kookidesse, sest tal ei ole oliiviõlile omast spetsiifilist maitset. Koolis nt öeldi meile, et oliiviõli sobib kasutada ainult Vahemere äärest pärit toitude puhul, mitte aga muude klassikalise Prantsuse köögi toitude puhul. Külmpressitud rapsiõli on aga hea kasutada külmpressitud oliiviõli asemel nt salatites, külmades eelroogades.