kolmapäev, 9. märts 2011

LAV-i toit

Eestis elades oled sellega nii ära hellitatud, et kõiki asju saad interneti teel ajada ja praktiliselt alati on võimalik internetti kasutada, et kipud unustama, et internet ei ole mitte iseenesest mõistetav asi ega inimõigus, vaid meil on ikka väga vedanud siin Eestis (midagi peab ju hästi ka olema, kui ligi 11 kuud aastas on vilets suusailm ja ebanormaalselt külm, süüa ei saa ning hea vein ja šampus on kallid). LAV-is on internet aeglane ja väga kallis ning ilmselt suurele osale elanikkonnast täiesti kättesaamatu privileeg... Nüüd aga olen tagasi E-riigis, aga plaanin panna järgnevate päevade (v nädalate):) jooksul blogisse kirja oma muljed, soovitused ja muu info (olulised asjad, mida peaks teadma LAV-i minnes), samuti restoranide, viinamarjaistanduste ja veinimõisate kirjeldused, pildid ning arvamused nende kohta. Ühest küljest teen seda, sest LAV-is on nii vähesed eestlased (vähemalt minu tutvusringkonnast) käinud ja ma hea meelega jagan kõike seda imeilusat, mida mina seal kogesin, et teistel oleks oma reise planeerides lihtsam, aga teisest küljest on väga hea muljed, pildid, olulised kohad jms kirja panna, et hiljem seda ise paremini mäletada, nagu Pariisi kokakooli osas saadud kogemus näitab:) Loomulikult keskendun toidule ja veinile!:) 

Lõuna-aafriklaste peamine toit on liha ja seda saab nii hommikuks lõunaks kui õhtuks. Kusjuures, kui mõned (kolme nädala jooksul juhtus seda u 3- 4 korda) Potchi hotellis küpsetatud lihad välja arvata, siis nii head liha, nagu siin enamikes söögikohtades saab, ei ole ma varem saanud. Enamikes kohtades on see kas dry-aged v muul viisil matured, aga isegi ilma eelnevalt spetsiaalselt laagerdamata liha võib olla täiesti suussulav nt restoranis Le Bon Vivant. Peamised lihad, mida peaaegu iga restorani (mitte ainult kalliste, vaid ka täiesti suvaliste söögikohtade) menüüs saab on Karoo lammas ja Chalmar loomaliha, mis on alati ülimaitsev olnud. Vahel on ka Springpok'i liha saadaval, aga seda peamiselt kallimates kohtades.  

Biltong on siin üleüldine rahvustoit, mille valik igas suvalises poes on väga suur ning mis ei puudu kunagi üheltki ürituselt.

Braai e barbecue on asi, mille ümber keerleb kõigi lõuna-aafriklaste elu ja mille mainimise peale kõigi inimeste silmad alati särama lähevad. Mõned pered grillivad siin liha peaaegu igal õhtul ja tavaliselt tegelevad grillimisega mehed, sest nii olulist asja ei saa ju ometi naistele usaldada;-) Kusjuures tavaliselt tullakse kokku, räägitakse niisama juttu ja juuakse veini v õlut ning hakatakse liha grillimise ettevalmistusi tegema. Tavaliselt saab liha alles paari tunni pärast, sest kogu see ettevalmistusprotsess pidi olema see asi, mida nauditakse eriti. Ja enne liha saab alati grillitud saiu, mille vahel on tavaliselt sink, juust, tomat ja mingi magusam tšillikaste v chutney, sest magusa ja soolase kooslus neile eriti meeldib. Naljakas, aga nende grillsaiade üle on nad veel eriti uhked ja alati küsitakse, et kas sa neid ikka oled juba proovida saanud...

Lisandiks on peaaegu igas kohas (nii restoranides kui nt hotellis, kus ma Potchis peaaegu 3 nädalat elasin) võiga (ja tihti ka kas suhkru ja/või kaneeliga) küpsetatud kõrvitsaline butternut.
Väga tihti oli butternut lisandiks pooleks lõigatuna ning mittesöödavast sisust puhastatuna nii, et viljaliha peale oli pandud võid ja suhkrut, enamasti ka kaneeli ning see siis ahjus ära küpsetatud.

Teiseks sagedaseks lisandiks liha juurde kõrvitsa kõrval on spinat, mis on alati kas ainult koore v vahel lisaks ka juustuga küpsetatud, aga mitte kunagi toorena. Vahel arva on seda lihtsalt praetud, kuid enamasti ikka paksu koore sees.

Suhkrut lisatakse siin küpsetatud aedviljadele ja ka igasugustele salatitele (nt erinevad saltid peedist) ohtralt ja võiga ka kunagi ei koonerdata. Ja eriti meeldivad lõuna-aafriklastele magusa ja soolase kooslused ehk alati on salatis mõni puuvili (virsik v ananass kõige sagedamini).

Ja eriliselt meeldivad neile igasugused pähklid ja seemned - neid kohtab nii soolastes toitudes, salatites ja isegi liha paneeringutes, kui ka tohutus valikus kõigis poodides ja tanklates.

LAV-is üldse ja eriti Stellenboschi ümbruses oli hästi palju jaanalinnufarme ja nende liha on peaaegu iga restorani menüüs



Kui ma ükskord auto kinni pidasime, et ka üks pildike jaanalindudest teha, siis avastasin, et jaanalindudega koos jalutavad aedikus ka sebrad:)

Samamoodi nagu jaanalinde, näeb teede ääres hästi tihti suuri veise-, lamba- ja kitsekarju, samuti igasuguseid muid sarvelisi loomi (igasugused erinevad sõralised kitse moodi loomad, erinevad liigid gaselle, antiloope (nt blesbok) jms). Neist (nagu jaanalindudestki) muidugi eriti head pilti ei saa, sest nad on tavaliselt aediku kõige kaugemas nurgas ja eriti lähedal autoteele hängida ei armasta. Aga - nagu kõigi siin blogis olevate piltide puhul - saab neid suurelt vaadata, kui neile klikata. Siis on isegi natuke neid loomi näha ka;-) )



Kaladest saab siin põhiliselt süüa selliste kalade nagu kingklipyellowtail ja cob liha, mille eestikeelsetest nimedest mul pole mul kahjuks aimugi. Hästi tihti on aga just kallimate restoranide menüüs ka kohalik forell ja Norra lõhe.

Jook aga, mis ilmselt on kõige populaarsem, on Rooibos tee, mida absoluutselt igas kohvikus, restoranis, hotellis alati saab. Kui kuumadest jookidest on võimalik saada kahte asja, siis alati kohvi kõrval teine asi on rooibos tee. Kui aga ainult ühte asja, siis ... (no kohv see ei ole;-) )

Värsketest mahladest on LAV-is aga natukene omamoodi arusaam:) Fakt, et menüüs on kirjas "Fresh juice", mis üldreeeglina (vähemalt Euroopas ja USA-s) tähendab ikkagi värskelt pressitud mahla, ei tähenda, et lauale toodav mahl oleks kohapeal pressitud, vaid see võib vabalt olla kuskilt tehasest toodud "värske mahl". Isegi kui mitu korda üle küsida, kas see ikka on värskelt pressitud, võib ikkagi juhtuda, et ettekandja poolt lubatud värske mahla asemel tuuakse lauda mingi nn "pakimahl". Ettekandjad ei ole tihti seal just kõige taibukamad ja ei räägi tihti ka just kõige paremat inglise keelt (kusjuures eelpool öeldu kehtib nii valgete kui mustade kohta), niiet selleks tuli alati valmis olla, et sa ei saa just alati seda, mida loodad. Aga samas, kui juba õnnestub värske mahl saada, siis seal on need ikka tõeliselt head, eriti mangost ja ananassist tehtud, aga ka tavaline apelsinimahl on hoopis parema maitsega:) Kohtades, kus kohapeal mahla pressitakse, on peale apelsinimahla peaaegu alati saadaval ka värskelt pressitud porgandimahl - need 2 mahla (värsketest mahladest) olid peaaegu alati menüüs, teisi variante kohtas ikkagi suhteliselt harva. Igal juhul kõvasti harvemini, kui teistes riikides, kus värsked imehead magusad puuviljad on pidevalt saadaval.

Igal juhul, mis puutub sööki ja veini, siis on LAV üks parimaid kohti, kus ma käinud olen. Vähemalt Cape'i veinipiirkonnas asuvad restoranid, eriti aga mõnede istanduste juures olevad, on kindlalt ka maailma parimate restoranide seas, ka "ametlike" andmete kohaselt:)

7 kommentaari:

Lars ütles ...

Butternut squash on eesti keeles muskaat- e muskuskõrvits :)

Silja Luide ütles ...

aitäh!:) ma olen eestikeelsete sõnade leidmisega pidevalt hädas, sest koguaeg inglisekeeles rääkides mõtled ka juba selles keeles :)

Tuuli ütles ...

Hästi põnev postitus. Kulinaarses mõttes olen ise just avastamas Lõuna-Aafrikat. Neil seal päris palju põnevaid lihatoite. Alles hiljuti sõime mulle sõprade poolt LAV-ist kingituseks toodud sebrapasteeti (oli väga maitsev) ja toitudest olen proovinud oxtail bredy't (hullult hea) ja bobotie'd. Paar päeva tagasi tellisin endale LA kokaraamatu ka ära, nii et varsti hakkan massilisemalt katsetama :)
Muskaatkõrvitsa seemneid ehk butternut squashi seemneid tõin jaanuarikuiselt reisilt UK-sse. Hästi mõnusa maitsega on see kõrvitsaline ja meil kahjuks pigem haruldus.

Silja Luide ütles ...

aitäh, Tuuli:) jään Sinu katsetusi suure huviga ootama!:) seni aga käin Sinu muid meistriteoseid piilumas- see juustutegu oli ikka väga muljetavaldav!!!

Lars ütles ...

Minu arust müüakse muskuskõrvitsa seemneid ka Eestis, tuleb lihtsalt silmad igal pool lahti hoida.

Pille ütles ...

Lars, butternut on üks mitmest muskaatkõrvitsalisest. TÜ taimenimede andmebaas pakub selle konkreetse kõrvitsa nimeks keegelkõrvits. Päris sobiv tegelikult ju, visuaalne sarnasus täitsa olemas :)

Silja Luide ütles ...

väga tore, et nüüd on siis "butternut'i" täpne eestikeelne täpne vaste ka selgunud:) aitäh Sulle, Pille! :)