pühapäev, 18. september 2011

Tomati-mozzarella mille feuille

Suviti, kui turult saab õiget ehk tomatimaitse ja -lõhnalist tomatit ning verandalt poti seest värsket basiilikut, on tomati-mozzarella salat üks põhilisi sööke. Õnneks saab veel kaubandusvõrgust v usinatelt tuttavatelt eestimaiseid maitsvaid tomateid, et veel viimaseid kordi sel hooajal salatiga maiustada. Kui ma tavaliselt lihtsalt rebin mozzarella tükkideks, lõigun tomati ja niristan peale balsamiäädikat v balsamicokreemi ning rafineerimata oliiviõli, jahvatan peale pipart, lisan lahke käega basiilikut ja ongi kõik,


siis seekord tegin salatit prantslaste moodi ehk mille feuille kujul, basiiliku asemel on aga ruccola


Et siis tuleb lõigata tomatist ja mozzarellast viilud, laduda kihiti, kihtide vahele jahvatada pipart, rebida mõned basiiliku v ruccola lehed ning tilgutada lusikaga kastet. Kastme tegin sidrunimahlast, sinepist, meest, balsamiäädikast ja extra virgin oliiviõlist, jahvatasin sisse pipart ja meresoola ning lisasin ühe hästi peeneks hakitud küüslauguküüne. Ja kõige peale niristasin veel trühvlimaitselist balsamicokreemi. Voila - tomati ja mozzarella mille feuille ongi valmis:)

Mille feuille on prantsuse keeles otsetõlkes "tuhat lehte", aga tegelikult tähendab see reeglina hoopis lehetaigna (klassikaliselt kolm kihti) ja vaniljekreemiga (otsetõlge oleks tegelikult "kondiitrikreem", ik pastry cream, pr k creme patissiere) kooki, mille analoogiks on meil Napoleoni kook. Loomulikult on sellest koogist palju erinevaid variatsioone erimaitseliste kreemide, vahukoore, šokolaadi, mooside, marjade jms-ga, aga mitte sellest koogist ei tahtnud ma täna rääkida, kuigi ükskord jõuab klassikaline mille feuille kook siia blogisse NII KUI NII (kui parafraseerida tuntud kultuuritegelast/ekspoliitikut):) 

Täna tahtsin ma kirjutada hoopis sellest, et prantslased armastavad nimetust "mille feuille" kasutada tegelikult igasuguste kihiliste toitude puhul. Tihti leiab menüüst toidu, kus on baklažaan kihiti mozzarella ja/või tomatiga v on hoopis kammkarbid serveeritud "mille feuille viisil" v on suitsulõhe kihiti tsukiiniga nagu selles menüüs näha:


v saab tellida tomati-tuunikala mille feuille'd


Isegi Paul Bocuse'i raamatus on üks krabi ja tomati mille feuille retsept:


Niisugust tomati ja mozzarella mille feuille'd sõin aga mõned päevad tagasi ühes Pariisi klassikalise Prantsuse köögiga (NB!) bistroos eelroana


Niiet Prantsusmaal mõne söögikoha menüüs eel- või põhiroogade nimetuses sõna "mille feuille" nähes ei tasu alati lehetaigent v Napoleoni (koogi moodi) kooki oodata:)

Kommentaare ei ole: