Magus kiusatus

Ühesõnaga, meil Marjuga tuleb raamat! Koogiraamat!!! :)

Kui nüüd hakata algusest rääkima, siis ilmselt tuleks tagasi suvesse minna, kui me P-ga Saaremaal Marjul ja E-l külas olime. Istusime teise päeva õhtul sauna eesruumis, sõime mõnusaid suviseid toite alates võiga praetud värsketest kukeseentest ja kartulitest lõpetades kõrvalt aiamaalt korjatud rukolast tehtud pestoga, käisime saunas ja üldse oli väga tore õhtu. Ja kuidagi tuli meil Marjuga jutuks, millist raamatut teha tahaksime. Mõtlesime, et sügisel siis hakkame vaatama, kas leidub keegi, kes meie raamatut ka kirjastada tahaks. 

Mõne nädala pärast aga helistas mulle kirjastaja, kes küsis, mis ma ühe koogiraamatu tegemisest arvan, mille pildid teeks Marju. Algne raamatu-idee oli küll teine, aga õnneks sobis kirjastusele ka meie nägemus, niiet hakkasimegi septembri alguses pihta:) Selles mõttes oli see meile mõlemale hästi tore võimalus, et saime vabad käed teha sellise raamatu nagu ise tahtsime, sh ka teose kujundus on Jan Grashnekil Marju kaasabil sündinud.

Mina soovisin eelkõige omanäolist ilusate piltidega ja lahedate lihtsate retseptidega raamatut. Mulle meeldiks, kui keegi ei jätaks mõnd head kooki küpsetamata sellepärast, et retsept tundub keeruline, niiet raamatus olengi tahtnud jagada selliseid restsepte, millest enamikku võiksid lapsed koos isaga (kes muidu ei küpseta) nt emale emadepäeva üllatuseks küpsetada:)

Siin raamatus on eelkõige sellised koogid, mis mulle endale meeldivad, aga mitmeid retsepte on ka Marju mahitusel sinna saanud. Üks nendest on nt rullbiskviit, millest praeguseks on saanud meie pere suur lemmik. Marju ja E tegid üht rullbiskviiti, mis oli kerge teha ja hästi hea, niiet Marju rääkis mulle mitu korda, et üks selline rulli keeratud kook võiks meie raamatus ka olla. Niiet mõtlesin siis teha ühe šokolaadist gluteenivaba biskviidilaadse põhja ja mahlase toorjuustusisuga koogi. Nüüdseks olen seda teinud juba vähemalt viiel korral ja me sööme terve rulli tavaliselt ühe päevaga ära:) No on lihtsalt nii hea!:):):)

Aga tänu Marjule on raamatus ka paar lehetaina kooki ja üks imemaistev moosiga kohupiimakook, mille retsept pärineb tegelikult Marju emalt (aitäh veelkord!). Marju oli sellest koogist juba ammu rääkinud ja kui mulle üks kord külla tulles seda kaasa tõi, siis oli minu süda ka võidetud:) 

Lisaks on siin raamatus ka paar mõnusat magustoitu, juustukooke (nii küpsetatud kui ka küpsetamata variante), brownie'sid, blondie'sid jm šokolaadikooke, muffineid, krõbedikke (üks vürtsikam kevadine rabarberiga ja teine pähkline gluteenivaba alternatiiviga ploomidest ja õuntest), eriti šokolaadiselt lõhnavaid šokolaadiküpsiseid, mu lemmik vürtsikas toorjuustukattega porgandikook jms. Siin on ka sellised keeksid, nagu mulle endale maitsevad ehk mahlane pähkline rabarberikeeks ja tõeliselt rohke  šokolaadiga šokolaadi-banaanikeeks. Paljud koogid on ka gluteenivabad või neist on olemas gluteenivaba alternatiiv:) 

Sellel pildil aga üks hapuka marjakastmega šokolaadise küpsisepuruga "kohupiimakook" klaasis, mis pidi ka lastele väga meeldima, nagu ma oma õe käest kuulsin, kellele need klaasikoogid ära söömiseks viisin. Vanem õepoeg Fred sai juba kahe aastaseks ja sõi koos oma sõpradega neid kooke eriti isukalt:)

Raamatus ei korda ma blogi retsepte (va mõned "hitid"), vaid üritan ikkagi midagi uut ka blogilugejatele pakkuda. Et aga mitte igavaks muutuda, vaid ka blogis uute asjadega edaspidi üllatada, siis ei korda ma retsepte ka vastupidi ehk ei pane raamatu retsepte blogisse. Sest ideede-puuduse üle ei saa ka pärast raamatu tegemist kurta, vaid olukord on - nagu ikka - vastupidine ehk ei jõua nii palju küpsetada, kui tahaks:)

Mis aga raamatu pealkirja puutub, siis see on Marju poolt välja mõeldud:) Tänapäeval ei käi asjad enam nii, et autor ütleb ise, mis raamatu nimi võiks olla, vaid oluline on, et see nimi "müüks". Eks teinekord tean, et nime peale tuleb hakata juba varakult mõtlema, aga seekord läks nii, et üks päev tuli e-kiri "et öelge täna, mis raamatu nimi on". No retseptide tegemise ja kiire küpsetamise vahel sai siis pakutud erinevaid variante välja, millest ükski ei sobinud. Ja siinkohal suur-suur tänu Kätrinile, kes mind aitas selles protsessis. Kätrin on üks inimesi, kes armastab tõeliselt tööd, mida ta teeb (reklaam, turnudus ja meedia - kui lühidalt kokku võtta) ja seda on tõesti absoluutselt igal sammul ka näha, niiet Kätrin suutis ülimalt lühikese aja jooksul ikka väga pika nimekirja pealkirjadest produtseerida. Pakkusime ka Marjuga ise nii koos kui ka eraldi erinevaid nimeseid välja, aga ise samal ajal retseptidega tegeledes on ikka jube raske nimele keskenduda. Endale tundub see pealkiri sel hetkel ehk tegemisprotsessis kõige vähem olulisem küsimus:) Õnneks aga tuli Marju lõpuks välja praeguse pealkirjaga, mille alampealkirja (lihtsad koogid, millele on raske vastu panna) me järgmisel päeval küll koos veel kõpitsesime, aga see õnneks juba sobis kõigile:) Ja ma kahtlustan, et isegi kui oleks rohkem aega olnud, siis ise poleks ma ikka suutnud sellist pealkirja välja mõelda:)

Kusjuures, juhtusin hiljuti uuesti nägema tõsielulistel sündmustel põhinevat filmi "Julie & Julia", mida nüüd, olles ise Julia Child'iga samas koolis õppinud, vaatasin hoopis teise pilguga, kui esimesel korral. Ja mind valdas  tõeline äratundmine, kui Julia oli kirjastaja juures oma teosega, millega ta oli aastaid tohutult vaeva näinud ja siis küsiti, et mis raamatu pealkiri võiks olla. Ma saan väga hästi aru, et ta lõi käega ja ühmas midagi umbes sellist, et "whatever - pange, mida tahate", sest tõesti see, kuidas kogu töö ja vaeva tulemus lõpuks nimetatud saab, tundub sel hetkel täiesti ebaoluline asi ...:) Ja nii saigi üks USA-s enim müüdud ja üks "mõjukamaid" kokaraamatuid endale täiesti geniaalse nime "Mastering the Art of French Cooking". Ei tea, kui palju see suurepärane pealkiri raaamatu müügiedule kaasa aitas, aga kindlasti on pealkirjal oluline roll, mida mina, kui turundusest ja müügist nullilähedaste teadmistega inimene, ei oska näha :)

Aga kui Kätrinist rääkida, siis tema ja ta elukaaslane olid ka muul viisil raamatu valmimisel abiks nii kookide söömisel kui ka tagasiside andmisel. Eriti armas oli Kätrini kirjutatud "muhvini-memo", mille ma sain, kui talle kolme erinevat sorti pohla-martsipani muffineid degusteerimiseks viisin. Niiet, kallis Kätrin, aitäh veelkord!!!

Ja aitäh kõigile teistele ka, kes kooke sõid ja tagasisidet andsid! Ja kõigile, kes muidu "raskel ajal":) toeks olid!:) Kooke ja küpsiseid sai küpsetatud ikka sadu, kusjuures vähemalt kümmekond oli neid, mis tegelikult raamatusse ikkagi ei saanud - ei olnud lihtsalt niiiiii head! Kõik retseptid, mis raamatusse jõudsid, on sellised, mida ma ise veel ja veel tahan küpsetada ning loodan, et ka paljud teised leiavad siit oma uusi lemmik-retsepte!!! :)