Maasikate ja vahukoorega biskviitort

See on naljakas, kuidas lapsepõlve maitsed ja toidud jõuavad ikkagi kõik lõpuks meie juurde ringiga tagasi. Juba ülikooli ajal, kui ma veel kodus elasin, ei tahtnud ma enam eriti kartulit, kapsast, hakkliha, verivorsti, ahjukana, kotlette, pannkooke jms sellist süüa, sest nõukaaegses defitsiidiajastus olid need põhilised asjad, mis igapäevaselt laual olid. Noh, verivorst küll mitte, aga sardelle ja viinereid ma ei arvesta, sest neid ma niikuinii juba lapsena ei söönud ega söö ka praegu. Maalt vanaema juurest saabunud kartul oli enam-vähem iga päev söögiks ja riis tundus pigem eksootilisena. Sellele on veidi kummaline praeguses toidukülluses mõelda, aga siis olid isegi frikadellid ja pelmeenid üliharva poes saada, rääkimata kotlettidest :)

Biskviitidega kooki hakkasin tegema juba kooli ajal. Küpsetasin alati terve ahjuplaadi suuruse biskviidi kaheksast munast, millele lisasin sama arvu supilusikatäisi suhkrut ja jahu. Kui Eesti vabaks sai ja poodidesse jõudis müügile head-paremat, siis muidugi ei tulnud biskviittort enam kõne allagi, sest kõik juustu-, šokolaadi- jm koogid tundusid 100 korda paremad ja põnevamad :)

Aga nii, nagu olen hakanud jälle jõulude ajal hapukapsast ja verivorsti sööma, samuti suurima hea meelega kartulit, hakklihatoite jms valmistama - viimase nädala jooksul olen suisa kaks korda (!) küpsetanud ahjus kana ja aurutanud sinna juurde värskeid kodumaiseid pisikesi kartuleid - nii ka on klassikaline vanakooli biskviittort jälle tee mu küpsetusrepertuaari leidnud. See on nii lihtne, aga samas nii hea! Kõik vajalikud koostisosad on igas poes alati olemas ja samas ei ole inimest (ega last!!!), kes sellele maiusele “ei” ütleks :) Kes ei usu, see võib nädalavahetusel järele proovida ;-)



Kook, mis valmis tegelikult juba mitu nädalat tagasi, kui veel piibelehed õitsesid, sobib nii koolilõpetamiseks, aiapidudeks, jaanipäevaks, suvisteks sünnipäevadeks kui ka kõiksugusteks muudeks üritusteks ja tähtpäevadeks. Kui maasikaaeg saab läbi, siis võib teha superhea tordi kodumaiste vaarikate ja (metsa)mustikatega ;-)

Maheda kohupiimakreemiga klassikalist biskviittorti söövad õnneks need laspedki väga hea meelega, kes muidu suured magusasõbrad ei ole:) Mu õepoeg Fred, kellel erinevalt oma vennast magusasoolikas puudub, sõi kaks suurt tükki ära ja leidis, et tort on parim just nö värskena (pmst siis, kui on kokku pandud), samas kui näiteks tema isa meelest oli see kõige maitsvam just järgmisel päeval, kui biskviit oli saanud korralikult läbi imbuda. Kuna biskviidid on õhulised ja täidist palju, siis eriti palju aega maitsva tulemuse saavutamiseks ei kulu - piisab ka tunnist seismisest enne serveerimist. Samas kehtib ikkagi minu arvates selliste kookide puhul reegel, et mida pikemalt nö maitsestuda saab, seda mahlasem on tulemus. Samas üritan alati nii paksu kreemi vahele teha ja biskviiti korralikult immutada, et saaks ka koheselt süüa, mis õnneks selle tordi puhul õnnestus 100%:)

Kui soovid kõrgemat ehk neljakihilist torti nagu pildil, siis küpseta kindlasti teine biskviit veel või kahekordista kogused. Retseptis on kogused ühe biskviidi küpsetamiseks. Kuna biskviidid puhul saab parima tulemuse, kui tainas koheselt pärast valmimist vormi valada ja ära küpsetada, siis soovitan ühe variandina taina kahes osas valmistada. Juhul, kui su ahi võimaldab kahte biskviiti korraga küpsetada ilma, et tulemus kannatakas, siis tee kohe kahekordne kogus tainast ja jaota võrdselt kahe vormi vahel. Teine variant on korrutada biskviidi retseptis olevad kogused kahega ja küpsetada see valmis 24 cm suuruses vormis (aega kulub 30-40 minutit). Retseptis olevad kreemi ja maasikate kogused on mõeldud kahe biskviidi jaoks.

NB! Mina kasutan munade vahustamiseks nn lauamikserit Electrolux Assistent, millega munad saab tõeliselt kohevaks ja tugevaks vahuks. Kui sul on tavaline käsimikser, siis soovitan  munakollased ja -valged eraldi vahustada, sest muidu ei tule vaht piisavalt õhuline ja biskviit ei kerki nii hästi ning seda on keeruline pooleks lõigata.

Retsept ilmus paar nädalat tagasi Laupäevaleht LP-s. 

Biskviit:
2 suurt muna
50 g peensuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
50 g nisujahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

Aseta munad suhkruga kaussi ja vahusta mikseriga tugevaks heledaks vahuks. Alusta vahustamist aeglaselt ja lisa kiirust. Sega sõelutud jahu vanillisuhkru ja küpsetuspulbriga ning sega õrnalt vahu hulka püüdes vahus võimalikult palju õhku säilitada, kuid samal ajal vaadates, et jahutükke ei jääks. 

Vala tainas 22 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja puistatud üle jahuga. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 25 minutit kuni see on pealt kuldpruun, äärtest kuiv (koogi ääred on vormi servast lahku löönud) ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase biskviidil 10 minut taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma.

Kohupiimakreem ja kate:

400 ml vahukoort

80 g suhkrut

1 kuhjaga sl vanillisuhkrut

200 g (1 pakk) vanillimaitselist kohupiima

piima

u 1 kg maasikaid

1 sl suhkrut

mündilehti

Vahusta vahukoor suhkrutega tugevaks vahuks. Sega kohupiim kausis natukese piimaga lusikat või visplit kasutades kreemiks ja lisa u 2/3 vahukoorest. Sega õrnalt ühtlaseks massiks.

Puhasta ja tükelda 500 g maasikaid, sega 1 sl suhkruga ja purusta (nt pudrunuia või kahvli abil). 

Jahtunud biskviidid lõika horisontaalselt pooleks. Aseta üks pool taldrikule, laota peale kolmandik maasikasegust, kata kolmandiku kohupiimakreemiga, aseta teine pool biskviiti. Jätka samamoodi, viimane kiht kata vahukoorega, kaunista ülejäänud maasikate ja mündilehtedega. Oleks hea, kui kook saaks enne serveerimist tunnikese maitsestuda ja paremini läbi imbuda.