Beseekatte ja martsipaniga rabarberikook

Rabarbriaeg on pmst käes :) Mitte et blogis veel vähe rabarberiga magustoite, kooke ja muid küpsetisi oleks, aga nagu ma ikka sellistel puhkudel tsiteerin vanarahvast - küll küllale liiga ei tee ;-) See siin on suurepärane kook nii mandlimekiga martsipani kui ka õhulise besee asutajatele. Koogis saavad kokku hapu rabarber ja mõnusalt palju martsipani, I-le paneb aga täpi peale kohev munavalgevaht. Kook on parajalt magus, aga mõnusa hapu nüansiga, et läägeks ei läheks :)

Et martsipani oleks lihtsam tükeldada, hoia seda enne külmkapis. Kui on kiire, aseta martsipan u 15 minutiks sügavkülma. Nii ei kleepu see liigselt kokku ja seda on lihtsam lõigata.

Kui soovid koogile nn pisaraid, siis kasuta tuhksuhkru asemel tavalist suhkrut ning lisa see ühe korraga. Siis ei saa suhkur korralikult munavalgevahu sees lahustuda ja besee hakkab küpsemise ajal nö nutma. Nii ei saa küll ilusat kohevat vahtu, kuid see-eest on olemas nn pisarad. "Pisaraid" võib ka hiljem siirupiga beseele peale teha - olen näinud, kuidas üks profikokk restoraniköögis just nii täpselt tegi :)

Gluteenivaba koogi puhul asenda nisujahu riisi- või maisijahu või nende seguga ja lisa 1,5 tl küpsetuspulbrit (kokku siis 2,5 tl).

Vaja läheb:

200 g jahu

1,5 tl jahvatatud kaneeli

näpuotsatäis soola

1 tl küpsetuspulbrit

500 g rabarberit

200 g martsipani

3 munakollast

130 g suhkrut

150 g hapukoort

Sega sõelutud jahu kaneeli, soola ja küpsetuspulbriga. Lõika rabarberist 0,3-0,5 cm läbimõõduga viilud. Jämedamad varred lõika enne pikuti pooleks või kolmeks. Tükelda martsipan u 0,5 cm tükiddeks.

Klopi munakollased suhkruga lahti. Sega hulka hapukoor, seejärel rabarberiviilud ja martsipani tükid. Viimasena sega õrnalt hulka jahusegu. Proovi pärast jahu lisamist tainast võmalikilt vähe segada, et gluteen enne küpsetamist juba nö tööle ei hakkaks.

Vala tainas 24 cl läbimõõduga lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Silu pind ja küpseta kooki 180-kraadises ahjus 40 minutit. Küpsemise ajal valmista kate.

Kate:

3 munavalget

120 g tuhksuhkrut

Vahusta munavalged pehmete tippudega vahuks ja lisa edasi vahustades supilusikatäie kaupa suhkur. 

Võta vorm ahjust ja alanda ahju temperatuur 170 kraadile. Laota munavalgevaht koogile ja küpseta seda veel 15 minutit. Võta kook ahjust ja lase sel enne vormist eemaldamist 30 minutit taheneda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Mangokattega kondenspiima-kohupiimakook

Mango, kohupiima ja kondenspiimaga koogis on koos mu kolm suurt lemmikut. Kui veel martsipan ka kambas oleks, siis oleks muidugi täiuslik :D See viimane on muidugi nali, sest sellesse kooki ma martsipani enam toppima ei hakkaks, aga selles mõttes tõsi, et see on ka lisaks kolmele eelpool loetletud komponendile üks mu suuri lemmikuid :) Mida suurema mandlisisaldusega muidugi, seda parem ;-)

Mangopüreedest kasutan 100% mangopüreed, mida teeb Salvest, aga seda võib valmistada ka külmutatud või värskest mangost ise. 

Kui aga seda kooki ei soovi valmistada ja otsid veel lihavõteteks sobivaid retsepte, siis leiad siit neid omajagu. Mango ja kohupiimaga on mul blogisse kogunenud palju kooke ja muid desserte, lisaks aga näiteks variante, kuidas keedetud mune ära kasutada :)

Igal juhul soovin kõigile ilusaid ja maitserikkaid pühi!

Põhi:

200 g karamelli-, kondenspiima- või vanillimaitselisi küpsiseid

70 g sulatatud võid

Sega purustatud küpsised sulatatud võiga ja pressi ühtlase kihina 20 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Pressi ühtlaseks ja aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

300 g (1 toru) vanillimaistelist kohupiimapastat

200 g (1 pakk) vanillimaitselist kohupiima

u 400 g (1 purk) magusat kondenspiima

7 želatiinilehte

1,2 dl piima

Sega kohupiimapasta kohupiima ja kondenspiimaga. 

Aseta želatiinilehed kümneks minutiks külma vette paisuma. Pigista lehed kuivaks ja aseta koos piimaga kastrulisse. Soojenda piima madalal kuumusel samal ajal pidevalt segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära piima keema lase. Vala piim ühtlase nirena kohupiima-kondenspiima segu hulka samal ajal seda segades. 

Vala kohupiimasegu vormi küpsise põhjale, silu pind ja aseta paariks tunniks külmkappi tahenema. 

Kate:

400-450 g (1 purk) mangopüreed

3 želatiinilehte

Aseta želatiinilehed kümneks minutiks külma vette paisuma. Pigista lehed kuivaks ja aseta koos 1 dl mangopüreega kastrulisse. Soojenda vedelikku madalal kuumusel samal ajal pidevalt segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära keema lase. 

Vala vedelik ühtlase nirena ülejäänud mangopüree hulka samal ajal seda segades. Laota mangokate ühtlaselt koogile ja aseta vorm veel paariks tunniks külmkappi.

Enne serveerimist eemalda kook vormist. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kohupiimatainaga porgandipirukas

Lihavõtted pole enam kaugel ja tundub paras aeg hakata nii vanu häid kui ka uusi (ja loodetavasti veel paremaid ,-)) kohupiima ja porgandiga küpsetisi meelde tuletama. Selles hästi mõnusas maitseküllases pirukas on koos need mõlemad - kohupiim taina sees ja porgand täidises, nii et mulle endale see väga meeldib :) 

Kohupiima-muretainas on võrreldes klassikalise liivatainaga mahlasem. See tainas sobib kasutamiseks ka muudes pirukates, näiteks kapsa, hakkliha, sibula, õunte vm meelepärase sisuga. Kohupiimaga muretainas on meeldivalt kerge valmistada ja ka väga lihtne rullida.

Eriti head on piruka sees värsked mahlased ja krõmpsuvad porgandid. Neid varajasi porgandeid pole vaja ka koorida - piisab kui need harjaga puhtaks hõõruda. Kui aga noori porgandeid saada ei õnnestu, siis loomulikult kasuta ära ületalve seisnud porgandid - piruka sisse sobivad needki :)

Pirukas on suurepärane ahjusoojalt, kuid mõnusalt mahlane isegi järgmisel päeval, eelkõige tänu just tainas olevale kohupiimale. Pirukat võib küpsetada aga hoopis pärast kevdpühi, et üleliigseid keedetud mune ära kasutada. Mina muidugi soovitan juba sel nädalavahetusel see pirukas ahju lükata, kui juhtud olema porgandipirukate sõber ;-)

Ja igaks juhuks mainin ära, et blogis on lisaks mitmetele porgandikookidele (sh pannkoogid ja kohupiimavorm) mitmeid erinevaid porgandipirukaid juba olemas - pärmi-, pärmi-leht- ja kiire lehttainaga pirukad on minu arvates kõik väga head, aga mina olen muidugi tohutu porgandipirukate ja -kookide sõber, nii et mitte päris objektiivne ;-) :D

Igal juhul head küpsetamist ja toredat nädalavahetust!

Tainas:

300 g nisujahu

1 sl suhkrut

0,5 tl soola

200 g maitsestamata kohupiima

200 g toasooja võid

1 toasoe muna

Sega sõelutud jahu suhkru ja soolaga ning seejärel ülejäänud ainetega. Eriti mugav on tainas valmis teha köögikombainis. Mätsi tainas jahuste kätega ühtlaseks palliks ja aseta täidise valmistamise ajaks külmkappi tahenema. Hea oleks, kui tainas saaks umbes tunnikese külmas olla. 

Täidis:

500-600 g porgandeid

1 sibul (soovi korral)

u 50 g võid

soola, pipart

veidi peenelt riivitud muskaatpähklit

2 keedetud muna

võid ja jahu vormi jaoks 

1 lahtiklopitud muna piruka määrimiseks

Koori ja puhasta porgandid. Keeda või auruta need pehmeks ja riivi. Eriti kiirelt saad seda teha köögikombainiga. Haki sibul peeneks. Kuumuta pannil või ja prae selles madalal kuumusel sibulat u 8 minutit, kuni see on klaasjas, lisa porgandid ja kuumuta kogu massi paar minutit. Maitsesta. Vala porgandid kaussi ja lisa peeneks hakitud (nt kahvliga purustatud) muna(d). Lase täidisel jahtuda.

Rulli 2/3 tainast jahusel pinnal õhukeseks ja aseta 20X30cm vormi põhja ja u 2 kõrguselt äärtele. Vorm võiks olla võiga määritud ja jahuga üle puistatud või kaetud küpsetuspaberiga. Laota tainale täidis.

Rulli ka viimane kolmandik tainast õhukeseks ristkülikuks ja kata sellega pirukas. Vajuta taina ääred kinni. Määri pirukas pealt lahtiklopitud munaga ja küpseta 180-kraadises ahjus u 45 minutit, kuni pirukas on pealt kuldpruun. Võta vorm ahjust ja lase pirukal enne lahti lõikamist vähemalt veerand tundi taheneda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kohupiimakarask munakreemiga, kevadel seltsiks ka karulauk :)

Selle nädala esmaspäeval rääkisin ETV hommikuprogrammis (Terevisioonis) karulaugust ja tegin munakreemi karulauguga. Põhimõtteliselt on tegemist selle sama "munavõiga", mis siin postituses allpool kirjas, kuid lihtsalt paar peotäit karulauku on peeneks hakituna sees:) Saates tutvustasin ka karulaugupestot ja juustuga muffineid, mille retsept on olemas selles raamatus. Lihtsalt spinati asemel kasutasin seekord karulauku :)

See on nüüd üks kodune kiire telefoniklõps sellest karulauguga munakreemist, aga mis teha - paremat pole hetkel lihtsalt kuskilt võtta ... :)

Selle munakreemiga karaski aga, mille retsept siin alla kirjas on, tegin mullu EV aastapäevaks. Mul oli siis plaanis kiigata esimese vabariigi aegset EV sünnipäeva menüüd - kuidas siis Eeesti Vabariigi aastapäeva tähistati ja mida lauale pandi? Tuleb aga välja, et see ei olnudki tollal pidupäev nagu meil praegu. Siis olid olulised kirikupühad, samuti rahvakalendrist tulenevad tähtpäevad, kuid iseseisvuspäeva koguneti riiklikult tähistama vaid paaril korral enne selle taas kaotamist.

Kui aga sirvida nö eestiaegsed kokaraamatuid, jääb silma lihtsate köögiviljatoitude rohkus, samuti see, et tol ajal tehti tohutult hoidiseid - lisaks keetmisele ka hapendati ja soolati. Liha polnud küll enam ainult pidupäevatoit, kuid ega talurahvas seda siiski igapäevaselt süüa ei saanud. Põhiliseks toiduks olid siiski aed-, kaun- ja teraviljad, samuti marjad ja pähklid, peamine leivakõrvane aga soolatud räim ehk silk. Kala põhiliseks sälitusviisideks oli tollal soolamine ja vinnutamine ehk tuule ja päikese käes kuivatamine. Linnainimeste toidulauale jõudis ka heeringas, mis oli importkaup. Muide, tegelikult elas heeringas kuni 15. sajandini ka Läänemeres, seega sajandeid tagasi oli see rasvane kala siiski ka talurahva toidulaual ja ilmselt seetõttu meile siiani südamelähedane.

Piimatoodetest oli enim levinud hapupiim. Mõnes piirkonnas valmistati ka sõira ehk kohupiimajuustu või isegi nö tavalist juustu, kuid see oli pigem harv. Ka võid tehti, kuid seda ei söödud igapäevaselt, ammugi ei kasutatud seda küpsetamisel ja muudes totudes sellises koguses nagu praegu. Suvisel ajal, mil lehmad piima andsid, sai lüpsijärgselt isegi rõõska piima nautida. 

Kuna munaga kiluleivad on 24. veebruaril pea iga "korraliku eestlase" pühadelaual, siis mõtlesin pakkuda nö vahelduseks suupisted meie mitteametliku rahvuskalaga, kuid seekord pakkuda seda suitsutatult ehk sprottidena. Tegelikult valmistatakse sprotte nii kilust kui ka rahvuskalast räimest, kuid enamasti on siiski tegemist esimese kalaliigiga. Ja kuigi soolasilk oli eestlaste peamine leivakõrvane, suisa selle sünonüüm (st et öeldi "leivakõrvane" ja mõeldi silk), siis suitsuräim on Maarjamaal pigem uus asi ja levis alles veidi üle 100 aasta tagasi. 

Kohupiim teeb meie traditsioonilise odrajahust karaski mahlasemaks ja veelgi maitsvamaks. Kuna aga sprotid on rasvased (nii kala ise on suure rasvasisaldusega kui ka õlis seismine teeb oma töö), siis pole mõtet juurde pakkuda munavõid, vaid tegin natukese hapukoore ja majoneesiga hoopis taljesõbralikuma munakreemi. 

Kui soovid gluteenivaba karaskit, siis asenda nisu- ja odrajahu toortatrajahuga ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit.

Kohupiimakarask

100 g nisujahu
70 g odrajahu
1 tl soodat
1 tl soola
150 g maitsestamata kohupiima
200 g täispiima 
1 suur muna
1 sl vedelat mett või suhkrut
50 g sulatatud võid

peotäis meelepäraseid seemneid (soovi korral)

Sega omavahel jahud, sool ja sooda. Teises kausis sega kohupiim piima, kergelt lahtiklopitud muna ja mee või suhkruga läbi, viimasena lisa sulatatud või. Sega hulka ka jahusegu ja tõsta tainas ettevalmistatud vormi. Vormi ääred võiksid olla võiga määritud ja jahuga üle puistatud, põhjas aga küpsetuspaber. Soovi korral puista karaski pinnale seemneid.

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni karask on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase karaskil vormis u 10 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Suurepärane nii soojalt kui ka külmalt.

Munakreem sprottidega

4 suurt kõvaks keedetud muna

2 sl paksu majoneesi

70 g hapukoort
1 tl Dijoni (teralist) või muud mahedat sinepit
1 väike purustatud või hästi peeneks hakitud küüslauguküüs (soovi korral)
soola, pipart
suurem peotäis hakitud tilli 

1 karp (u 240 g) sprotte

Aseta kooritud munad kaussi ja vajuta kahvliga puruks. Lisa majonees, hapukoor, sinep ja soovi korral ka peenestatud küüslauk ning sega kahvliga ühtlaseks kreemiks. 

Maitsesta soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Viimasena lisa hakitud till ning sega õrnalt ühtlaseks. Tõsta munakreem serveerimiskaussi, kata toidukilega ja hoia kuni söömiseni külmkapis.

Serveerimisel lõika karask viiludeks, määri igale viilule munakreemi ja aseta peale 1-2 sprotti, millel oled eelnevalt sama eemaldanud. Võid need kolm ka kõik eraldi lauale asetada, et igaüks saab endale karaskist meelepärase koguse munakreemi ja sprottidega suupiste teha. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin