Karamelline sarapuupähklikook šokolaadiga

Juba järgmisel pühapäeval on isadepäev. Et saaks varakult valmistuma ja kätt proovima hakata, jagan järgneva nädala jooksul vaid selliseid retsepte, mis sobivad ideaalselt selleks tähtpäevaks ja on jõukohased lastelegi. Loomulikult saab neid ka igal muul ajal valmistada ja näiteks see pähklirikas karamellikreemi ja šokolaadiga kook ongi nii maitsev, et seda oleks suisa patt ainult isadepäevaks jätta;-) Õnneks on see maius hästi lihtne valmistada, koostisosi on väga vähe ja need on igas poes olemas, nii et tegelikult võid seda ju kasvõi iga päev teha :D

Muide, seda kooki on mugav (raba)matkadele ja niisama loodusesse minnes kaasa võtta. Lisaks magusale karamellikreemile ja tummisele tumedale on selles ju toitainerikkaid metspähkleid, mis annavad samuti energiat.

Karamellist kondenspiima müüakse poes nii väiksemates topsides (190 g) kui ka suuremas purgis (397 g). Seda saab ka kodus ise teha, keetes kondenspiimapurki madalal kuumusel u 3 h. Pigem keeda vähem, kuid kindlasti mitte kauem, sest muidu läheb see liiga kõvaks karamelliks, kuid koogi jaoks on vaja just mõnusat pehmet kreemi, mida saab ilusti nii spaatliga koogile laotada kui ka lusikaga süüa. Purk peaks kogu keemise ajal olema veega kaetud, seega hoia silm peal. 

Glasuuris tasub kasutada vähemalt 70%ilise kakaosisaldusega mõrudat šokolaadi, sest siis ei ole maius liiga magus, vaid täpselt paras. Suuremad magusasõbrad võivad muidugi ka piimašokolaadi sulatada - siis saab ühe tõeliselt magusa ampsu.

Põhi:

200 g röstitud metspähkleid

1 tl küpsetuspulbrit

2 suurt muna

100 g (pruuni) suhkrut

Kate:

200-300 g karamellist kondenspiima

100 g tumedat šokolaadi

30 g võid

3 sl täispiima või (vahu)koort

Töötle pähklid köögikombainis puruks (kulub u 30-60 sekundit). Ära pikemalt töötle, sest selle koogi jaoks on vaja just pähklipuru, mitte pastat nagu kreemi jaoks. Sega jahvatatud pähklite hulka küpsetuspulber.

Klopi munad suhkruga lahti ja sega hulka pähklipuru. Laota segu u 20X20 cm (või väiksemasse) ettevalmistatud (kas kaetud küpsetuspaberiga või määritud võiga ja jahu, kakaopulbri või suhkruga üle puistatud) vormi. Kuna kook on kuiv, võid ka küpsetuspaberi enne kas õli või võiga kergelt kokku määrida, et küpsetis paremini lahti tuleks. 

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus 25 minutit. Lase küpsetisel vormis jahtuda. Seejärel laota koogile toasoe karamellikreem.

Tükelda šokolaad ja või ning aseta koos piimaga kas paksupõhjalisse kastrulisse või vesivannile, lase sulada ja sega ühtlaseks. Laota šokolaadisegu spaatli abil karamellikihi peale, aseta vorm külma ja lase kattel umbes tunnike taheneda. Seejärel lõika ruutudeks ja naudi. 

Retsept ilmus umbes pool aastat tagasi siin

Kõrvitsakeeks šokolaadi ja pähklitega

Minu jaoks on alati olnud november see kuu, kui kasutan ära kodus olevad kõrvitsad. Esiteks on kuldkollane viljaliha ideaalne igasugustesse roogadesse ja küpsetistesse (erinevaid retsepte on mul blogiski juba megapalju). Teiseks aga ei säili kõrvitsad ikkagi toatemperatuuril eriti hästi, mistõttu võib juba detsembris avastada, et kapi otsa vinnatud või toanurka unustatud kõrvits on mädanema läinud ja halvemal juhul ka mööblit või põrandat rikkunud ... :( Igaks juhuks mainin, et sedagi on mul korduvalt juhtunud, sest vahel ilmselt saab kõrvits juba transpordi käigus kahju, nt ei ole see pagasiruumis korralikult kinnitatud, vaid veereb ringi. Nii et tasub olla kõrvitsatega ettevaatlik ja neid vähemalt korra nädalas kontrollida;-)

Juba väiksest peale on meie pere jõululaual alati olnud marineeritud kõrvitsad, mida tegid nii mu mõlemad vanaemad kui ka ema, nii et sellest maiusest ei olnud kodus kunagi puudust. Lapsena tunduski see meile pigem magustoidu moodi, sest seal ajal polnud ju suhkrurikaste maiustega priisata ja kõik kodused hoidised (eriti just kompotid ja moosid), samuti mesi, olid hindamatuteks magusaisu rahuldamise allikateks:) Kuigi kodune marineeritud kõrvits on ülihea, siis sain ikkagi eelmisel aastal tehes Ester Tuiksooga toidulugu Nädalalõpuleht LP-sse maitsta tema valmistatud kõrvitsat, mis oli kohe eriliselt maitsev. Õnneks jagas ta selle keetmata (!) hoidise retsepti ka LP-s, nii et soovitan seda proovida, kui on isu traditsioonilisest vaidi teistuguse ja - mis seal salata - minu jaoks ka maitsvama marineeritud kõrvitsa järele:)

Esimeks kõrvitsaretsptiks, mis blogisse sel sügisel blogisse jõuab, on aga keeks, mis tänu suurele kõrvitsasisaldusele ja mandlijahule on eriliselt niiske ning seda veel mitu päeva, isegi juhul, kui seda nõuetekohaselt kilesse või paberisse mässituna või muidu õhukindlas anumas ei hoia (kuigi soovitan seda siiski teha);-) Vürtsid, šokolaad ja pähklid teevad selle küpsetise veel eriti heaks, nii et soovitan tõesti soojalt seda proovida, kuigi keeks ise on vist jahtunult isegi parem :)

Igaks juhuks mainin, et kui on soov valmistada kõrvitsapüreega pannkooke või küpsiseid, siis need retseptid leiab viimasest Nädalalõpuleht LP-st:)

Kasutasin seekord tumedat pehmet roosuhkrut, kuid ka hele sobib loomulikult igati hästi. Muscovado on selline suhkur, mis on sageli tükiline, kuid see on asi, mille pärast ei ole üldse vaja muretseda. Küpsemisel lähevad kõvad suhkrutükid pehmeks ja karamelliseks ning on minu arvates keeksi sees hästi mõnusad.

Kreeka pähklite asemel võib kasutada ka muid pähkleid (nt metspähklid ja pekaanid sobivad suurepäraselt) või šokolaadi (nt piimašokolaadi või valget).

Kui keeks ei pea olema gluteenivaba, siis asenda toortatra- ja maisijahud nisujahuga ning lisa küpsetuspulbrit vaid 0,5 tl. Taina segamisega ole siis hästi ettevaatlik - sega nii vähe ja õrnalt, kui võimalik, et mitte gluteeni juba enne küpstamist aktiveerida. 

Pildile aga sättisin keeksi seekord koos ühe värvikireva Hokkaido kõrvitsaga ja enda väikselt maalapikeselt korjatud lilledega :)

Vaja läheb:

100 g Kreeka pähkleid

100-200 g (tumedat) šokolaadi

120 g sulatatud võid

200 g tumedat muscovado't

1 sl vanillisuhkrut

2 suurt toasooja muna

0,6 dl keefirit

350-400 g kõrvitsapüreed (nõrutatult)

100 g maisijahu

100 g toortatrajahu

70 g mandlijahu

2 tl küpsetuspulbrit

1 tl soodat

näpuotsatäis soola

näpuotsatäis (värskelt) riivitud muskaatpähklit

1 tl jahvatatud kaneeli

1 tl piparkoogimaitseainet

tuhksuhkrut (soovi korral)

Haki pooled pähklitest ja kogu šokolaad.

Sega sulatatud või suhkrutega läbi, lisa munad ja klopi ühtlaseks. Lisa keefir ja kõrvitsapüree ning sega läbi. 

Teises kausis sega sõelutud jahud mandlijahu ja ülejäänud kuivainetega. Lisa kuivainesegu tainale ning sega ühtlaseks. Viimasena sega hulka hakitud pähklid ja šokolaad. 

Tõsta tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspabeririba.  Silu pind ja vajuta ülejäänud pooled pähklid kergelt taina sisse. Küpseta 180-kraadises ahjus 50-60 minutit kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Lase keeksil vormis u 15 minutit taheneda. Eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Serveerimisel sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut. 

Minu retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Eriti mahlane kodune õunakook

Nautisin kaks nädalat imelist Hispaaniat, kus lisaks imeheale toidule (Baskimaa on põhjendtult üks maailma hinnatumaid kulinaaripiirkondi), vaheldusrikkale loodusele (suursugused mäed, värviküllased viinamarjaistandused, meri, maalilised matkarajad jne), armsatele linnakestele ja soojadele ilmadele on sõbralikud ja viisakad inimesed, kes muide on ka päris targad;-) Või kes on vähem tark, see vähemalt arvestab teistega, nii et u 90% elanikest on vaktsineeritud ja pandeemia seljatatud. Piiranguid ei ole ja kõik on avatud!:) Siseruumides tuleb küll maski kanda, mida ka eranditult kõik väga kohusetundlikult teevad, kuid see on ju pisiasi, mis isegi mainimist ei vääri - vähemalt mitte selles osas, et see kuidagi koormav oleks. Inimesed on silmnähtavalt rõõmsad ja naudivad vabadust, mida praegusel ajal liiga palju ei kohta ning mis samas teeb reisimise seal riigis eriti nauditavaks:) Olgem rohkem nagu hispaanlased! :):):) 

See õunakook on aga kohe eriliselt mahlane:) Seda on kerge valmistada ja selle kõik koostisosad on reeglina kodus olemas. Ausalt öeldes, kui kooki viimati küpsetasin, siis sõin kohe korraga veerandi üksi ära, kuigi see oli juba jahtunud, sest niiii hea oli!:) 

Mina kasutan võimaluse korral alati koduaia Antonovkaid, mis on nii selle koogi kui ka küpsetiste jaoks üldiselt ideaalsed. Need on hapud ja pehmed ning kook nende ubinatega sulab suus sõna otseses mõttes. Minu lemmikõunad on muide ka ühe mu lemmiknäitleja Mari Lille meelest parimad küpsetamiseks;-) Mul oli suur au teha temaga viimasesse Nädalalõpuleht LP-sse lugu, milles ta jagab imehead keeleretsepti. 

Eelmisesse LP-sse said aga kirja kaks retsepti sügisandidega, mis valmivad mugavalt ühel pannil:) Selle reede roogades on aga peaosa kõrvitsal;-)

Seda mõnusat maiust saab teha ka gluteenivabalt. Selleks asenda nisujahu toortatra- ja maisijahuga (mina olen mõlemat võrdselt pannud) ning lisa veel 1 tl küpsetuspulbrit (kokku siis 3 tl).

Vaja läheb:

600-700 g hapusid õunu (puhastatud õunte kaal)

100 g võid

100 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

130 suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

3 muna

1 dl piima 

1-2 sl kaneelisuhkrut

tuhksuhkrut (soovi korral)

Lõika puhastatud õunad õhukesteks viiludeks. Sulata või ja lase pisut jahtuda. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga. 

Teises kausis klopi munad suhkrutega lahti, lisa pool sulatatud võist ja piim. Sega ühtlaseks, lisa jahusegu ja sega õrnalt läbi. Viimasena sega õunad õrnalt taina hulka. 

Tõsta tainas ettevalmistatud (sh võiga määritud ja jahuga üle puistatud) 24-26 cm läbimõõduga (lahtikäivasse) vormi, nirista peale teine pool sulatatud võist ja puista ühtlaselt peale kaneelisuhkur. Küpseta 200-kraadises ahjus 30-40 minutit kuni kook on pealt pruunistunud ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Lase ahjust välja võetud koogil u 15 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja naudi kohe. Soovi korral puista peale tuhksuhkrut. 

Minu retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Klassikaline kreemjas juustukook mesiste viigimarjadega

Juba augusti lõpust saadik on isegi poodides (st mitte ainult turul) küpseid suus sulavaid viigimarju müügil ja mulle meeldib neid sügiseti küpsetistes (nt siin) kasutada, samuti serveerida juustudega või niisama suupistena  (nt see retsept on igati tore). Kuid viigimarjad sobivad salatitessegi. Ja loomulikult on nendega sügisel igati kohane juustukooki täiendada, kuid loomulikult võid viigimarjade asemel meelepäraseid marju kasutada. 

Selle juustukoogi põhjale lisatud metspähklid ja pruun suhkur annavad juurde meeldivat maitset ja krõmpsuvat tekstuuri. Sarapuupähklid ei pea olema röstitud ja kooritud, vaid võivad olla nö tavalised koorimata pähklid.  

Igal juhul juustukoogile omaselt on seegi küpsetis siin väga lihtne ja on eriti hea just teisel või isegi kolmandal päeval pärast küpsetamist. Juustukooki ei tasu kunagi süüa samal päeval kui selle küpsetad, va juhul, kui tõesti varahommikul selle valmis teed ja õhtul hilja nautima hakkad. Kui aga tahad nädalavahetusel koogiga maiustada, siis soovitan täna õhtul selle valmis teha, sest nii on see juba paras nii külalistele pakkumiseks kui ka puhkepäeva(de) hommiku(te)l kohvi kõrvale nautimiseks. 

Mina aga võtan kohe ahjust ühe lihtsamast lihtsama järjekordse koduaia Antonoovkatega tehtud õunakoogi, mille leiate järgmisel reedel Nädalalõpuleht LP-st koos teiste sügisandide retseptidega. Tänases lehes on aga artikkel Eesti noorimast peakokast Milena Simanest, kes hetkel on küll 19, kuid peakokk sai temast esmakordselt siis, kui ta oli 17 aastat vana! 

Ilusat nädalavahetust! :)

Põhi:

160 g digestiivküpsiseid

30-50 g (röstitud) sarapuupähkleid

1 sl pruuni suhkrut

60 g sulatatud võid

Purusta küpsised köögikombainis, pudrunuiaga või muul viisil ning sega läbi peeneks hakitud pähklite, suhkru ja sulatatud võiga. Suru segu 24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Täidis:

600 g toasooja toorjuustu

100 g toasooja hapukoort

120 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

4 toasooja muna

1 sl maisitärklist

Sega visplit kasutades hapukoor ja toorjuust suhkrutega läbi. Seejärel lisa samal ajal vispliga segades ükshaaval munad ja sega ühtlaseks. Viimasena sega täidisesse maisitärklis. 

Vala täidis vormi küpsisepõhjale, silu pind ja küpseta 170-kraadises ahjus u 50 minutit kuni koogi ääred on tahenenud, kuid keskosa veel võdiseb kergelt. Võta kook ahjust ja keera ahju kuumus 200 kraadi peale.

Kate:

200 g hapukoort

2 sl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

Sega hapukoor suhkrutega, määri ühtlaselt koogile ja küpseta kooki 200-kraadises ahjus veel 10 minutit. Seejärel keera ahju kuumus kinni, tee ahjuuks praokile ja lase koogil ahjus täielikult jahtuda. Jahtunud kook aseta enne söömist vähemalt kolmeks tunniks külmkappi. Eriti hea oleks, kui juustukook saaks enne söömist üleöö külmas seista. 

Kaunistamiseks:

u 600 g viigimarju

1-2 sl vedelat mett

peotäis hakitud sarapuu- või pistaatsiapähkleid

Lõika pestud viigimarjad sektoriteks. Laota koogile, nirista peale mett ja puista peotäis pähkleid. 

Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

Spagettkõrvits hakkliha-tomatikastmega

Mõtlesin just, et appi-appi, pole üldse blogisse jõudnud midagi postitada, aga siis vaatasin sissekannete arvu ühes kuus ja tuleb paraku tõdeda, et arvestades mu viimase aasta blogimistihedust, siis on septembrikuised kuus postitust juba täitsa tubli saavutus :) Vaid märtsis tuli kokku suisa kümme(!) blogi sissekannet, millega võib tõesti rahul olla. Loodan muidugi edaspidi tublim olla, kuigi ma tean juba ette, et ilmselt oktoober tuleb paraku veelgi kesisem, kui september ... 

Aga see-eest võib mu artikleid, retsepte jm toiduga seonduvat leida erinevatest väljaannetest, sh igal nädalal Nädalalõpuleht LP-st, kus eelmisel reedel ilmus mu artikkel Champagne'st ja viimasest reisist sinna. Rohkem pilte sellest ägedast makonnast on aga näha nii minu instast kui ka blogi FB-kontolt. 

Täna aga pildistame ühe ägeda jõuluajakirja jaoks kolme mu vürtsikat ja rikkalikku kooki. Mis ajakiri, kunas ilmub jms saab varsti blogist lugeda ;-)

Hetkel jagan teiega hoopis ühte kerget spagettkõrvitsaretsepti. Sügis on ideaalne aeg igasuguste kõrvitsaliste küpsetamiseks, sest neid on ohtralt aiast, turult ja isegi tavapoodides saada. Spagettkõrvits on väga tore ja lihtne variant, kuidas saada "pastaroog" eriti tervislik, st toitainerikas ja väheste süsivesikutega. Kanaga spagettkõrvits on blogis juba olemas ja selle juures räägin sellest toredast kõrvitsast ka pikemalt. Kuid blogis on üldse ohtralt erinevaid soolaseid ja magusaid kõrvitsaretsepte - vaata siia ;-)

Spagettkõrvitsa küpsetamisel on oluline, et see liiga pehmeks ei muutuks. Seega u kilose kõrvitsa kohta arvesta 200-kraadises ahjus 20 minutit. Vajuta kõrvitsa koorele, siis tunned kas sisu on pehmemaks muutunud. Kui oled kõrvitsa ahjust välja võnud, siis lase sellel veel seista vormis või ahjupannil, et see jahtuks. 

Vaja läheb: 

1 väiksem spagettkõrvits (kaalub u kilo)

õli

soola, pipart

1 sibul 

2 varssellerit

2 küüslauguküünt

1 tšillipipar

600 g veisehakkliha

1 tl tšilli- või paprikapulbrit või mõlemat

1 tl meelepärast lihamaitseainet

250 g kirsstomateid

400 g tomatipüreed

1-2 tl suhkrut

u 100 g kõvemat tugevamaitselist riivitud juustu

tüümiani- või basiilikulehti

Lõika kõrvits pikuti pooleks, eemalda keskosast seemned, nirista viljalihale pisut õli ning maitsesta natukese soola ja pipraga. Aseta lõikepind allpool ahjuvormi või -plaadile, torka koore sisse kahvli või terava noaga mõned augud ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 20-25 minutit. Võta kõrvits ahjust, lase 15-20 minutit seista ja tõmba siis kahvliga viljalihast "spagetid". Maistesta kõrvitsaspagette soola ja pipraga.

Kui oled kõrvitsa ahju pannud, haki sibul, küüslauk ja tšilli peeneks, lõika varsseller õhukesteks viiludeks. Prae pannil õli sees sibulat ja sellerit madalal kuumusel kuni see klaasistub, lisa küüsaluk ja tšilli ning prae veel mõni minut. Lisa hakkliha ja prae see läbi, maitsesta tšilli- või paprikapulbriga. Seejärel lisa pooleks või neljaks lõigatud kirsstomatid ning prae veel mõni minut. Lisa tomatipüree ja lase panni sisul 10-15 minutit küpseda. Maitsesta soola, suhkru ja musta pipraga. Viimasena lisa tüümianilehed või hakitud basiilik, sega läbi. 

Puista u pool riivitud juustust kastmele, ülejäänud pool sega läbi kõrvitsast "nuudlitega". Serveeri kaste koos spagettkõrvitsast "nuudlitega" kas kõrvitsakoore sees või tavalises kausis. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Täisterariisi ja lõhega kausi-poke/poke-kauss

Poke-kauss või kausi-poke, mis tuleneb ingliskeelsest Poke Bowl'ist, on kerge eine, mida on lihtne valmistada - pildil oleva toidu jaoks kulus kindlasti alla poole tunni:) Hawaii põliselanikelt meieni jõudnud roa ajaloo kohta saab lähemalt lugeda siit, kusjuures sõna "poke" tähendab viilutamist või ristipidi tükkideks lõikamist. Algselt valmistati seda kergelt marinaadis olnud tuunikalast või kaheksajalast. 

Mina valmistan enda poke tavaliselt tervislikust täisterariisist põhjale, kuid sobib väga hästi ka kinoa, nt see. Palju kasutatakse kergelt äädikaga maitsetstaud suširiisi, kuid mina eelistan alati pigem toitainerikast varianti:)

Tegelikult on poke selline lihtne tänavatoit, mille puhul retsepti justkui polegi vaja, sest kokku võib panna kõike, mis meeldib või mis kodus kappides on, kuid esimest korda tehes on hea ilmselt inspiratsiooni mõttes vaadata, kuidas seda teha ...

Kala on kausis reeglina toorelt ja kergelt marineeritult nagu nt ceviche puhul ning väga hästi sobivad nii lõhe kui ka tuunikala. Marinaadi puhul piisab samamoodi nagu Peruu rahvustoidu puhulgi vaid sekunditest, kindlasti pole vaja seda tundide kaupa maitsestuda ja küpseda lasta. Kui sulle aga toores kerge marinaadiga kala ei meeldi, siis kasuta meelepärast külm- või kuumsuitsukala või hoopis ahjus või grillil küpsenud mereande. 

Hästi sageli lisatakse wakame vetikaid (ehk merikapsast) ja edamame ube, kuid kuna neid ei ole igas poes saada, siis otsustasin seekord ilma nende kaheta läbi ajada. Edamame ube leiab reeglina sügavkülmaletist ning need tasuks enne söömist kas kergelt aurutada või keeta; vetikat aga sõltuvalt poest kas kalade või salatite juurest, samuti saab seda osta sügavkülmutatult. 

Lisaks aga neile kahele ja retseptis kirjas olevatele lisanditele sobivad poke kaussi väga hästi porgand, suvikõrvits, redis, (kirss)tomatid, ananass (eriti hea kas kergelt praetult või grillitult), paprika, mais, tofu, roheline sibul, spinatilehed, suhkruherned, sparglid ning loomulikult kõik muud sulle sobivad asjad :)

Kastmeks passivad samuti kõik endale meelepärased variandid, nt mina olen kasutanud ka Caesari salati kastet. Kastme võid panna nii riisile (mulle meeldib nii) kui ka niristada lisandite peale. Kuigi fotol on pulgad, siis mugavam on poke't enamasti kahvliga süüa. Enne nautimist võib kogu kausitäie headust ka läbi segada ;-)

Vaja läheb:

150 g Risella täistera kiirdkeeduriisi (keetmata riisi kaal)

u 300 g lõhet (puhastamata kala kaal)

1 suur küps avokaado

jupp värsket kurki

u 100 g kirsstomateid

paar peotäit meelepäraseid idusid

musti seesamiseemneid

paar peotäit koriandrilehti (soovi korral)

musta pipart, soola, sidrunimahla (soovi korral)

Lõhe marinaad:

3-4 sl sidrunimahla

1 sl sojakastet

1 sl vedelat mett

värskelt jahvatatud musta pipart

Pigista sidrunist mahl ja sega ülejäänud ainetega ühtlaseks.

Kaste:

u 3 sl Sriracha- või teravat tšillikastet

3-4 sl majoneesi

Sega kastmeained omavahel. 

Keeda riisi 10 minutit ja jahuta.

Puhasta lõhe, st eemalda nahk ja luud, ning lõika u 1 cm kuubikuteks. Sega kausis kokku marinaadiained ja lisa lõhe ning sega läbi. 

Lõika avokaado pooleks, eemalda kivi ja tõmba lusikaga viljaliha välja. Lõika kurk meelepärasteks viiludeks ja kirsstomatid pooleks. Sega kastme ained omavahel. 

Võta neli kaussi ja jaga riis nende vahel. Aseta peale kaste. Jaota lõhe koos marinaadiga, avokaado, kurk, tomatid ja idud samuti nelja kausi vahel. Puista peale seesamiseemneid ja soovi korral ka koriandrilehti. Kui soovid, siis jahvata roale musta pipart ja puista pisut soola. Lisaks võid peale niristada veel sidrunimahla. 

Postitus valmis koostöös Risellaga

Suus sulav ploomikook kohupiimaga

Ploomid teevad minu arvates küpsetised kohe eriti mõnusalt mahlaseks :) Sellele ploomikoogile siin tegin küll vanillikastme juurde, kuid tegelikult seda otseselt vaja polekski, sest tegemist on niigi mahlase maiusega. Kuid samas võid vanillikastet soovi korral siiski pmst alati lisandiks valmistada, sest see on nii universaalne, et sobib paljude erinevate küpsetistega, sh ka näiteks praeguse kohupiimaga koogi juurde.  

Viimases Nädalalõpuleht LP-s kirjutasin praeguse aja ühel kõige asjakohasemal teemal ehk metsaseentest. Lapsena maal vanaema juures sai pidevalt metsas seenel ja marjul käidud ning olen siiani elanud teadmises, et seeni tohib korjata vaid nii, et lõikad noaga varre läbi, sest seda välja tõmmates kahjustad seeneniidistikku, kuid tegelikult tuleb välja, et lood on hoopis vastupidised. Kõige kasulikum ja seeneniidistikku säästvam on hoopis seene väljatõmbamine! Nii palju siis vanarahva tarkusest .... Vanaema õpetused tulevad reeglina alati kasuks, aga vahel tuleb neid ikka uute teaduspõhiste teadmiste valguses revideerida :) 

See kook siin on aga lihtne teha, magus ja hapu on tasakaalus ning mahlasust on ka piisavalt, niiet soovitan viimaste kodumaiste ploomide ära kasutamiseks.

Kui kasutad nisujahu, siis ole segamisega väga ettevaatlik (sega nii vähe, kui saad), kuid gluteenivaba koogi puhul see ei ole oluline. Sel juhul asenda nisujahu näiteks toortatrajahu ja maisijahu seguga (enam vähem võrdselt kumbagi jahu) ning lisa veel 1,5 tl küpsetuspulbrit. 

Vaja läheb:

12-14 keskmist ploomi

200 g (1 pakk) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

1,5 dl neutraalse maitsega õli (nt viinamarjaseemne)

140 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

2 sl konjakit, rummi või külma kanget kohvi

2 muna

220 g jahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

tuhksuhkrut peale raputamiseks 

Lõika ploomid pooleks ja eemalda kivi. Sega kohupiim läbi õli, suhkrute, kardemoni ja alkoholi või kohviga. Sega ükshaaval hulka munad.

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga, lisa kohupiimamassile ja sega õrnalt ühtlaseks.

Vala tainas ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse koogivormi. Aseta tainale ploomid lõikepind allpool (neid võib ka üksteise peale panna, kuna küpsedes vajuvad viljad niikuinii tainasse). 

Küpseta 170-kraadises ahjus u 45 minutit kuni kook on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase koogil pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Sõelu enne serveerimist peale tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Peaaegu nagu värske pasta salveiga

Lihtsuses peitub võlu! Kõige kiiremini valmiv asi võib sageli olla see kõige maitsvam. Oluline on muidugi alati kvaliteetset toorainet kasutada, kuid tihti on nii, et mida parem ja hinnalisem tooraine, seda vähem on vaja seda töödelda ja endal vaeva näha :)

Salveiga pasta on üks lihtsamaid makaronitoitusid, kuid eeldab minu arvates värsket pastat, et see ikka nauditav oleks. See roog on nii lakooniline, et selle puhul on eriti oluline, et iga komponent oleks parim. Itaalias on salvei, või, juust ja küüslauk muide värske pasta puhul suhteliselt levinud maitsekooslus, mida olen seal ka ise korduvalt nautinud. 

Kui salvei ei meeldi, siis tegelikult võib siin kasutada ka teisi ürte, näiteks peterselli või tüümianit (neid ei ole praadida vaja), samuti lisada klaasjaks praetud šalott- või tavalist sibulat, hakitud (piinia)pähkleid vmt. Igal juhul on oluline tugevamaitseline juust ning Parmesani asemel sobib hästi Pecorino, samuti selle juustu eestimaised koopiad. Praegusel ajal on väga maitsvaks lisandiks metsaseened. 

Salvei praadimisel kasuta madalat või keskmist kuumust, sest kõrgel temperatuuril kuumutamine võib selle kibedaks muuta. Makaronide, eriti sellise kvaliteetse pasta puhul, soovitan vältida liiga pehmeks ja lödiks küpsetamist, vaid jätta need nö al dente ehk kuigi väliselt peaaegu pehme, tunned ikkagi makarone süües kergelt hamba all. Tärkliserikka pasta keeduvee lisamine aga aitab ülejäänud koostisosadel paremini makaronidele nö külge jääda ja teeb kogu roa kreemjamaks. 

Hiljuti kastetasin Panzani Selezione Di Chef sarja kuuluvat pastat, mille tekstuur ja maitse on peaaegu nagu värskel pastal. Nendel makaronidel on tugevam tekstuur, sest lisatud on ka muna, mida tavaliselt poes müüdavate pastade puhul ei tehta. Sellisele pastale, mis on kas värske või enam-vähem samalaadne, ei olegi tegelikult vaja palju lisandeid, vaid piisab vähesest, et saada maitsev toit. Seega salvei oli üks mu esimesi valikuid, kuid praeguseks olen seda korduvalt ka metsaseentega teinud (männiriisikatega on kohe eriti hea) :)

Ma ei ole tegelikult kunagi suur makaronisõber olnud, kuid värsket pastat ma armastan. Kusjuures, seda sobib ka külalistele pakkuda :) Ma ei kujuta ette, et tavaliste pakimakaronidega tehtud toitu külla tulnud sõpradele serveeriksin, küll aga värske (enda tehtud) pasta on igati sobilik, samuti need tagliatelle'id (teisi selle sarja makarone lihtsalt pole jõudnud veel katsetada). 

Vaja läheb:

1 pakk (400 g) Panzani Selezione Di Chef tagliatelle'i 

soola

60 g võid (soovi korral rohkem)

2-3 keskmist küüslauguküünt

u 30 värsket salveilehte

u 100 g Parmesani või mõnda selle kodumaist analoogi + soovi korral veel lisaks peale raputamiseks

värskelt jahvatatud musta pipart

soolahelbeid (soovi korral)

Keeda pasta vastavalt pakendi juhistele ehk antud juhul 12 minutit soolaga maitsestatud vees. Nõruta makaronid ja jäta u 0,5 dl keeduvett alles. 

Haki küüslauk peeneks või lõika õhukesteks viiludeks. Kuumuta või suurel pannil, kuhu mahuvad hiljem ka makaronid, ning prae selles keskmisel kuumusel salveilehti ja küüslauku kuni või kergelt pruunistub ja salveilehed krõbedaks muutuvad. 

Lisa pannile makaronid ja pasta keeduvesi ning kuumuta segades umbes minut, kuni üleliigne vedelik on haihtunud ja makaronidesse imendunud. Viimasena lisa pannile riivitud juust, sega läbi ja serveeri. 

Jahvata peale musta pipart, vajadusel või soovi korral puista ka pisut soola(helbeid). Võid lauale asetada kausikese riivitud juustu või juustulaastudega, et saaks soovi korral juustu juurde lisada. 

Postitus valmis koostöös Panzani'ga

Spinati-fetapirukas filotainaga

Soolased pirukad (eriti veel spinatiga) mulle hullult meeldivad! :) Kui vaadata selliste küpsetiste hulka blogis, siis on näha, et olen aastate jooksul neid kõvasti teinud, kuid tegelikult on mul veel mitmeid retsepte oma virtuaalsesse toidupäevikusse lisamata ja mõned veel ootavad alles katsetamist. Igal juhul soolaseid maitserikkaid küpsetisi tuleb kindlasti juurde, sest ma ju ise olen nende kõige suurem fänn :D

Aga lisaks soolastele küpsetistele hindan kõrgelt ka Kreekat ja selle imelise riigi kööki :) Eriti meeldivad mulle sealsed liharoad ja mereannid, kuid põhimõtteliselt on kõik, mida nad teevad, minu jaoks väga hea. Ei ole Kreekas veel kunagi halba toitu saanud, aga siin tuleb muidugi arvestada asjaolu, et ma väldin alati turistikaid ja üritan kohalike restodes süüa ;-)

Kreekast pärit spanakopita ainetel valminud pirukas sobib nii eelroaks kui ka täitsa eraldi eineks, sest on piisavalt toitev. Väga maitsev niikuinii - pole ime, et kreeklased seda küpsetist palavalt armastavad. Krõbe kihiline tainas, mahlane rikkalik sisu - mis ikka ühelt pirukat veel võiks oodata;-) Kuigi enamasti ei ole see pirukas seal riigis tehtud filotainaga, on see alati väga maitsev ja igati mõnus "mugavustoit", mida pagariäridest või turulettidelt kiireks nälja kustutamiseks kaasa haarata. 

Filotaina lehtede vahele võib ka oliiviõli niristada, kui ei soovi võid kasutada. Rasvaine on aga oluline, et filotaina lehed kokku ei kleepuks ja nende vahele õhust "taskud" tekiksid. Nii jääb tainas oluliselt krõbedam ja mõnusam. 

Lisaks spinatile sobivad pirukasse ka muud rohelised taimed, nt võib lisada kevadisi umbrohtusid (naat, nõges, võilillelehed), samuti lehtkapsast ja suvikõrvitsaviile. Maitsetsamiseks võib pirukasse hakkida värsket tilli, murulauku, rohelist sibulat või petersellilehti. 

Kui kasutad väikesed spinatilehti, siis võid need lihtsalt väiksemaks hakkida ja täidisele lisada, kuid suuremad lahed tuleks enne kindlasti pannil läbi praadida, et need pehmemaks muutuks ja üleliigne vesi eralduks. Retsepti jaoks vajalik kogus spinatit tundub suur kogus seni, kuni see on värske, kuid kuumutamisel tõmbub see kokku ja nn närbub üsna kiirelt. Seega võib tegelikult võib tegelikult isegi veelgi rohkem kui 400 g spinatit täidise jaoks kasutada.

Kui kasutad sügavkülmutatud spinatit, siis sulata ja nõruta see ning pigista vesi käte abil korralikult välja. Ka külmutatud spinati kasutamisel peaks selle vilja kogus olema suurem - vähemalt 400 g kindlasti. 

Filotainas peab olema kindlasti toatemperatuuril, kui seda kasutama hakkad. Seda tainast on lihtne käsitseda ja see on vähemalt suuremate poodide sügavkülma letis olemas. Kui aga soovid, siis asenda see pärmi-lehttainaga. 

Filotainaast küpsetise võib ka enne ahju panekut juba tükkideks lõigata, sest siis on seda lihtsam teha. Küpsedes muutub filotainas krõbedaks ja lõikamine on raskem, kuid mõlemat moodi on ok.

Vaja läheb:
50 g võid või oliiviõli

150 g (1 pakk) feta-juustu

300 g ricotta't

6 suurt filotaina lehte 

1-2 keskmist küüslauguküünt

300-400 g väikesi spinatilehti (nn beebispinatit)

4 suurt muna
peotäis piiniapähkleid või seedermänni seemneid

1 tl hakitud (kuivatatud) punet

musta pipart, värskelt riivitud muskaatpähklit, soola

Tükelda või ja sulata. Nõruta feta ja ricotta korralikult. 

Määri ümmargune 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm kergelt võiga. Vooderda vorm filotaina lehtedega määrides kihtide vahele kergelt sulatatud võid või õli, samuti määri võid üle vormi ääre rippuvatele tainalehtedele. 

Haki küüslauguküüned peeneks ja spinatilehed väiksemaks. Soovitan need enne täidisele lisamist ka pannil või sees kergelt läbi praadida, et lehtedest vett eraldada ja pirukas hiljem vesiseks ei mutuks

Klopi munad kergelt lahti. Murenda feta-juust kaussi munade juurde, lisa ülejäänud koostisosad ja sega läbi. Maitsesta pipra, soola ja muskaatpähkliga. Tõsta täidis vormi. 

Keera taina ääred piruka peale ja kortsuta neid pisut (st ära neid sirgeks silu, vaid lase jääda kihiliselt) määri neid ka pealt võiga või õliga. 

Küpseta pirukat ahjus 190 kraadi juures 20 minutit kuni filolehed on pealt kuldpruunid ja krõbedad. Lase pirukal pärast ahjust võtmist u 20 minutit taheneda ja lõika seejärel tükkideks. 

Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

Mahlane ploomikook koduse vanillikastmega

See ploomikook on üks mu selle sügise lemmikuid:) Ma tean küll, et ametlikult pole see aastaaeg veel alanud, kuid tunne on juba mitu nädalat, nagu oleks - õhk on karge, päike käib madalal, pidevalt on sajuhood, õunad valmivad ja aias on tunda juba kerget läheneva kõduperioodi hõngu ... Esimesi ploome sain oma aiast juba vähemalt kolm nädalat tagasi, kuid nüüd on koduaias valmis saanud juba ka mu lemmikõunad kuldrenetid jt sügisesed ubinad, mida ma igapäevaselt täiesti mõõdutundetult naudin:)

Seda mahlast ploomikooki on aga lihtne teha ja tegelikult siia kastet juurde ei olegi vaja, kuid koos sellega on küpsetis muidugi eriti hea:) Vanillikaste meeldib mulle eriti just puuviljadest ja marjadest kookidega ning viimane aeg on kõige kergem versioon sellest ka blogisse lisada. Kuigi nö õige kaste valmib vanillikauna ja sellest värskelt välja võetud seemnetega, siis see kaste on lihtsam ja kiirem kodune variant. Erinevalt vanillikreemist ma kastmele kunagi tärklist ei lisa, sest see tuleb niigi mõnusalt paks ja jahtununa pakseneb veelgi, niiet seda saab ilusti vajadusel ka lusikaga tõsta. 

Vannilikaste soovitatakse valmis teha vahetult enne koogi serveerimist, sest seda pakutakse traditsiooniliselt soojalt. Minule aga meeldib kaste just külmalt rohkem, sest siis on see veelgi  kreemjama konsistentsiga ja saanud ka juba pikemalt nö maitseid koguda. Seega toimi kastmega täpselt nii nagu Sulle meeldib - reeglid ongi selleks, et neid rikkuda või endale meelepäraseks kohandada, eriti toiduvallas;-) Aga kui kaste on juba jahtunud, siis ära seda uuesti üles soojenda, vaid tarbi külmalt. 

Gluteenivabaks koogiks kasutasin maisi- ja toortatrajahu segu ning lisasin 1,5 tl küpsetuspulbrit. 

Vaja läheb:

8-10 keskmist ploomi (u 400 g)

120 g toasooja võid

120 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2 suurt toasooja muna

150 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud kaneeli või 0,5 tl peenestatud kardemoni (või mõlemat)

1-2 sl brändit, konjakit või rummi või külma kanget kohvi

suurem peotäis mandlilaaste

tuhksuhkrut 

Lõika ploomid pooleks ja eemalda kivid. Kata 20 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga; ääred määri võiga ja puista üle jahuga. Aseta vorm taina valmistamise ajaks külmkappi. 

Vahusta või suhkrutega heledaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sõelu jahu ning sega teises kausis läbi küpsetuspulbri ja maitseaine(te)ga. Lisa kuivained võivahule ja sega õrnalt läbi. Viimasena sega hulka alkohol või kohv.

Tõsta tainas vormi, aja ühtlaselt laiali, silu pind ja laota ploomid lõikepind allpool koogile. Võid neid ka üksteise peale asetada, sest küpsedes vajuvad need niikuinii koogi sisse. Puista peale mandlilaastud. 

Küpseta 170-kraadises ahjus 1 h kuni sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja aseta restile jahtuma. Lase koogil enne lahtilõikamist vähemalt 10 minutit restil seista. 

Enne serveerimist sõelu koogile tuhksuhkrut. Võid seda kooki nii soojalt kui ka jahtunult nautida. Eriti hea koos vanillijäätise, -kreemi või -kastmega. 

Lihtne variant vanillikastmest

2,5 dl täispiima või (vahu)koort

3 munakollast

50 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

Kuumuta piim või (vahu)koor peaaegu keemiseni. 

Vahusta munakollased suhkrutega heledaks vahuks. Vala kolmandik piimast aeglaselt munavahu hulka ise samal ajal vispliga segandes. Seejärel lisa ülejäänud piim ja sega ühtlaseks.

Kalla piima-munasegu puhtasse kastrulisse või väiksesse potti. Kuumuta madalal kuumusel pidevalt puulusikaga segades kuni kaste on kergelt paksenenud (umbes tavalise vahukoore paksune). Kurna läbi sõela puhtasse kaussi ja serveeri soojalt. Jahtunud kaste aseta õhukindlasse anumasse ja hoia külmkapis.

Retsept ilmus mõned nädalad tagasi siin.