Õhtusöök Louvre'is

Pariisis olles tuleb ainult veelkord tõdeda, et Julia Child'il (btw, kes õppis ka LCB-s ja kelle nimeline praktikumiklass e köök meil isegi koolis on) oli täiesti õigus, kui ta ütles, et "In France, cooking is a serious art form and a national sport". 

Aga siin hoolitsetakse hästi ka meelelahutuse eest - ühel õhtul nt oli orelimängija Olivier Latry kontsert Notre Dame'i katedraalis, mis oli tõeliselt ilus. Mitmed firmad on kohale toonud Berliinist ja Londonist DJ-sid ning üks Hollandi päritolu firma importis oma peole isegi ülilaheda bändi Amsterdamist. Igal juhul hetkel on see mu lemmik, vähemalt jazzi valdkonnas:):):) Saage tuttavaks: The Sidney McWood Band, kusjuures neid on pundis tegelt veelgi rohkem, aga üks trummar ja klahvpillimängija ei mahtunud lihtsalt pildile ära:) Bändi laulja on super häälega ja saksofonimängija lihtsalt väga hea! Pean muidugi tões huvides tunnistama, et saksofon võtab mul peaaegu alati põlved nõrgaks ...:)

Kuna seekord tuleb mu postitus ilmselt piltiderohke, siis mainin kohe ära, et kõiki pilte näeb normaalse kvaliteediga ja suuruses, kui nende peal klikata (enamik teab ju seda isegi, aga nendele, kes siia varem sattunud pole) :)

Aga vot sellest majast alloleval pildil käisin ma aasta tagasi kolme kuu jooksul mitu korda päevas mööda, sest ma elasin sellest paari minuti kaugusel ühes pisikeses kõrvaltänavas (Rue de Richelieu nimelt). Mitu korda ma selle jooksul siia majja jõudsin??? Nojah, pean punastades nentima, et mitte kordagi, sest alati oli pikk järjekord ja ma alati mõtlesin, et küll ma jõuan sinna millalgi, kui ehk vähem rahvast v mul endal rohkem aega, et jõuaks nii järjekorra ära seista kui rahulikult ringi vaadata. Seda hetke aga kolme kuu jooksul ei saabunudki:) Olin varasemalt Pariisis olles juba mõned korrad Louvre'is käinud ning seega ei olnud sinna minek just elu ja surma küsimus ka. Ma enda rehabiliteerimiseks pean siiki mainima, et ma ikka päris ainult söömise ja veini joomisega Pariisis ei tegelenud, vaid käisin mitmeid kordi teistes kodulähedastes muuseumites nagu nt Pompidou keskus ja d'Orsay, mis on ka väga huvitavad kohad:) Ja eks see nii ikka kipub olema, et enda kodu juures olevaid asju võtad ise-enesest mõistetavatena, sest need on alati olemas ja tead, et teoreetiliselt ju võid neid alati vaatama minna. No näiteks minu tuttav egiptlasest sportlane, kes on sündinud ja kasvanud Kairos (kui ta just treeninglaagris v võistlustel ei ole, siis elab ta endiselt seal), on püramiide näinud vaid paar korda eemalt... Ja kui nüüd küsida, mitu korda Tallinnas (eriti Kadriorus) elavad inimesed on Kumus käinud, kui Kumu Öösid mitte arvestada, mis see vastus siis on? :)

Sellist pintsak-lipslastest järjekorda ei ole ma aga kunagi ise veel Louvre'i ees näinud ja ka mitte sellisel kellaajal (seitme ajal õhtul), sest tavaliselt on siis juba muuseum suletud. Sel õhtul oli aga Louvre ligi keskööni lahti, et üks seltskond saaks seal õhtust süüa ja rahulikult muuseumis ringi käia:)

Õhtusöök oli klaaspüramiidi all. Kolm esimest pilti on tehtud enne ametlikku algust, kui inimesed veel saabusid ja pidu ei olnud alanud (mulle lihtsalt orhideed väga meelivad!)

Serveeriti ikka külmi jooke, need on lihtsalt näidised, mis marki šampust/veini pakutakse ja mida mittealkohoolset juua on võimalik. Tagaplaanil kannude sees on värskelt pressitud mahlad, mida (nagu kõike muudki) jätkus ilusti peo lõpuni. Ma ei kujuta ette, kui palju inimesi ja aega on vaja, et nii suurele hulgale mahla pressida ja suurepäraseid sööke valmistada. Päris huvitav oleks näha, kuidas sellist pidu ette valmistatakse. Kui on suured üritused, siis toidu kvaliteet tihti on nagu on, veinide pealt hoitakse kokku ja šampusest ei tasu unistadagi, aga see oli üks järjekordne siinne õhtusöök, kus toidu kvaliteedi osas ei olnud mittemingisugust alllahindlust tehtud, jookidest rääkimata. Prantslased!!!

Selle pildi püramiidi all tegin mõned tunnid hiljem peo käigus

Süüa tegi Lenotre, mis ongi spetsialiseerunud catering'ile ja kondiitritoodetele. Ma u pooltest suupistetest tegin pilte ka, sest mõned nägid päris efektsed välja, nt sellise kattega foie gras'd, nagu alumisel pildil, ei ole ma varem näinud. Ma ei saa küll öelda, et sel õhtul pakutavad toidud oleks kuidagi erilisemad olnud, kui teistel siinsetel üritustel, sest "vau" efekte on olnud siiani igal õhtul ja mitmes erinevas kohas õhtu jooksul, aga seekord otsustasin ka pilte teha, et vähemalt ühest õhtust saaks ka blogida, sest õhtusöögi koht ise juba oli pehmelt öeldes ERILINE:) Konverentsi materjalides oli ka öeldud, et õhtu Louvre'is on "Once in a Lifetime Event" ja minu puhul peab see kindlasti paika. Kasvõi juba see, et mina ei viitsi eriti pikalt kunagi muuseumis olla, ükskõik kui huvitav seal ka pole. Kui aga saab seal ringi jalutada toreda seltskonnaga, käies vahepeal söömas ja veini/šampust joomas, siis võib tõesti muuseumis tunde veeta nagu sel õhtul. Ja see u 1500 inimest hajub nii suures muuseumis lihtsalt ära (allpool mõned pildid ka), et saad rahulikult kõiki eksponaate vaadata ega pea miljoni ringisebiva peamiselt Aasia päritolu lühikesekasvulise turisti vahel trügima ning keegi ei astu pidevalt su varvastele ega lükka oma küünarnukki ribidesse. Rahvarohketes kohtades läheb mul alati juhe kokku, sest mina olen ju ikkagi põhjamaalt ja vajan oma privaatruumi ega armasta just eriliselt suuri rahvahulki ega nii tihedat kontakti võõraste inimestega ...

Piltide osa ütlen aga kohe jälle disclaimer'i ära, et nagu ise näete, valgust ei ole just ülemäära, ühes käes šampusepokaal, teises fotokas ja proovi siis samal ajal pildistada, süüa, juua, juttu rääkida ja visiitkaarte kotti toppida ...:)

Foie gras on aga traditsiooniliselt pain d'epices'i peal

Siin pmst sama asi, aga natukene teistsuguse katte ja kujuga

Nende rullide sees on krabi 

nendel krevett

Lõhefilee

See oli mingi kala tartariga mojito

Mitmel teisel üritusel oli analoogne viis foie gras serveerimiseks e keegi kohapeal värskelt lõikas

Need kuldsed pallikesed siin kausis on pähklid:) Ma ei tea, kuidas macadamia nut on eesti keeles, aga igal juhul on tegemist sellise pähkliga, mida olen Prantsusmaal näinud päris tihti kasutatavat.

Teistel üritustel on foie gras'd pakutud pähkli-rosinaleiva v pain d'epices'iga ja lisandiks erinevad chutney'd, aga neil siin olid mingid magusapoolsed küpsised, mis olid ka söödavad

Pean kahjuks tunnistama, et enamikku suupisteid ma ei proovinudki, kuigi see oli mul plaanis, aga alati kui ma käe laua poole sirutasin, jäi jälle ette foie gras. Ja nii kogu aeg:D

Lisaks foie gras'le serveeriti ka muid suupisteid nö värskelt e (sifoon)pudelitest pandi kastmeid/vahtusid salatite, tartaride jmt asjade peale, tilgutati õli, jahvatati pipart ning nendele oli võimalik ise lisandeid valida, nt pistaatsiaküpsiseid, kuldseid makadaamiapähkleid jmt. Siin pokaalid krabifilee ja aedviljadega

Tomatikokteil: tomatisorbee, klaasi põhjas tomat ja mozzarella, peale basiilikuvaht

Lisandid

kokteili peale saad panna nt viina (pudel vasakul) 

Ja magusad suupisted, mida ma vist kõiki proovisin, kuigi ma keskendusin siiski makroonidele:) Mis aga makroonidesse puutub, siis need ei olnud küll nii head nagu nt päeval söödud Laduree omad (veits kuivemad), aga siiski õnnestus mul esimest korda elus makroonidest isu täis süüa:) See ei olnud küll ühe õhtu, vaid kolme päeva ja õhtu küsimus, aga see õnnestus siiski. Ma ei ole teisipäeva õhtust saadik tõesti enam ühtegi makrooni söönud, vaid jalutan neist täitsa külmalt mööda:):):) Oleks tegelikult ju tore, kui see jääkski nii, sest suhkur ei ole ju hea (eriti sellises koguses, nagu mina seda tarbin), aga ma juba tunnen, kuidas praegu makroonidest kirjutades hakkab isu juba tagasi tulema ...:)

Tähelepanuväärne, et kreem kahe kihi vahel ei ole mitte niisama määritud, vaid on ilusti pritskotiga sümmeetrilised kuhjakesed tehtud.

Kuulsa Opera koogi (õhukesed immutatud biskviidid šokolaadiganache'i ja kohvikreemi kihtidega) minivariant

See "paradiisiõun" on tegelikult vaarikasorbee

Vaarikacoulis'i täidisega tuuletaskud, kusjuures see hõbedane pärl oli ka söödav

Ekleere (mis on mu suur nõrkus) oli tegelikult veel mitut erinevat sorti, siin šokolaaditäidisega

Vaarikad tarretises

See mees siin pani topsides juba valmis olevale vaniljekreemile peale sorbeed ja kirsse

Siin oli pokaalides maasikakreem, põhjas purustatud maasikad ja tema kõrval (see helendav paksude seintega nõu), kus oli maasikasorbee

Klaaspüramiid, mille all oli õhtusöök, Louvre'i ühest aknast vaadatuna

Eriti tore oli veel see, et muuseumis oli palju giide, kes hea meelega kõigile küsimustele vastasid ja põnevmatest asjadest rääkisid. Ma ei teadnud siiani Mona Lisa'st paljusid asju, mh ka seda, et maal olevat kuulsaks saanud tänu sellele, et üks Louvre'i itaallasest töötaja, kes Itaalia patrioodina arvas, et see maal peaks olema hoopis mõnes Itaalia muuseumis, selle 1911.a. ära varastas ja maali vargusest kuni selle leidmiseni kaks aastat järjest iga päev ajalehtedes kirjutati.

Igal juhul nii vähese rahvahulgaga nn "Mona Lisa saali" pole mina kunagi varem näinud. Selle pildi tegin Mona Lisa juurest 

Kui ka ülejäänud Louvre'i mitmetes saalides on tavaliselt tunne, nagu oleksid täiskiilutud ühistranspordis, siis selles saalis liikumine on reeglina täiesti võimatu. Esimesel korral Karinaga seal käies me küll suutsime liikuda maalini ja tegime "kohutusliku" foto ära, aga teistel kordadel ma isegi ei läinud sinna ruumi sisse.

Aga sellist pilti Mona Lisaga ei saa ka läbi rahvahulga trügides ja ma lihtsalt pidin selle tegema ja siia üles panema:):):) Tõeline klišee, aga mis teha ... :)

Nüüd aga mõned pildid Louvre'ist, sest ma lihtsalt olin koguaeg vaimustuses, et saabki niimoodi uhkes üksinduses (no, peaaegu) maailma ühes suurimas muuseumis ringi käia:):):)

Giidiga  Louvre'i alla vana kindluse varemetes

See on Apollo saal, mis pidi olema Versailles' lossi analoog ja giid ütles, et enne lossi minekut tuleb kindlasti selles saalis ära käia:)

Natukene prantslaste klassikat ka, Delacroix 

 ja David - teate isegi :)

Ja midagi ilusat e Kr ajast ka:)

No ma ei tea, mis värk mul selle torniga on, aga mul lihtsalt on vaja seda alati pildistada ja pilt blogisse ka panna....:) Jalutasime Louvre'ist aftekale ja tegin selle pildi Concorde'i juures - lihtsalt nii ilus tundub see (endiselt) ...:)