reede, 17. detsember 2010

Pain d'epices

Pain d'epices ehk leib vürtside ja meega on superhea asi, mida Prantsusmaal (ja mujalgi Kesk-Euroopas, nt Belgias ja Luxembourgis) päris tihti saab, eriti sageli serveerituna koos foie gras'ga v hane-v pardimaksa pâté'ga (ja need kooslused on IMELISED!!!). Leidsin  pipraleiva retsepti juba Pariisis olles David Lebovitzi blogist, kes omakorda adapteeris selle raamatust Baking for All Occasions, mille on koostanud David'i lemmik-pagar Flo Braker

Mina omakorda muutsin seda retsepti oma koduste olude jaoks ja siin siis pipraleib pipratüdruku moodi;-)

615 g rukkijahu
2 1/2 tl söögisoodat
2 1/2 tl jahvatatud kaneeli
1/2 tl soola
1/2 tl jahvatatud muskaatpähklit
5 hästi peenelt hakitud nelki
1/4 tl värskelt jahvatatud musta pipart
1/4 tl jahvatatud vürtsipipart
60 g võid
1 suur muna
340 g mett v mee ja moosi segu
2 spl peenelt riivitud apelsinikoort
2 tl peenelt riivitud ingverit
250 ml vett

Küpsetamiseks sobib 28 cm pikkune kandiline piklik leivavorm, mis peab olema korralikult võiga määritud. Pärast võiga määrimist tuleks see vorm külmkappi panna seniks kuni taigent teed ja enne taigna vormi panekut raputada üle rukkijahuga (üleliigne rukkijahu tuleks välja raputada). Soojenda ahi 180 kraadini.

Sega omavahel kokku rukkijahu, sooda, jahvatatud vürtsid (va hakitud nelk) ja sool.

Teises kausis vahusta omavahel toatemperatuuril või ja muna, mesi, hakitud nelk, peenelt riivitud ingver ja apelsinikoor. (Esimesel korral kasutasin segamiseks nuimikserit kuna mesi oli kõva ja kasutasin selle asemel osaliselt ülimagusat vanakooli tervete maasikatega maasikamoosi ning samuti  asjaolu tõttu, et mul ei olnud riivi, mis apelsinikoore ja ingveri piisavalt peeneks riiviks. Nuimikseriga sain ilusa ühtlase ilma suuremate tükkideta segu. Parem on aga kasutada vedelat mett ja vahustamiseks visplit v tavalist mikserit.)

Või ja mee segule tuleks lisada toasoe vesi ja segada. Seejärel lisada kolmes osas läbi sõela rukkijahu segu ja segada kogu taigen spaatliga ühtlaseks.

Pane taigen ettevalmistatud vormi ja silu märja lusika v käega ühtlaseks. Küpseta 180 kraadises ahjus 50 minutit v seni, kui leiva sisse pistetud tikk jääb kuivaks. Lase ahjust väljavõetud leival 10 minutit jahtuda ja seejärel kummuta vormist välja. Kui Sul on kannatust, siis lase leival enne viilutamist täielikult jahtuda. Ma ei pea vist mainima, et minul seda ei olnud:)
Leib on ülihea nii sooja kui külmana ning täidab terve maja  pikaks ajaks  imeheade vürtside lõhnaga, mis jõulueelsesse aega väga hästi sobivad:) Sobib süüa nii magusate mooside, juustude kui loomulikult foie gras'ga v selle pate'ga (nagu pildil):)   ja see leib on ülilihtne - pmst on vaja lihtsalt koostisosad kokku segada nagu keeksi puhulgi:) Kui kõiki vürtse ei ole, siis võib neid asendada v ära jätta, nt mul polnud kodus aniisitähti (ja ma ei armasta ka aniisi eriti), niiet jätsin need lihstalt välja, samuti on mul kahjuks muskaatpähkli asemel kodus ainult  jahvatatud muskaatpähkel. Ja ingverit ostan ma ka ainult värskel kujul ...

David Lebovitz soovitab leiva kilesse mähkida ja ütleb, et seda saab külmkapis hoida vähemalt nädala, kusjuures selle ajaga maitsed sulanduvad ja muutuvad veelgi tihkemaks:) Ma küll ei kujuta ette, et pipraleiba õnnestuks üle paari päeva säilitada... võib-olla ainult juhul, kui see kuskile ära peita ja käia salaja üksi näksimas;-)

Jookidest sobib eriti hästi pipraleiva juurde portvein:) Kui satute Portugali, siis soovitan kindlasti seda  portveini proovida- minu pööras see vein igal juhul tõsiselt "portveini usku":)

Afonso tõi seda Briani sünnipäevaks Portugalist 3 pudelit ja iga kord, kui nende juures pidu oli (Brian kolis 1. novembrist Afonso miljonidollari vaatega korterisse Montparnasse'il), siis mina põhiliselt portveini jõingi:) Afonso on ise portugaallane ja  oskab seega head portveini ära tunda, kusjuures  pildil olev port pidi olema  väga hea hinna-kvaliteedi suhtega. Seni aga, kui Portugali ei jõua, soovitan minna Sadama Turul asuvasse Portugali veinide poodi, kus on väga hea valik erinevaid portveine ja boonusena veel portugaallasest omanik, kes lahkelt erinevaid porte ja tavalisi veine tutvustab, mida selles poes leidub igale maitsele ja igas hinnaklassis. Soovitan soojalt seda poekest külastada ja oma veinivarusid  (ja -teadmisi) täiendada eriti nendel, kelle teadmised Portugali veinidest piirduvad pordi ja vinho verdega nagu siinkirjutajal:) Ma ei ole küll käinud poodides hinnavõrdlust tegemas, aga nad ise rääkisid, et kuna nad toovad  ise veine maale, siis on neil seal soodsamad hinnad ka. 
Igal juhul on see veinipood kohe uksest sisse minnes vasakut kätt, paremal käel on aga hea valik  magusaid ja väga ilusa väljanägemisega EESTI ÕUNU!!!:)

Aga kui portveini ei ole parajasti kodus, siis igasugused muud pr veinid on selle leiva juurde ka suurepärased, nt selline variant:)











2 kommentaari:

Pille ütles ...

Ehee, mina olen mugandanud täpset sama retsepti ja nii hea asi oli, et oma versiooni panin ka Nami-Nami kokaraamatusse :)

Silja ütles ...

:):):) see on tõesti väga hea ja hästi lihtne teha ka!