Õitsevate kirssidega alleed, suured nartsissi- ja tulbipeenrad, kevadlilled alates meelespeadest lõpetades ülastega ning lisaks veel 20 kraadi sooja - just selline on praegu Brüssel. Väga mõnus! Oleks Eestis ka juba mai ehk peaaegu suvi käes, siis oleks eriti tore, aga meie peame kõige selle ilu jaoks kahjuks veel peaaegu kaks kuud kannatust varuma.
Kirjutasin juba umbes aasta tagasi LP-s lillkapsa kasulikkusest ja siin on veel huvitavat lisalugemist selle universaalse vilja kohta. Vahemeremaade idaosast pärineva lill- ehk õisikkapsas on Eestis olnud armastatuim kapsateisend juba aastakümneid. Tegemist on suhteliselt noore kultuurtaimega - esmakordselt mainisid lillkapsast 12. sajandil Hispaanias tegutsenud araabia botaanikud, nimetades teda süüria kapsaks.
Toiduks kasutatakse lillkapsa valmimata õisikut. Õisiku toiteväärtus on suhteliselt suur, kuid kestaine- ja sinepiõlisisaldus väike, mistõttu sobib ta eriti hästi mao- ja soolehaigetele. Lillkapsas on kergesti seeduv ja oma madala kalorsusega ideaalne dieettoit. Ta sisaldab 100 g kohta 70 mg C-vitamiini ehk üle poole rohkem kui tavaline peakapsas. Lisaks on õisikus ohtralt mineraalaineid (kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda), samuti foolhapet, B-grupi vitamiine ja karotenoide, taimseid valke ja omega-3 rasvhappeid.
Lillkapsas ja brokoli on mõnusad lisandid igale roale, aga samas ka täitsa eraldi einena söödavad, lisaks ka tervislikud ja lihtsad valmistada, et satuvad mu toidulauale väga tihti. Ma viimasel ajal peamiselt aurutan neid auruahjus, varem aga enamasti keetsin puljongis, nõrutasin ja praadisin seejärel pannil või ja küüslauguga kergelt läbi või röstin hoopis ahjus. Üks variant on neid nautida krõbeda pankoga - lihtne ja väga hea roog! Lillkapsas on ka tervena röstituna äärmiselt maitsev, samuti siis, kui kapsale lehed külge jätta. Samuti saab sellest valmistada erinevaid tervislikke salateid - nt tuunikalaga või läätsedega.
Lillkapsa juurikat ega varreosa ära viska minema, vaid koori ja lõika õhukesteks viiludeks. Sama toimi alati brokkoliga - milleks head kraami niisama minema visata ;-) Kusjuures, minu arvates on röstitud ja kergelt krõbe lillkapsas superhea ka ilma juustuta, niiet alati ma seda üldse ei lisagi. Pildil siiski juustuga variant.
Vaja läheb:
1 suurem lillkapsas (minu lillkapsa puhastamata kaal oli seekord 1,4 kg)
1 keskmine puhastatud ja viilutatud sibul (soovi korral)
5 sl extra virgin oliiviõli
soola, musta vm pipart (nt cayenne'i)
50-70 g parmesani vm sarnast juustu (Valio Forte sobib suurepäraselt)
Pese ja nõruta lillkapsas korralikult kuivaks, sest kui lillkapsas on veel märg, siis ei saa seda korralikult röstida. Lõika õisikuteks ja laota ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Koori sibul, lõika peeneteks viiludeks ja puista lillkapsa vahele. Maitsesta soola ja pipraga ning sega läbi oliiviõliga. Rösti ahjus 200 kraadi juures aeg-ajalt segades 35-40 minutit. Puista peale riivitud juust, sega läbi ja küpseta veel u 10 minutit kuni lillkapsas on pehme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar