Õhuline focaccia kirsstomatitega

Ahjusoe focaccia on vastupandamatu! Seest pehme, pealt krõbeda koorikuga sai on väga mõnus niisama eraldi eelroana näksimiseks kui ka toekama toidu juurde, samuti näiteks võileibade valmistamiseks. Praegusel ajal on see ideaalne kaaslane tummistele püreesuppidele ja aromaatsetele pajaroogadele. Itaaliast pärit küpsetist serveeritakse traditsiooniliselt kvaliteetse oliiviõliga, kuhu seda sisse kasta, kuid vabalt võib seda ka võiga nautida - kuidas endale rohkem meeldib. 

Soolasele focaccia'le sobivad tomatite asemel peale ka oliivid, õhukesed keedetud kartuli viilud, kuivatatud tomatid, küüslauk, samuti spargel, suvikõrvits, suvikõrvitsa õied, paprika. Võib teha ka magusat focaccia't näiteks kultuurmustikate, ploomide, virskute või viinamarjadega. 

Oliiviõli on kõige parem lisada tainale osade kaupa, nagu retseptis kirjas, sest nii jääb tainas eriti niiske ja kerge. 

Pärmitaina puhul peab arvestama sellega, et kuumade ilmadega on kerkimisaeg tunduvalt lühem. Retseptis kirjas olevad ajad kehtivad tavapärase jaheda ilmaga küpsetamise korral, kuid näiteks sellise palavuse juures, nagu kogesime sel suvel, kulub kerkimiseks peaaegu poole vähem aega. 

 

Vaja läheb:

10 g kuivpärmi

1 tl suhkrut

500 g jahu

2 tl soola

1-2 dl esimese külmpressi oliiviõli

250 g kirsstomateid

1-2 tl soolahelbeid (soovi korral)

rosmariini või tüümianilehti või kuivatatud punet, tüümianit või ürdisegu

Sega 3,5 dl leiget vett kuivpärmi ja suhkruga läbi. Lisa soolaga segatud jahu ja sõtku jahusel pinnal ühtlaseks (kulub mõni minut). Ära jahu juurde lisa, sest tainas peaks olema niiske ja kleepuv. 

Tõsta tainas u 20X30 cm läbimõõduga neljakandilisse vormi, mis on õrnalt jahuga üle puistatud. Määri taina pealispinnale 1 sl oliiviõli ja jäta umbes pooleks tunniks kerkima, kuni mass on kahekordistunud.

Venita käta abil tainas laiali nii, et see enam-vähem vormi ära täidaks. Venita seda õrnalt pikkupidi ja seejärel tõmba külgede poole. Ära tainast liigselt väntsuta ja kohtle seda õrnalt, et sellesse võimalikult palju õhku sisse jääks. Kui tainas päris äärteni ei ulatu, siis pole hullu, sest ta saab veel kerkida. 

Nirista tainale 1-2 sl oliiviõli ja jäta 15 minutiks kerkima. Tee näppudega tainasse augud, nirista peale veel 1-2 sl oliiviõli ja jäta veel u 10 minutiks seisma. 

Lisa kirsstomatid (väikesed jäta terveks, suuremad lõika pooleks) ning vajuta neid kergelt tainasse tehtud aukudesse. Puista peale ka värsked või kuivatatud ürdid; võid neid samuti vaajdusel veidi tainasse vajutada. Nirista peale veel 1-2 sl oliiviõli. Puista soovi koral ühtlaselt peale soolahelbed ja küpseta focaccia't ahjus 220 kraadi juures u 12-15 minutit, kuni see on kuldpruun ja pealt toksides kõlab õõnsalt. 

Nirista peale veel 1-2 sl oliiviõli,  lase u 10 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile u 10ks minutiks jahtuma. Seejärel lõika viiludeks või meelepärasteks tükkideks ja naudi. Seda saia võid vabalt ka rebida.

Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin

Lihtne tomati-hakklihahautis kinoaga

See on ideaalselt argiõhtuks sobiv toit, sest valmib üsna kiirelt ja suhteliselt vähese vaevaga. Praegusel ajal kulub selline mõnusalt soojendav ja toitev hautis, milles on samas palju tervislikke aedvilju, minu arvates kohe eriti hästi ära. Porgand, küüslauk, varsseller, tomat, oad, ürdid ... Lisaks veel kasulik kinoa ja kvaliteetne hakkliha (mina ostan alati Maks & Moorits veisehakkliha), nii et kokku saab üks mitte ainult maitse-, vaid ka toitainerikas (õhtu)söök:)

Suuremad vürtsisõbrad võivad tšillipipra kauna lisada koos sisu, sh seemnetega, tagasihoidlikuma teravuse austajatel aga tasub see eemaldada. Sobib ka kuivatatud tšillikaun - ma ise just seda kasutangi, sest mul on õnneks Aasiast toodud nii suured varud, et oli võimalik koroonaaeg üle elada ja jätkub ikka veel (loodetavasti kuni järgmise reisini) :)

Kui sul on kodus sibul või porru, siis võid ka ühe neist hautise sisse lisada. Sibul haki peeneks ja lisa koos porgandiga, porru aga lõika õhukesteks viiludeks ja lisa potti samaaegselt varsselleriga. 

Kirsstomatid võid vabalt ka pooleks lõigata ja lisada hautisele hoopis koos hakklihaga, aga kuna mina olen laisk ja armastan optimeerida oma tegevusi, siis lisan mina need tervena ja varasemas faasis ;-)

Mulle meeldib seda toitu eriti koos koriandriga nautida, aga kuna kahjuks seda ei ole alati ja igas poes saada, siis olen ka tüümiani- või basiilikulehti lisanud. Kuid kui vähegi saad, siis kasuta ikka koriandrit - see on siin minu arvates kõige parem.

Kinoa asemel võib kasutada täistera kiirkeeduriisi, kuid siis on küpsemisaeg lühem (u 10 minutit). 

Vaja läheb:

1 suur porgand

1 sl selitatud võid või õli

2 varssellerit

2 küüslauguküünt

1 tšillipiprakaun

0,5 tl (suitsu)paprikapulbrit

0,5 tl jahvatatud vürstköömneid

250-400 g (1 pakk) kirsstomateid

300 g (veise)hakkliha 

400 g (1 purk) purustatud tomateid

0,5 l puljongit

100 g kinoat

u 300 g (1 purk) võiube või punaseid ube

koriandrit vm maitserohelist (soovi korral)

Lõika porgand õhukesteks viiludeks. Kuumuta suure poti põhjas rasvaine ja hauta selles madalal kuumusel porgandit. Samal ajal lõika seller samuti õhukesteks viiludeks ja lisa potti. Kuumuta mõlemat aedviljad aeg ajalt segades u 5 minutit. Seejärel lisa tomatid ja kuumuta veel u 5 minutit. 

Haki küüslauk ja tšillipipar ning lisa koos maitseainetega potti. Kuumuta paaril korral segades mõni minut. Lisa hakkliha, keera kuumus kesmisest pisut suuremaks ja pruunista see aeg ajalt segades nii, et ei ei jää suuri tükke ja liha on enam vähem läbi küpsenud. 

Lisa purustatud tomatid ja puljong, seejärel külma vee all sõelal loputatud kinoa. Sega läbi, keera kuumust vähemaks ja lase supil u 15 minutit keeda kuni kinoa on pehme. Keera kuumus kinni, sega hulka külma vee all loputatud konservoad ja lase roal 5-10 minutit seista.

Puista peale koriandrilehti või muud meelepärast rohelist ja naudi kohe. 

Postitus sündis koostöös Risellaga

Šokolaadiküllane martsipanikeeks ajakirjast Jõulud

See eriliselt maitserikas ja külluslik (jõulu)kook on üks minu lemmikuid:) Selles on koos nii kuivatatud puuviljad (loomulikult enne kohvis seisnuna), ohtralt martsipani ja tumedat šokolaadi kui ka omajagu jõuluvürtse. Minu retsept ilmus koos eriti mahlase mee-mandlikoogi ja aromaatse kookose-jõhvikakeeksiga ajakirjas Jõulud, mida saab juba igalt poolt osta. 

Pildid kookidest tegi ajakirja jaoks andekas fotograaf Juta Kübarsepp, kes on ka selle postituse viimase foto autor. Ülejäänud jäädvustused on tehtud kiirelt mu enda telefoniga. Järgmine on pildistatud näiteks mu koduses "ateljees" verandal ja sarjast behind the scenes ehk näitab, kuidas tegelikult üks ahvatlev toidufoto sünnib:) Kõrvits on mu tädi Tiinalt, kohviveski vanavanaemalt, eestiaegne tool kodust Tartus ja vähemalt sama vana lauake ühest Viljandi vanakraami poest. Arvuti on fotograaf Juta oma ;-)

Rikkalikus šokolaadiküllases martsipani ja kuivatatud puuviljadega koogis ei ole millegi pealt kokku hoitud ja minu arvates sobib see nii peolaua ehteks kui ka pühadeaegseks nautimiseks oma perega. Ärgem unustagem, et juba sel pühapäeval on esimene advent, niiet kõik jõuludega seotud on "ametlikult lubatud" ;-) :D

Küpsetise kaunistuseks võid kasutada sarapuupähkleid või mandleid (hea oleks, kui need on kooritud), samuti saab ülejäänud martsipanist teha pallikesed või kasutada muid ümmargusi komme või šokolaaditrühvleid.

Gluteenivabaks koogiks kasuta 100 g maisi- ja 50 g toortatrajahu ning lisa 1 tl küpsetuspulbrit. Kui soovid, võid kohvile, milles seisavad puuviljad, lisada ka 1-2 sl kanget alkoholi, nt brändit, et anda küpsetisele veelgi särtsu juurde. Mina loomulikult teen seda alati ;-)

Soovitan kasutada võimalikult mandlirikast martsipani. Et seda kergem töödelda oleks, tsaub seda eelnevalt külmkapis hoida. Kui aega on vähe, piisab ka 15 minutist sügavkülmas. 

  

vaja läheb: 

200 g kuivatatud puuvilju (aprikoose, jõhvikaid, rosinaid)

u 1 dl külma kanget kohvi

200 g martsipani

100 g tumedat šokolaadi

130 g toasooja võid

130 g pruuni suhkrut (eriti hea on hele või tume muscovado)

1 sl vanillisuhkrut

3 toasooja muna

150 g jahu

1-2 tl piparkoogimaitseainet

näpuotsatäis soola

Kate:

40 g võid

100 g tumedat šokolaadi

5 sl täispiima või koort

100-200 g martsipani

magustamata kakaopulbrit ja tuhksuhkrut (soovi korral)

Vajadusel haki kuivatatud puuvilju või marju väiksemateks tükkideks. Aseta puuviljad vähemalt pooleks tunniks kohvi sisse ja sega neid aeg-ajalt läbi, et need ühtlaselt vedeliku sees oleksid. 

Lõika martsipan õhukesteks viiludeks ja aseta taina valmistamise ajaks külmkappi. Haki šokolaad tükkideks. 

Vahusta või suhkrutega heledaks vahuks (kulub mõni minut). Lisa edasi vahustades ükshaaval munad.

Sega sõelutud jahu maitseainete ja soolaga. Lisa see võivahule, sega õrnalt ühtlaseks ning sega seejärel hulka tükeldatud šokolaad ja kuivatatud puuviljad koos kohviga.

Vala pool tainast võiga määritud ja jahuga üle puistatud 20 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber. Laota ühtlaselt peale martsipaniviilud ja nendele omakorda ülejäänud tainas. Silu pind ja küpseta 140-kraadises ahjus u 70 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Lase ahjust võetud koogil vormis jahtuda, seejärel aseta serveerimisalusele ja valmista glasuur. 

Lõika või ja šokolaad väikesteks tükkideks. Aseta koos piimaga kastrulisse ja lase nõrgal kuumusel sulada. Sega ühtlaseks ja laota koogile. Vormi külmast martsipanist pallikesed ja aseta need koogile. Soovi korral sõelu peale kakaopulbrit ja tuhksuhkrut.

Lihtne kodune õunakook

Maitsvaid ja lihtsaid õunakoogi retsepte ei ole meil kunagi liiga palju, onju ;-) Seega jagan siin hooaja lõpetuseks veel ühte kerget ubinatega kooki, mida olen sel sügisel küpsetanud. Enda jaoks tõmban selleks korraks õuntega küpsetiste osas joone alla, sest vürtsikad jõulutoidud ootavad, kuid õunakooke võib muidugi aastaringselt küpsetada. Need on ju nii head lihtsad ja samas lihtsalt head! :)

Selle küpsetise tegemine võtab väga vähe aega, koostisained on kodus reeglina olemas ja tulemuseks on selline maius, mille ka kaks inimest suudavad vabalt ühe õhtu jooksul ära süüa. Seega, kui sul veel on kodumaiseid õunu (eriti head on selles koogis muidugi Antonovkad), siis hetkel on viimane aeg need ära kasutada. Poest saab muidugi õunu aastaringselt osta, aga minu arvates on parimad just hapud ubinad, mis koduaiast korjatud :) Mina muideks jätan oma aiast korjatud õunad (sh Antonovkad) alati koorimata, et saada veidi rohkem kasulikke aineid. Poest ostetud õunte puhul ma kunagi ei tea, kuidas neid on kasvatatud, seega pigem koorin ka Eesti päritolu õunad igaks juhuks ära. Seda enam, et pettused (kirjutasin ühest neist siin) on kahjuks vägagi levinud ... :(

Ühe õuna võid soovi korral tükeldamise asemel hoopis viilutada ja selle siis tainale peale laduda enne koogi ahju panekut nagu fotol näha. Õunte kogust võid tegelikult ka veidi suurendada, sest välja tuleb see kook ka rohkemate õuntega ja on veelgi mahlasem.

Tainale võid lisada vabalt ka peotäie pohli või jõhvikaid, et kook saaks juurde värvi ja mõnusat hapukust. Kui võtad marjad sügavkülmast, siis enne tainasse panekut neid sulatada ei ole vaja. 

Gluteenivaba koogi puhul soovitan asendada nisujahu maisi- ja toortatrajahu seguga ning lisada veel 0,5 tl küpsetuspulbrit (kokku 1 tl). 

Vaja läheb:

4 keskmist või suurt haput õuna

120 g võid

150 g jahu

1,5 tl jahvatatud kaneeli

0,5 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

2 suurt toasooja muna

120 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2-3 sl kanget alkoholi (nt brändi, konjak, rumm, Calvados, Vana Tallinn) või külma kanget kohvi

1 dl keefiri

tuhksuhkrut (peale raputamiseks valminud koogile soovi korral)

Lõika õunad u 1 cm suurusteks tükkideks. Sulata või.

Sega sõelutud jahu kaneeli, küpsetuspulbri ja soolaga. Teises kausis klopi munad kergelt vahtu ning lisa suhkur, alkohol ja keefir. Lisa pool jahu segust, sega õrnalt läbi, seejärel sega õrnalt hulka pool sulatatud võist ning korda sama teise poole jahu ja võiga. Viimasena sega hulka tükeldatud õunad. 

Tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud u 24-26 cm läbimõõduga pannile, mida saab ahju panna. Küpseta 170-kraadises ahjus vähemalt 55 minutit kuni kook on pealt kuldpruun ja keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil vormis u 10 minutit taheneda. 

Serveeri soojalt või jahtunult, soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. Eriti heaks lisandiks on vanillijäätis, -kaste või -kreem. 

Retsept ilmus kuu aega tagasi siin

Eriti hea ürdi-juustusai

Värske ahjusoe küpsetis on eriti mõnus just praegusel külmal, pimedal ja sombusel ajal. Vähemalt ma ise tunnen hoopis suuremat isu igasuguste hõrgutiste järele, millega end hetkel turgutada, kui näiteks suvisel ajal, mil päike paistab, ilmad on soojad ja kõik on ilusalt roheline. Praegune raagus puudega hall aeg aga ei ahvatle küll kuidagi õues olema, küll aga soosib minu jaoks just tubaseid tegevusi ja küpsetamist, seda enam, et nii saab ka imelise aroomi koju ;-) :)

See aromaatne sai on ahjusoojalt vastupandamatu ning sobib nii erinevate soojendavate (püree)suppidega kui ka niisama suupistena nautimiseks. Igaüks saab endale sellest pealt krõbedast, seest mahlasest ja pehmest saiast tüki või viilu rebida. Et tegemist on ideaalse sõprade võitmise saiaga, siis võib seda vabalt ka erinevateks tähtpäevadeks küpsetada ;-) 

Suvisel ajal või kui kodus juhtub olema, lisa lisaks petersellile või selle asemel peotäis basiiliku- või tüümianilehti.

Vorm, mida pildil oleva saia valmistamiseks kasutasin, oli 11 cm lai ja 26 cm pikk, aga sobivad kõik enam-vähem samas mõõdus leiva- ja keeksivormid. Tainast saab hästi mugavalt rullida sobiva suurusega ristkülikuks või ruuduks ja sentimeetrid pole olulised (pigem umbkaudsed ja mõõda silma järgi), sest igal juhul kerkib sai nii, et terve vorm on seda täis. 

Vormi põhja aseta kindlasti küpsetuspabeririba, sest välja ulatuvate äärte abil saad saia mugavalt serveerimisalusele tõsta. 

Tainas:

500 g nisujahu

8 g kuivpärmi

1 sl suhkrut

1,5 tl soola 

2 sl (oliivi)õli

Täidis:

250 g (2 pakki) mozzarella-juustu 

100 g toasooja võid

100 g kõvemat laagerdunud juustu (Parmesan või mõni selle eestimaine analoog)

5 keskmist küüslauguküünt

peotäis lehtpeterselli lehti

1 sl kuivatatud punet

värskelt jahvatatud musta pipart

0,5 tl soola

Sega sõelutud jahu kuivpärmi, suhkru ja soolaga, seejärel lisa 2 sl oliiviõliga läbi segatud 3 dl käesooja vett. Sega korralikult läbi ja sõtku käte või töötle lauamikseri abil ühtlaseks elastseks tainaks (kulub 5-10 minutit). Kata tainakauss köögirätiga ja lase tuuletõmbuseta toasoojas kohas kahekordseks kerkida (kulub 30-60 minutit). 

Murra mozzarella tükkideks, aseta sõelale ja lase nõrguda. Seejärel aseta mozzarella koos tükeldatud või, riivitud juustu, pisut väiksemaks hakitud küüslauguküünte, peterselli, pune, mõne pipraveski keeru pipra ja soolaga köögikombaini ning töötle ühtlaseks massiks.

Rulli pool tainast jahusel pinnal ruuduks, mille küljed on u kolm korda laiemad küpsetusvormist (kui küpsetusvorm on 9 cm, siis tainas võiks olla u 27 cm lai). Lõika tainas noa või kääride abil üheksaks enam-vähem ühesuuruseks tükiks. Kui ruudu asemel tuleb rohkem ristkülikulaadne tainas, siis lõika kaheksaks tükiks.  Jaota pool täidisest 8-9 tüki vahel ära, määrides selle noaga kogu tainatüki ulatuses laiali. 

Aseta tainatükid üksteise peale hunnikusse (tekib väike "torn") ja seejärel tõsta see pikuti küpsetusvormi, mille ääred on määritud võiga ja jahuga kergelt üle puistatud, põhjas on aga küpsetuspaberi riba. Seejärel korda sama teise poole tainaga, st rulli lahti, lõika tükkideks, määri peale täidis, tee "torn" ja tõsta see vormi.  Nüüd peaks kogu vorm enam-vähem täis olema. Ja kui ei ole, pole ka vaja muretseda, sest tainas kerkib.

Kata vorm kas köögiräti või kergelt õliga määritud toidukilega ja lase veel u 20 minutit toatemperatuuril kerkida kuni tainas on vormist pisut välja kerkinud. 

Küpseta saia ahjus 180 kraadi juures u 40 minutit kuni see on ilusti kohevaks kerkinud, kuldpruun ning pealt ja äärtest kergelt krõbedaks muutunud. Lase küpsetisel vormis u 30 minutit taheneda, seejärel tõsta serveerimisalusele ja naudi rebides meelepäraseid tükke.

Croissantid lõhe ja avokaadoga

Ma jätkan küll täna isadepäevaks sobivate toitude lainel, kuid tahtsin kõigepealt soovitada ühte maitseseiklust, kuna see on samuti üks väga lahe variant, mida eeloleval pühapäeval koos isaga nautida. 

Nimelt on 11.-21. novembril Ida-Virumaal Maitseseiklus ehk pmst selline äge üritus nagu restoranide nädal, mil saab erinevates heades restodes praktiliselt võileiva hinna eest erinevaid toitusid nautida. Osalevate restode kontaktid ja pakkumised on siin. Ma ei ole küll kahjuks neis kõikides käinud, kuid paneksin siiski kirja mõne soovituse, sest mõni koht on kohe eriliselt meeldiv ja väga hea toiduga:)

* Mulle jättis eriti hea mulje kohviku Muna kolmekäiguline menüü, kuid seal saab 15 euro eest valida täitsa ise, millist rooga igast kategooriast (st eel- ja pearoog ning dessert) sa soovid. Mina nautisin paprikat pesto ja burrata'ga, parajalt küpset baklažaani maitserikaste läätsedega (pildil) ja õhulist vaarikavahtu kondenspiimakreemiga. Kõik kolm olid maitsvad ja loomingulised, aga samas heas mõttes lihtsad, st mitte peenutsevad ega liigsete lisanditega. See stiilne kohvik asub muideks Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, kohe raekoja kõrval:)

* Igati maitsvad ja loomingulised olid ka Toila SPAs asuva restorani Mio Mare ja Narva kindluses asuva resto Rondeel kolmekäigulised menüüd. Esimeses neist olid kõik kolm käiku suurepärased - nagu pildil näha siia-äkis, krõbe seakõht ja ülimaitsev korvike õuna-pohlatäidise ja beseekihiga 

Teine mainitud kohtadest aga üllatab silmude, suus sulavate ribide ja brüleekreemi ainetel valminud õrna rosmariinimeki ja kitsejuustuga desserdiga, mis kõik kokku maksab vaid 15 eurot. Lisaks on ääretult armas pererahvas ja ajaloolises tornis eri korrustel asuvad söögisaalid. 

* Saka mõisa hõrk veisefilee ja Gruusia restorani Mimino pakutavad road on samuti väärt ekstra kohale sõitmist. Meie eelmine president olevat viimases neist suisa kaheksa korda käinud ja seda ainuüksi ametiaja jooksul ;-) 

Kui aga pühapäeval Ida-Virumaale ei jõua, siis soovitan ühe võimalusena avokaadkreemi ja lõhega croissant'e :) Need maitsva täidisega sarvesaiad sobivad nii isade- kui ka emadepäevaks, samuti igal muul ajal valmistamiseks. Lihtsamast lihtsam hommikusöök, mis viib keele alla ja annab lisaks vajalikule energiale hulga kasulikke aineid. Selliseid täidisega saiu võib muidgi ka muuks (kergeks) eineks süüa.

Kui Sulle croissant'id ei meeldi, siis kasuta rukkileiba, sepikut või (hapu)saia, mida võid ka enne röstida. Mina ostan poest alati täistera-croissant'e või siis sõidan ekstra pagariärisse (nt Crustum) või ja juuretisega sarvesaiade järgi :)

Vaja läheb:

4 (täistera) croissant'i

2 suurt küpset avokaadot

poole sidruni mahl

soola, pipart

100 g õhukesi soola- või külmsuitsulõhe viile

värskeid idusid, maitserohelist (nt murulauku) või pisirohet (nt salatikressi)

Lõika sarvesaiad horisontaalselt pooleks. Poolita avokaado, uurista sisu välja ja aseta kaussi. Purusta avokaadode viljaliha kahvliga ning sega läbi sidrunimahla, soola ja pipraga. 

Määri avokaadokreem kõigi nelja sarvesaia alumisele kihile. Aseta peale lõheviilud (neid võiks väiksemaks lõigata, et mugavam süüa oleks) ja puista peale meelepäraseid idusid, hakitud maitserohelist või pisirohet. 

Retsept ilmus pool aastat tagasi siin

Karamelline sarapuupähklikook šokolaadiga

Juba järgmisel pühapäeval on isadepäev. Et saaks varakult valmistuma ja kätt proovima hakata, jagan järgneva nädala jooksul vaid selliseid retsepte, mis sobivad ideaalselt selleks tähtpäevaks ja on jõukohased lastelegi. Loomulikult saab neid ka igal muul ajal valmistada ja näiteks see pähklirikas karamellikreemi ja šokolaadiga kook ongi nii maitsev, et seda oleks suisa patt ainult isadepäevaks jätta;-) Õnneks on see maius hästi lihtne valmistada, koostisosi on väga vähe ja need on igas poes olemas, nii et tegelikult võid seda ju kasvõi iga päev teha :D

Muide, seda kooki on mugav (raba)matkadele ja niisama loodusesse minnes kaasa võtta. Lisaks magusale karamellikreemile ja tummisele tumedale on selles ju toitainerikkaid metspähkleid, mis annavad samuti energiat.

Karamellist kondenspiima müüakse poes nii väiksemates topsides (190 g) kui ka suuremas purgis (397 g). Seda saab ka kodus ise teha, keetes kondenspiimapurki madalal kuumusel u 3 h. Pigem keeda vähem, kuid kindlasti mitte kauem, sest muidu läheb see liiga kõvaks karamelliks, kuid koogi jaoks on vaja just mõnusat pehmet kreemi, mida saab ilusti nii spaatliga koogile laotada kui ka lusikaga süüa. Purk peaks kogu keemise ajal olema veega kaetud, seega hoia silm peal. 

Glasuuris tasub kasutada vähemalt 70%ilise kakaosisaldusega mõrudat šokolaadi, sest siis ei ole maius liiga magus, vaid täpselt paras. Suuremad magusasõbrad võivad muidugi ka piimašokolaadi sulatada - siis saab ühe tõeliselt magusa ampsu.

Põhi:

200 g röstitud metspähkleid

1 tl küpsetuspulbrit

2 suurt muna

100 g (pruuni) suhkrut

Kate:

200-300 g karamellist kondenspiima

100 g tumedat šokolaadi

30 g võid

3 sl täispiima või (vahu)koort

Töötle pähklid köögikombainis puruks (kulub u 30-60 sekundit). Ära pikemalt töötle, sest selle koogi jaoks on vaja just pähklipuru, mitte pastat nagu kreemi jaoks. Sega jahvatatud pähklite hulka küpsetuspulber.

Klopi munad suhkruga lahti ja sega hulka pähklipuru. Laota segu u 20X20 cm (või väiksemasse) ettevalmistatud (kas kaetud küpsetuspaberiga või määritud võiga ja jahu, kakaopulbri või suhkruga üle puistatud) vormi. Kuna kook on kuiv, võid ka küpsetuspaberi enne kas õli või võiga kergelt kokku määrida, et küpsetis paremini lahti tuleks. 

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus 25 minutit. Lase küpsetisel vormis jahtuda. Seejärel laota koogile toasoe karamellikreem.

Tükelda šokolaad ja või ning aseta koos piimaga kas paksupõhjalisse kastrulisse või vesivannile, lase sulada ja sega ühtlaseks. Laota šokolaadisegu spaatli abil karamellikihi peale, aseta vorm külma ja lase kattel umbes tunnike taheneda. Seejärel lõika ruutudeks ja naudi. 

Retsept ilmus umbes pool aastat tagasi siin

Kõrvitsakeeks šokolaadi ja pähklitega

Minu jaoks on alati olnud november see kuu, kui kasutan ära kodus olevad kõrvitsad. Esiteks on kuldkollane viljaliha ideaalne igasugustesse roogadesse ja küpsetistesse (erinevaid retsepte on mul blogiski juba megapalju). Teiseks aga ei säili kõrvitsad ikkagi toatemperatuuril eriti hästi, mistõttu võib juba detsembris avastada, et kapi otsa vinnatud või toanurka unustatud kõrvits on mädanema läinud ja halvemal juhul ka mööblit või põrandat rikkunud ... :( Igaks juhuks mainin, et sedagi on mul korduvalt juhtunud, sest vahel ilmselt saab kõrvits juba transpordi käigus kahju, nt ei ole see pagasiruumis korralikult kinnitatud, vaid veereb ringi. Nii et tasub olla kõrvitsatega ettevaatlik ja neid vähemalt korra nädalas kontrollida;-)

Juba väiksest peale on meie pere jõululaual alati olnud marineeritud kõrvitsad, mida tegid nii mu mõlemad vanaemad kui ka ema, nii et sellest maiusest ei olnud kodus kunagi puudust. Lapsena tunduski see meile pigem magustoidu moodi, sest seal ajal polnud ju suhkrurikaste maiustega priisata ja kõik kodused hoidised (eriti just kompotid ja moosid), samuti mesi, olid hindamatuteks magusaisu rahuldamise allikateks:) Kuigi kodune marineeritud kõrvits on ülihea, siis sain ikkagi eelmisel aastal tehes Ester Tuiksooga toidulugu Nädalalõpuleht LP-sse maitsta tema valmistatud kõrvitsat, mis oli kohe eriliselt maitsev. Õnneks jagas ta selle keetmata (!) hoidise retsepti ka LP-s, nii et soovitan seda proovida, kui on isu traditsioonilisest vaidi teistuguse ja - mis seal salata - minu jaoks ka maitsvama marineeritud kõrvitsa järele:)

Esimeks kõrvitsaretsptiks, mis blogisse sel sügisel blogisse jõuab, on aga keeks, mis tänu suurele kõrvitsasisaldusele ja mandlijahule on eriliselt niiske ning seda veel mitu päeva, isegi juhul, kui seda nõuetekohaselt kilesse või paberisse mässituna või muidu õhukindlas anumas ei hoia (kuigi soovitan seda siiski teha);-) Vürtsid, šokolaad ja pähklid teevad selle küpsetise veel eriti heaks, nii et soovitan tõesti soojalt seda proovida, kuigi keeks ise on vist jahtunult isegi parem :)

Igaks juhuks mainin, et kui on soov valmistada kõrvitsapüreega pannkooke või küpsiseid, siis need retseptid leiab viimasest Nädalalõpuleht LP-st:)

Kasutasin seekord tumedat pehmet roosuhkrut, kuid ka hele sobib loomulikult igati hästi. Muscovado on selline suhkur, mis on sageli tükiline, kuid see on asi, mille pärast ei ole üldse vaja muretseda. Küpsemisel lähevad kõvad suhkrutükid pehmeks ja karamelliseks ning on minu arvates keeksi sees hästi mõnusad.

Kreeka pähklite asemel võib kasutada ka muid pähkleid (nt metspähklid ja pekaanid sobivad suurepäraselt) või šokolaadi (nt piimašokolaadi või valget).

Kui keeks ei pea olema gluteenivaba, siis asenda toortatra- ja maisijahud nisujahuga ning lisa küpsetuspulbrit vaid 0,5 tl. Taina segamisega ole siis hästi ettevaatlik - sega nii vähe ja õrnalt, kui võimalik, et mitte gluteeni juba enne küpstamist aktiveerida. 

Pildile aga sättisin keeksi seekord koos ühe värvikireva Hokkaido kõrvitsaga ja enda väikselt maalapikeselt korjatud lilledega :)

Vaja läheb:

100 g Kreeka pähkleid

100-200 g (tumedat) šokolaadi

120 g sulatatud võid

200 g tumedat muscovado't

1 sl vanillisuhkrut

2 suurt toasooja muna

0,6 dl keefirit

350-400 g kõrvitsapüreed (nõrutatult)

100 g maisijahu

100 g toortatrajahu

70 g mandlijahu

2 tl küpsetuspulbrit

1 tl soodat

näpuotsatäis soola

näpuotsatäis (värskelt) riivitud muskaatpähklit

1 tl jahvatatud kaneeli

1 tl piparkoogimaitseainet

tuhksuhkrut (soovi korral)

Haki pooled pähklitest ja kogu šokolaad.

Sega sulatatud või suhkrutega läbi, lisa munad ja klopi ühtlaseks. Lisa keefir ja kõrvitsapüree ning sega läbi. 

Teises kausis sega sõelutud jahud mandlijahu ja ülejäänud kuivainetega. Lisa kuivainesegu tainale ning sega ühtlaseks. Viimasena sega hulka hakitud pähklid ja šokolaad. 

Tõsta tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspabeririba.  Silu pind ja vajuta ülejäänud pooled pähklid kergelt taina sisse. Küpseta 180-kraadises ahjus 50-60 minutit kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Lase keeksil vormis u 15 minutit taheneda. Eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Serveerimisel sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut. 

Minu retsept ilmus ka D-kokaraamatus