Kõrvitsakeeks šokolaadi ja pähklitega

Minu jaoks on alati olnud november see kuu, kui kasutan ära kodus olevad kõrvitsad. Esiteks on kuldkollane viljaliha ideaalne igasugustesse roogadesse ja küpsetistesse (erinevaid retsepte on mul blogiski juba megapalju). Teiseks aga ei säili kõrvitsad ikkagi toatemperatuuril eriti hästi, mistõttu võib juba detsembris avastada, et kapi otsa vinnatud või toanurka unustatud kõrvits on mädanema läinud ja halvemal juhul ka mööblit või põrandat rikkunud ... :( Igaks juhuks mainin, et sedagi on mul korduvalt juhtunud, sest vahel ilmselt saab kõrvits juba transpordi käigus kahju, nt ei ole see pagasiruumis korralikult kinnitatud, vaid veereb ringi. Nii et tasub olla kõrvitsatega ettevaatlik ja neid vähemalt korra nädalas kontrollida;-)

Juba väiksest peale on meie pere jõululaual alati olnud marineeritud kõrvitsad, mida tegid nii mu mõlemad vanaemad kui ka ema, nii et sellest maiusest ei olnud kodus kunagi puudust. Lapsena tunduski see meile pigem magustoidu moodi, sest seal ajal polnud ju suhkrurikaste maiustega priisata ja kõik kodused hoidised (eriti just kompotid ja moosid), samuti mesi, olid hindamatuteks magusaisu rahuldamise allikateks:) Kuigi kodune marineeritud kõrvits on ülihea, siis sain ikkagi eelmisel aastal tehes Ester Tuiksooga toidulugu Nädalalõpuleht LP-sse maitsta tema valmistatud kõrvitsat, mis oli kohe eriliselt maitsev. Õnneks jagas ta selle keetmata (!) hoidise retsepti ka LP-s, nii et soovitan seda proovida, kui on isu traditsioonilisest vaidi teistuguse ja - mis seal salata - minu jaoks ka maitsvama marineeritud kõrvitsa järele:)

Esimeks kõrvitsaretsptiks, mis blogisse sel sügisel blogisse jõuab, on aga keeks, mis tänu suurele kõrvitsasisaldusele ja mandlijahule on eriliselt niiske ning seda veel mitu päeva, isegi juhul, kui seda nõuetekohaselt kilesse või paberisse mässituna või muidu õhukindlas anumas ei hoia (kuigi soovitan seda siiski teha);-) Vürtsid, šokolaad ja pähklid teevad selle küpsetise veel eriti heaks, nii et soovitan tõesti soojalt seda proovida, kuigi keeks ise on vist jahtunult isegi parem :)

Igaks juhuks mainin, et kui on soov valmistada kõrvitsapüreega pannkooke või küpsiseid, siis need retseptid leiab viimasest Nädalalõpuleht LP-st:)

Kasutasin seekord tumedat pehmet roosuhkrut, kuid ka hele sobib loomulikult igati hästi. Muscovado on selline suhkur, mis on sageli tükiline, kuid see on asi, mille pärast ei ole üldse vaja muretseda. Küpsemisel lähevad kõvad suhkrutükid pehmeks ja karamelliseks ning on minu arvates keeksi sees hästi mõnusad.

Kreeka pähklite asemel võib kasutada ka muid pähkleid (nt metspähklid ja pekaanid sobivad suurepäraselt) või šokolaadi (nt piimašokolaadi või valget).

Kui keeks ei pea olema gluteenivaba, siis asenda toortatra- ja maisijahud nisujahuga ning lisa küpsetuspulbrit vaid 0,5 tl. Taina segamisega ole siis hästi ettevaatlik - sega nii vähe ja õrnalt, kui võimalik, et mitte gluteeni juba enne küpstamist aktiveerida. 

Pildile aga sättisin keeksi seekord koos ühe värvikireva Hokkaido kõrvitsaga ja enda väikselt maalapikeselt korjatud lilledega :)

Vaja läheb:

100 g Kreeka pähkleid

100-200 g (tumedat) šokolaadi

120 g sulatatud võid

200 g tumedat muscovado't

1 sl vanillisuhkrut

2 suurt toasooja muna

0,6 dl keefirit

350-400 g kõrvitsapüreed (nõrutatult)

100 g maisijahu

100 g toortatrajahu

70 g mandlijahu

2 tl küpsetuspulbrit

1 tl soodat

näpuotsatäis soola

näpuotsatäis (värskelt) riivitud muskaatpähklit

1 tl jahvatatud kaneeli

1 tl piparkoogimaitseainet

tuhksuhkrut (soovi korral)

Haki pooled pähklitest ja kogu šokolaad.

Sega sulatatud või suhkrutega läbi, lisa munad ja klopi ühtlaseks. Lisa keefir ja kõrvitsapüree ning sega läbi. 

Teises kausis sega sõelutud jahud mandlijahu ja ülejäänud kuivainetega. Lisa kuivainesegu tainale ning sega ühtlaseks. Viimasena sega hulka hakitud pähklid ja šokolaad. 

Tõsta tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspabeririba.  Silu pind ja vajuta ülejäänud pooled pähklid kergelt taina sisse. Küpseta 180-kraadises ahjus 50-60 minutit kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Lase keeksil vormis u 15 minutit taheneda. Eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Serveerimisel sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut. 

Minu retsept ilmus ka D-kokaraamatus