See suus sulav rabarberikreem on tehtud samal põhimõttel nagu kuulus lemon curd :) Retsepti lõin tegelikult juba aastaid tagasi ja see on juba ammu blogiski üleval (kui täpne olla, siis juba aastast 2012 ehk 11 aastat!), kuid soovisin seda suurepärast kreemi uuesti meelde tuletada. Sel kevadel olen seda mitu korda valmistanud ja täna tegin järjekordse purgitäie. Ikka megahea! Just see magusa ja hapu perfektne taaskaal ja siidjas tekstuur on need, mis selle kreemi minu jaoks täiuslikuks teevad :)
Kui rabarbri-curd'i valmistad, siis arvesta, et valmis on see siis, kui on vedelapoolse moosi konsistentsiga. Jahtudes kreem veidi pakseneb ehk muutub paksu moosi sarnaseks keediseks, mis ilusti lusikal püsib. Isegi kui tundub, et kreem on kuumutades vedelavõitu, siis lisa kuumust või kuumuta kauem, kuid ära midagi juurde lisa ega millegagi eraldi paksendama hakka. Põhjus, miks ma seda eraldi rõhutan, on selles, et üks inimene, kes mu rabarberikreemi retsepti nii ühes oma raamatus kui ka veebis kasutab nagu enda oma (st mulle viitamata), on lisanud sellele maisitärklise, kuid see on väga halb mõte. Maisitärklis vajab ju mõjumiseks keetmist, kuid selline lemon curd'i baasil rabarberikreem ei tohi kindlasti keema minna (sest sees on ju toored munad, mis võivad tükki minna), vaid seda peab suhteliselt madalal (aga mitte liiga madalal, vaid pigem keskmisel) kuumusel küpsetama, et see pakseneks, kuid samas ei muutuks omletiks ega munapudruks. Maisitärklis rikub selle kreemi puhul nii maitset kui ka tekstuuri ega aita paksenemisele kuidagi antud juhul kaasa.
Ma kasutan ise erinevate curd'ide puhul alati paksupõhjalist potti ega mitte kunagi vesivanni, sest muidu ei saa kreem piisavalt kuumust. Ilmselt on vähene kuumus ka üks peamisi põhjuseid, mis selline kreem vahel ei paksene. Hapu mahl ja magus suhkur vajavad omavahel reageerimiseks just kuumust; munad ja või aitavad aga paksenemisele veelgi kaasa. Kui ka tekib veidi munatükke, pole probleemi - curd tuleks niikuinii alati läbi sõela kurnata, et see oleks siidja tekstuuriga, ning mul jääb sõelale peaaegu alati veidi munavalgetükke. Sellest ei ole mitte kui midagi ja lõpptulemus on ikka alati ideaalne! :)
Ja olgu siinkohal igaks juhuks üle korratud, et olen väga rõõmus, kui keegi leiab mu blogist inspiratsiooni ja häid retsepte, mida oma koduses köögis kasutada. Kui aga on soov mõnda mu retsepti (sotsiaal)meedias avaldada, siis oleks väga kena ja viisakas, kui autor oleks ära märgitud või lisatud viide algallikale, mitte ei esitleta teise inimese loomingut enda oma pähe. Suurem osa inimestest täpselt nii teebki ja suur aitäh teile selle eest 💜
Rabarbriga curd on nagu selle sidrunist analoogki suurepärane niisama söömiseks või nautimiseks koos pannkookide, sõrnikute või (röst)saiaga. Ja eriti hea muidugi koos suus sulava pavlovaga, millest mul blogiski on terve hunnik erinevaid variante. Aga et koogi retsepti otsima ei peaks hakkama, lisasin selle ka praegu siia juurde :)
Vaja läheb:
1 dl rabarberimahla ja 20 ml sidrunimahla
või 1,2 dl rabarberimahla
100 g suhkrut
2 suurt muna
2 suurt munakollast
näpuotsatäis soola
80 g võid
Kõigepealt valmista rabarberimahl.
Eriti mugav on rabarberimahla valmistamisel kasutada mahlapressi, aga selle puudumisel saad värske mahla kätte, kui purustad köögikombainis rabarberid pulse-režiimil. Seejärel pane saadud rabarberimass sõelale, sega läbi supilusikatäie suhkruga ja jäta sõel kausi kohale, et mahl saaks läbi tilkuda. Lase u pool tundi tilkuda, kuni enamik mahla on läbi tulnud, ja pressi suurema lusika või kulbiga ülejäänud mahl välja. Poolest kilost rabarberist saab u 3,5 dl mahla.
Võide tegemiseks on kõige parem kas paksupõhjaline pott v veevannile asetatud kauss (mina kasutan alati potti). Sega vispliga kokku sidruni- ja rabarberimahl, suhkur, sool, munad ja munakollased ning lisa tükeldatud või. Kuumuta segu madalal kuumusel pidevalt vispliga segades, kuni või on sulanud. Suurenda kuumust natukene (keskmise kuumuseni) ja sega vispliga hoogsalt, kuni segu muutub vedelamapoolse moosi sarnaseks. Tõsta pott või kauss koheselt tulelt ning suru segu läbi sõela. Lase jahtuda, kata kilega ja hoia külmas. Rabarberikreem pakseneb jahtudes ja selle konsistents muutub paksu tihke moosi sarnaseks.
Pavlova:
4 munavalget
160 g tuhksuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
1 sl valge veini- või õunaäädikat
1 tl maisitärklist
Vahusta munavalged pehmete tippudega vahuks. Hakka edasi vahustades supilusikatäie kaupa suhkrut lisama. Vahusta, kuni vaht on läikiv ja nö tugevate tippudega, seejärel vahusta sisse vanillisuhkur, äädikas ja tärklis.
Piserda ahjuplaadile laotatud küpsetuspaber veega ja joonista sellele 20 cm läbimõõduga ring. Laota munavalgevaht ringi sisse, jättes ääred kõrgemaks ja küpseta 120-kraadises ahjus 1 h, kuni koogi keskosa on vetruv, ääred aga kuivad ja krõbedad.
Keera ahjul kuumus kinni, tee uks praokile ja jäta kook ahju jahtuma. Eriti hea, kui see saab üleöö rahulikult jahtuda - siis ei hakka see (liigselt) murenema, mis muidu kiire temperatuuri muutusega võib juhtuda. Kui aga tõstes Pavlova ääred pisut siiski pragunevad, ei ole ka hullu midagi - maitse ja tekstuur sellest ei muutu.
Libista täielikult jahtunud kook serveerimisalusele ja laota sellele umbes pool rabarberikreemist. Kaunista meelepäraste õite ja marjadega.
Retsept ilmus ka D-kokaraamatus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar