Trier

Võõrast linnast teise võõrasse linna ilma kaardilugeja ja töötava gps-ita sõidetud (ja tagasi tuldud)- check!:) Tomi ja Patty autode hulgas on ka üks uus Mini, mis ootab, et Patty tütar load ära teeks ja Patty on arvamusel, et mul on sellega parem ringi käia, kui ühistranspordiga (ma ise selles nii kindel ei ole):) Niiet siis eile seiklesin Luxembourgist, kus ma kunagi üksi pole autoga ringi sõitnud, Trieri, kus ma olin üldse esimest korda elus, ja sealt õhtul pimedas ja vihmaga tagasi, aga ei olnudki kõige keerulisem:) Minek oli eriti lihtne, aga tagasitulek võttis natukene rohkem aega, sest  keerasin kiireteelt liiga vara maha ning Luxembourgi kesklinnast koju sõitmiseks tuli mitu korda teed küsida ja kõik inimesed juhatasid ise suundadesse...:) Miniga pole ma kunagi varem sõitnud ja sellega on päris lahe siin linna vahel ning kiirteedel ringi kihutada:)

Trier oli aga igati väärt sinna sõitmist- see on üks armsamaid saksa väikelinnu, kus on väga ilus vanalinn ja mitmeid roomlaste poolt püstitatud rajatisi, nagu näiteks 2.sajandi lõpus ehitatud Porta Nigra.

Porta Nigra on suurim Saksamaal olev algselt linna põhja külje kaitsmiseks roomlaste ehitatud monument, mis oli vahepeal (alates 11. saj kuni Napoleoni tulekuni) kasutusel kirikuna.

Trier rajati juba 16. saj e Kr ja on seega kõige vanem linn Saksamaal. Ühe 18. saj ehitatud maja peale keskväljakul on kirjutatud, et Trier eksisteeris juba 1300 a. enne Roomat

Keskväljaku (Hauptmarkt) kohta ütleb Michelini roheline reisiraamat (Le Guide Vert), et see on üks ilusaimatest väljakutest Saksamaal

Väljaku keskel on 958.a. turu asukoha tähistamiseks püstitatud rist

Lisaks roomlaste ehitatud vaatamisväärsustele (amfiteater, termid, siiani funktsioneeriv sild) ja muudele ilusatele kirikutele (Liebfrauenkirche, Basilika, Kirche St Matthias) on Trieris ka Saksamaa vanim katedraal

Vanalinnas kohe Basiika läheda on üks väga hea restoran ja vinoteek Cumvino, kus on head söögid ja veinivalik, aga palju on ka toredaid kohvikuid, kus kooki süüa, näiteks Sur Steipe, mis asub kohe keskväljaku ääres ja kus on igati isuäratavad koogid, shokolaadid jm asjad

Kookidest sõin selles kohvikus ainult alumisel pildil olevat kirsiflorentiini ja seda julgen soovitada, samuti šokolaadikomme:)

Õhtul aga tegime kodus algust juba traditsiooniliste saksa jõulukookide söömisega- martsipanistollen ja piparkoogid (Nürnberger Elisenlebkuchen). Piparkoogid olid pehmed, vürtsikad ja pähklitega, põhjaks imeõhuke riisijahust taigen ja peal shokolaadiglasuur:)

Homme sõidan juba Brüsselisse, sain Mariinilt juhised, kuidas saatkonnani jõuda. Ainuke, mis kristallselge on, on viimane lause "ees ootab lahke pererahvas ja soe kohv"...