Esmaspäev, 6. detsember 2010

Odrajahu-kohupiimakarask päikesekuivatatud tomatitega

Alastair, kes elab imeilusal Kreeka väikesaarel romantilises majas, kirjutas mulle reedel, kuidas ta naudib koolivaheaega 25-kraadises soojas ja päikesepaistes. Vana kivimaja, mis asub mäeveerul ja mille mõlemalt terrassilt avaneb imeilus vaade merele, on tema enda kavandite järgi renoveeritud ja säilitatud on võimalikult palju algupärast. Maja ümber on aga lopsakas lilleaed, kus nad kasvatavad ka igasuguseid aedvilju. Aia eest hoolitseb peamiselt Alastaire'i abikaada Victor, kelle puhul pidi kehtima reegel, et kõik, mida ta istutab või külvab, kasvab ideaalselt. Kui Alastair meile ükskord arvutist oma majast, kaunist aiast ja saarest pilte näitas, olime kõik vaimustusest keeletud... Aga mitte 25-kraadine soojus ja päikesepaiste ei teinud mind kadedaks  (no vähemalt mitte nii väga:)), sest paksu lumega talv on väga ilus ja jõulukuu on alati mu lemmik-talvekuu olnud. Eriti naudin seda nüüd, kui mul on jälle üle mitme aasta aega jõuluasjad välja otsida, kodu ära ehtida, iga päev küünlaid põletada ja sõpradega kokku saada. Mis mind aga Alastair'i kirjas kadedusest näost roheliseks tegi, oli järgmine lõik tema kirjas:
"I'm cooking! Borscht with fresh local beets; beef strogonoff and rice pilaf; rabbit with mustard; apple pie, homemade ice cream. The veal stock has been on the stove simmering for over twelve hours. That's for the borscht and the strogonoff. I still have to make a chicken stock with the remains of the chicken I roasted for dinner last evening. (The chicken stock is needed for the rabbit.)  If I have an hour free, I might go and pick some wild mushrooms, but I still have rather alot to do before our guests come for a meal at 15:00. What fun!"

What fun indeed!!! Senikaua, kuni Alastair oma imeilusas Kreeka kodus orgaanilistest värsketest kohalikest toorainetest meie kooli retseptide järgi hõrgutisi valmistab, olen mina siin Eestis ja ootan oma kohvrit, kus lisaks muudele asjadele ka mu nugadekomplekt ja kaust retseptidega on... Kuuldavasti jõuab kohver kohale 22. detsembril, niiet senikaua pean puljongite keetmise jms toitude asemel piirduma endiselt küpsetamise ja lihtsate toitudega nagu kanafileerullid fetajuustu ja päikesekuivatatud tomatitega (nende retsepti panen ka varsti siia) või viieminuti (Elis võib kinnitada;-)) salat ahjus fooliumis küpsetatud lõhega

Ja kala fileerimine ilma korralike nugadeta, isegi kui tegemist on hiigelsuure forelliga, on päris aeganõudev ettevõtmine... Aga üks nipp: kui lõhet v forelli ahjus küpsetada, siis panna kalale sama kogus soola ja suhkrut- annab hästi hea maitse. See idee pärineb Nigella kokaraamatust, kes soovitab seda teha soolakala puhul, aga Reet rakendas seda ka ahjukala puhul, mida ta mulle neljapäeval  õhtusöögiks pakkus, ja see töötas väga hästi! Tegin ise kohe kodus järele ja sai igati hea:)

Üks asi aga, mida ma korduvalt olen küpsetanud ja mis seegi kord sõprade kiidusõnad pälvis, oli odrajahu-kohupiimakarask, mida tegin päikesekuivatatud tomatitega
Retsept on järgmine:
130 g kohupiima
1 kl piima (200 g)
1 muna
1 tl soola
1 spl rafineerimata roosuhkrut
50 g võid
1 kl odrajahu (120 g)
1/2 kl täisteranisujahu (60 g)
1/2 tl söögisoodat
5 päikesekuivatatud tomatit 
Odrajahu, nisujahu ja sooda segada omavahel. Kohupiim, muna, suhkur, sool ja piim segada suuremas kausis, lisada sulatatud või ja jahusegu. Tükelda päikesekuivatatud tomatid ja lisa taignale. Kui tomatid on õlis, siis neid nõrutada ei ole vaja- õli annab karaskile head maitset ainult juurde:) Panna taigen võiga määritud ja riivsaiaga  või täisteranisujahuga ülepuistatud neljakandilisse keeksivormi ja küpsetada ahjus 180 kraadi juures u 35-40 min, kuni karask on kuldpruun. Sobib süüa nii soojalt kui külmalt:)

Päikesekuivatatud tomatite asemel võib alati karaski sisse panna ka igasuguseid seemneid (nt kõrvitsa, päevalille), mis endale meeldivad, v hoopis pähkleid-rosinaid. Samuti võib karaski pinnale panna nt hakitud pähklaid v mandleid v hoopis kõrvitsaseemneid- tee seda kohe, kui oled taigna vormi pannud ja suru seemneid v pähklipuru kergelt taigna sisse.

Algne retsept pärineb Ida Savi raamatust "Saiad, pirukad, koogid", aga ma olen seda nii palju muutnud, et siinse karaskiretsepti autoriõigusi võin lugeda ilmselt endale kuuluvaks ;-)

Kui aga lõpuni aus olla, siis pliidil puljongiga podisevate pottide jaoks pole mul tegelikult puudu ainult retseptidest ja nugadest, vaid mul ei ole ka piisavalt suuri potte... Üks pisike ja siis üks 3-liitrine ja ongi kõik! Niiet tuleb endale detsembri jooksul ka suuremaid potte soetada, et tõsine kokkamine tehniliste pisiasjade taha ei jääks, kui ma oma kohvri lõpuks kätte saan:)

Kommentaare ei ole: