Pastry demo

Seekord tegi chef  koos kahe assistendiga terve lauatäie erinevaid klaasi-magustoite: 

Kõige huvitavam (heas mõttes, st et ka maitsev, erinevalt nt jasmiinitee-klaasist) oma koostisainete poolest oli ilmselt verrines de fraise en croustillant et petillant chocolate (ik creamy strawberries served in a glass with crisp and chocolate fizz) - piltidel need kaks rida, mille vahel on šokolaadikreem

Ja kui arvata võiks, et maasikakreemi puhul on põhikomponendiks maasikad, siis Prantsuse köögis on selleks loomulikult ... või:) Kui kreemis on maasikaid ainult 115 g (mune ja suhkrut ainult natukene rohkem), siis võid kulub tervelt 175 g, mis tuleb jahutatud kreemis vispliga ära lahustada. Demol on alati kahe- v kolmekordsed kogused ning terve see pakk võid, mis chefi kõrval laual on, läks kõik kreemi sisse lisaks sellele võile, mis seal juba näha on :)

Aga eriti huvitav on selle magustoidu peal olev puru (pr k croustillant, ik crisp), mis sisaldab küll tavapäraseid komponente (suhkur, või, sool, jahu, jahvatatud mandlid), kuid mis pärast ahjus küpsetamist on segatud sulatatud valge kondiitrišokolaadi ja maasika fizz'iga (e Peta Zetas'iga). Maasika fizz on puru, mis suus keele peal praksuma hakkab - ma olen seda kunagi lapsepõlves Eestis ka saanud:) Alastair küsis kohe selle peale chefilt irooniliselt, et mitmenda sajandi Prantsuse köögist see retsept pärineb. Chef muidugi vastust ei teadnud:), küll oli aga Charliel kaasas üks tark raamat, mille andmetel see maasikavärk leiutati juba 19. sajandil (vist 1870.-ndatel). Raamat on Harold Mcgee "On Food and Cooking" ning see pidi olema kohustuslik raamat kõigile kokandushuvilistele. Peab ikka väärt raamat olema, kui nii suurt ja rasket raamatut tasub tavalisel koolipäeval kooli kaasa vedada:) Loodetavasti on see varsti ka minu raamaturiiulis, niiet saan siis siia täpse aastaarvu kirja panna ;-) 

Sellel pildil on crisp ahjust tulnuna ja Peta Zetas'e pakid (klikka pildil, siis näed suurelt ;-)

Minu lemmik oli loomulikult šokolaadikreem (pr k cremeux chocolat, ik creamy chocolate) karamellistatud pähklitega, mille nimetus on verrines chocolat noisettes (ik chocolates and hazelnuts served in a glass)

Karamellistatud pähklite tegemiseks on vaja 100 g tuhksuhkrut, 100 g röstitud pähkleid ja 20 g võid. Suhkrut tuleb potis kuumutada, kuni tekib karamell, segada sisse pähklid ning seejärel või, et pähkleid üksteisest eraldada. Jahutada, panna sügavkülma ja külmunud karamellipähklid teha varrega kastruliga väikesteks tükkideks ning panna klaasikeste põhja ja šokolaadikreemi peale. 

Pildil üleval pähklid, allpool crisp maasikakreemiga magustoidu jaoks. 

Ja siin chef pähklikihi peale šokolaadikreemi panemas

Sellel pildil lõikab chef šokolaadilehest (sulatatud kondiitrišokolaad "laotatud" plaadile ja sügavkülma pandud) väikeseid viile noaga ühest otsast hoides nii, et tekib lehvik nagu piltidel näha

Verrines pommes et cassis (ik apple and blackcurrant served in a glass) jaoks küpsetatud munavalgetest ja jahvatatud mandlitest kõigepealt mandli dacquoise, millest sama klaasiga, milles magustoitu serveeritakse, tehakse väikesed kettad, mis lähevad klaasi vaniljega küpsetatud õunatükkide peale kihiti mustsõstra mousse'iga. Ja kõige peale neutraalse tarretisepulbriga segatud mustsõstrapüree

Alumise pildi esiplaanil on aga üks halvemaid magustoite mida ma üldse kunagi saanud olen ehk jasmiiniteega ploomid vahukoorega (jasmiinitee tarretise sees on veel ka riivitud apelsinikoor) - pr k verrines de pruneaux au the jasmin et agrumes (ik prunes with jasmine tea and citrus fruit served in a glass)

Ja siis veel fromage blanc kihti vaarika coulis'ga (pr k verrines de fromage blanc et framboises au citron vert; ik fromage blanc served in a glass with rasberries and lime). Laim on selles retseptis tegelikult ainult riivitud kujul topsi ääre küljes, kinnitatud suhkrusiirupiga. No tegelikult on 300 g fromage blanc'i hulka lisaks suhkrule, vaniljeseemnetele ja vahukoorele lisatud ka 1 g riivitud laimikoort:)

Magustoite sai nii palju, et all pildil on topsid, mis veel lauale ära ei mahtunud. Chef aga ütles, et enne keegi ei lahku, kui kõik on ära söödud... :) No problem, of course!;-)