teisipäev, 3. mai 2011

Ahjupeedi-feta salat pošeeritud munadega

Suure taldrikutäie salati jaoks, millest jätkub paarile-kolmele inimesele, läheb vaja:

paar väiksemat ahjus küpsetatud v keedetud peeti
u 60 g ruccolat
u 200 g fetat
suur peotäis kõrvitsa- v seedermänniseemneid
soovi korral  3-4 pošeeritud muna


Mulle meeldib peete ahjus küpsetada, sest siis on need vähem vesisemad ja minu arvates on see lihtsam ka. Tuleb pestud peedid lihtsalt fooliumisse mässida, panna meresool ahjuplaadile v -vormi ja küpsetada 200 kraadi juures u 1 h. Suuremad peedid tahavad natukene kauem küpseda, niiet kontrolli terava noaga, kas on valmis (ehk piisavalt pehmed) v mitte. Koolis küpsetasime niimoodi kartuleid, sest pärast keetmist ja läbi sõela surumist on kartulimass vaja ahju nö kuivama panna, mida küpsetatud kartulite puhul teha ei ole vaja. 

Küpsenud peedid koori ja viiluta. Pane ruccola taldrikule, aseta peale peediviilud ning vala üle kastmega, milleks läheb vaja: 
5 tl (extra virgin) oliiviõli 
2 tl balsamico't
1-2 tl sidruni- v laimimahla
0,5-1 tl vedelat mett
0,5 tl sinepit
soola, pipart

Sega kastme ained hoolikalt läbi v pane purki ja loksuta korralikult. Võid teha valmis ka mitmekordse koguse ja purgi külma panna, siis on hea võtta, kui jälle salatit teed, sest see kaste sobib kokku peaaegu kõikide salatitega. 

Rösti kõrvitsaseemned ja aseta salatile, lisa fetatükid. 

Kui soovid, võid lisada ka pošeeritud munad. Ma küll kasutan igal võimalusel võõrsõnade asemel eestikeelseid vasteid, aga siinkohal jään ma hätta... Chefid rõhutasid koolis alati, et need on pošeeritud, mitte keedetud munad, seega pole nende kohta päris õige kasutada väljendit "kooreta keedetud muna".

Alustuseks pane pott liitri vee, jämesoola ja 2 dl äädikaga pliidile (NB! Äädikas tuleb panna külma vette). Selline äädika-vee suhe on meil munade pošeerimiseks ettenähtud ühes kooli retseptis, aga mina tegelikult panen alati vähem ehk u 1 dl, sest muidu on äädikamaitse liiga tugev. Üks chef ka tegelikult ütles ühel demol, et tema paneb 1 dl äädikat liitri vee kohta. 

Kui vesi kergelt pisikesi mullikesi üles ajab ehk on u 80 kraadi (NB! Vesi ei tohi keeda!), siis tee vispliga keskele nö tsentrifuug ehk aja vesi pöörlema ja löö munad vette. Võid munad eelnevalt ükshaaval väiksesse kaussi v kulbi peale lahti lüüa ja siis vette libistada. NB! Vesi peab kuumutamise ajal olema alati selge ja tekkinud vaht tuleb kuumutamise ajal eemaldada.

Õigel pošeeritud munal valgub lahti lõigates kollane välja. Kui on sobiv küpsusaste ja munavalge on kalgendunud, siis tõsta muna vahukulbiga jääkuubikutega külma vette ning seejärel märjale v niiskele köögirätile. Kui munad on jahtunud, aseta salatile.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Eesti keeli on kasutusele võetud upumuna. Mulle isiklikult tundub see sõna naljakas..

Kristel

Silja Luide ütles ...

"upumuna" on naljakas jah, aga tuleb vist ilusa eesti keele nimel ikka kasutusele võtta, kui see on ametlikult heaks kiidetud sõna (kuigi ma EKI lehelt seda ei leidnud) :) alguses tundusid ju nt lõimumine, tõukefondid, üleilmastumine jmt ka väga kummalised, aga nüüd on juba täitsa harjumuspäraseks muutunud:) btw, nt Anni Arro ütleb selle muna kohta "kadunud muna"... (kuhu see kadus, ei tea)