Marmelaadi-aprikoosi pasha

Kui soov on kevadpühade ajal traditsioonilist kohupiimamaiust teha, siis see siin on üks tõeline pasha - rikkalik ja rammus:) Pasha peab küll pikalt külmikus seisma ja nõrguma, kuid see-eest kulub selle valmistamiseks vaid u pool tunnikest. 

Kuna kogu (üleliigne) vedelik kohupiimast nõrgub välja, on just hapu- ja vahukoor ning või väga olulised andmaks rasvasust, et pasha liigselt kuiv ei jääks. Seega ära vähenda nende kogust ega asenda mõne vähem rasvase või nn "taljesõbralikuma" variandiga, sest siis jääb see kohupiimamaius kuiv ja pudisev ning - kui nüüd aus olla - lihtsalt ei kõlba süüa. Sellist asja nagu lahja pasha ei ole olemas - õige lihavõttepühade kohupiimaroog on rammus, rikkalik ja mahlane ning viib keele alla! 

Teine põhjus korralikku pashat eelistada on selle algupära. Vanasti tähistasid kevad- ehk paasapühad pika paastuaja lõppu, seega olid just rasvased piimatooted, munad, liharoad jmt toidud, millest paastuajal hoiduti, jälle lubatud ja väga hinnas. Muide, selle tõttu söödi varasemalt ka palju rohkem kala, kui praegu, sest erinevalt lihast oli kala paastuajal lubatud:)

Siin blogis leiab veel kaks erinevat (kuumutatud ja kuumutamata) klassikalist pasha't, samuti ühe metspähklite ja šokolaadiga pasha. Soovitan proovida erinevaid variante, et leida just endale meelepärane. 

Neile aga, kes pashat ei armasta, aga samas sooviksid kevadpühade puhul valmistada midagi mõnusat kohupiimast, on blogis terve hulk kohupiimaga retsepte, sest see piimatoode on üks mu suuri lemmikuid. Armastan kohupiimast küpsetisi (eriti muidugi tuuletaskuid, kuigi need on hullult head ka vanillikreemiga, ja kohupiimakorpe), samuti igasuguseid muid maiusi nagu nt sõrnikud. 

Lisaks on blogis mitu erinevat kohupiimavormi:

martsipani ja pohladega, 

kirsi-vaarikakisselliga klassikaline vorm, 

skyr'iga, 

suviste marjadega (eriti tikritega) :) ning 

eriti tervislik porgandi ja mandlijahuga kohupiimavorm. 

Sel reedel ilmub Nädalalõpuleht LP-s mu viimase aja suurim lemmik - martsipaniga kohupiimavorm mustikakisselliga:) Lisaks üks mahlane porgandikook ja kohupiimaga Kirju Koer ;-)

NB! Tavalise koduse sõela jaoks on seda pisut suur kogus - vaja läheb natukene suuremat sõela või spetsiaalset puidust pasha-vormi.

Aprikooside asmel võid loomulikult kasutada ka kuivatatud jõhvikaid või kirsse või hoopis rosinaid. Kui kuubikute asemel on sul kodus suuremad marmelaadikommid, siis haki need väiksemateks tükkideks. 

Vaja läheb:
100 g kuivatatud aprikoose
2-3 sl konjakit või brändit või kohvi
3 muna
5 sl suhkrut
600 g (3 pakki) vanillimaitsega kohupiima (võib olla ka rosinatega)
2 dl (1 pakk) vahukoort
1 sl vanillisuhkrut
0,5 tl soola
130 g võid
1 apelsini peenelt riivitud koor
150 g (1 pakk) marmelaadikuubikuid
peotäis pistaatsiapähkleid soovi korral

Haki aprikoosid väikesteks tükkideks ja aseta vähemalt tunniks alkoholi või kohvi sisse. Sega aeg-ajalt, et puuviljad oleksid ühtlaselt vedelikuga kaetud.

Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks ja sulata või. Sega kohupiim vahukoore, vanillisuhkuru ja soolaga läbi. Seejärel sega hulka munavaht ja pisut jahtunud sulatatud või. 

Aseta kauss kohupiimamassiga poti, milles on kuum vesi, kohale ehk veevannile ning kuumuta, segades u 15 minutit. Võid seda teha ka paksupõhjalises potis, kuid siis peaks kuumus olema madalam. 

Sega hulka peenelt riivitud apelsinikoor, hakitud aprikoosid (koos alkoholi või kohviga, kui seda veel on) ja pool marmelaadikommidest. 

Vala mass sõelale, mis on marliga mitmekordselt vooderdatud, tõsta marli ääred üle pasha ja selle peale taldrik koos raskusega (nt moosipurk). Aseta sõel suure kausi kohale ning tõsta külmkappi ööpäevaks seisma. 

Serveerimiseks kummuta pasha taldrikule, eemalda marli ning kaunista ülejäänud marmelaadi ja soovi korral ka hakitud pähklitega. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin.

Kohevad kohupiimapannkoogid

Pärast seda, kui ma selle imehea kohupiimaga pannkookide retsepti lõplikult paika sain timmida ehk selliseks, et enam midagi ei pea vajalikuks muuta, ei ole ma enam muid pannkooke küpsetanudki. Kohupiim annab mõnusalt mahedat ja hapukat maitsest, aga samas ei ole see tekstuur nö “kohupiimane” nagu nt sõrnikute puhul.

Igaks juhuks teeme selle kohe selgeks - need siin pole sõrnikud, vaid kohupiima-pannkoogid! :) Seal on suuuuur vahe :D Need siin on pmst nagu pannkoogid, aga vähema piimaga ja lisatud on kohupiima; sõrnikud aga koosnevad peamiselt kohupiimast ning ülejäänud ained (muna, jahu) on neis vaid minimaalselt nö sidumiseks.

Sõrnikute tegemiseks on olemas kaks retsepti: siin ja siin on kohupiimasem variant, siin aga jahusem retsept, mis alati kõigil õnnestub. Ma ise eelistan pigem rohkema kohupiima ja vähesema jahuga sõrnikuid, kuid samas see teine ehk rohkema jahuga variant on jällegi nn lollikindlam - pole karta, et laguneks vms, sest kohupiimapätsid on üsna tihked.

Suvisel ajal on pannkoogid mõnusaks hommikusöögiks ideaalsed. Neid saab edukalt praadida ka puupliidil või lõkke kohal ning on suurepärased marjade või meelepärase toormoosiga. Valgurikkad tervisliku kaerajahuga pannkoogid ei ole liialt magusad, seega suuremad magusasõbrad võivad nautida neid ka värske mee või kondenspiimaga.

Kui soovid eriti pakse ja kohevaid pannkooke, siis lisa piima 2 dl asemel 1 dl. Kohupiimapannkooke tasub praadida madalama kuumusega kui tavalisi, sest siis küpsevad need ilusti läbi.

Sellel pildil on näha koogid, mis on tehtud vähema piimaga (ehk tainasse lsiatud vaid 1 dl piima); teistel fotodel on aga õhemad pannukad, milles tainas on 2 dl piima. Mulle meeldivad mõlemad - teen neid nii nagu tuju parajasti on :)

Fotol on pannkookide juures maasika-rabarbrimoos, kuid loomulikult sobivad need igasuguse keedisega. Lihtsalt kuna minu jaoks on rabarbrihooaeg alati läbi hiljemalt jaanipäevaks, mil kodumaised maasikad valmivad. Juulikuus, mil nii palju suurepäraseid värskeid marju on saada, ei kujuta hästi ette, et keegi neid puiseid tugevaid rabarbrivarsi kasutada tahaks ... Kuid kui ma juuni keskpaigas neid fotosid tegin (retsept ilmus algselt Nädalalõpuleht LP-s), siis oli rabarber veel igati oma kohal :) Ja see mõnus moosiretsept jääb nüüd järgmist kevadet ehk rabarberihooaega ootama, sest blogis on terve rida keediseid, mida praegusel ajal saada olevate marjade jt viljadega valmistada, nt mustika- ja aprikoosimoos. 

Vaja läheb:
2 muna
1-2 dl piima
näpuotsatäis soola
3 sl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
200 g (1 pakk) maitsestamata kohupiima
100 g kaerajahu
1 tl küpsetuspulbrit
õli ja võid praadimiseks

Klopi munad kergelt lahti, lisa piim, sool ja suhkrud ning sega läbi. Lisa kohupiim, sega ühtlaseks, seejärel küpsetuspulbriga segatud jahu ja klopi kõik läbi. Võid kasutada ka visplit, et tainasse tükke ei jääks. 

Kuumuta pannil õli ja prae keskmisel kuumusel pannkoogid mõlemalt poolt kuldpruuniks. Soovi korral lisa pannile praadimise lõpuosas ka pisut võid, et see head maitset juurde annaks. Väga head nii soojalt kui ka külmalt. Serveerides võid peale puistata tuhksuhkrut või niristada vedelat mett.

Pontsakad sõrnikud, mis alati õnnestuvad

Olen sellest varemgi blogis kirjutanud, aga ei saa ikkagi alustuseks jätta mainimata, et mulle sõrnikud tohutult meeldivad! Nii ongi mul see juba kolmas sõrnikuteemaline blogipostitus, kuigi retsept on kahe varasemaga  (see ja see) võrreldes teistsugune, kuna olen kuulnud (ja ka blogipostituste alt kommentaaridest lugenud), et sõrnikud lagunevad küpsetamisel ega püsi koos. Olen muidugi näinud ka fotodel internetis, sh blogides, päris kahtlase ebaühtlase kujuga pätsikesi. Kuigi mul endal seda sõrnikute praadimisel probleeme pole ette tulnud, siis tegin ikkagi tainast oluliselt ümber, et saada täitsa nö kuulikindel retsept. See kohupiimatainas on oluliselt paksem, kui mu varasemas retseptis, ja selles on nii palju jahu, et sõrnikud tuleksid korralikud tihked pätsid. Oluline on ju, et neid mugav ja lihtne praadida oleks ning sõrnikud igaühel alati õnnestuksid! :)

Aga et suurepärases tulemuses kindel olla, panin kirja ka mõned lihtsad reeglid:
* kasuta želatiinita kohupiima
* hoia tainast enne sõrnikute vormimist ja praadimist u 30 minutit külmkapis, et see muutuks tihkemaks
* vormi sõrnikud pigem väikesed ja õhukesed (max 1 cm paksused), sest siis küpsevad need korralikult pannil läbi
* praadimisel peab olema kuumus keskmisest pisut madalam ja praadida tuleb sõrnikuid aeglaselt, mitte kõrgel kuumusel pruunistades
* ära keera sõrnikuid mitu korda ümber, vaid prae ühelt poolt ja siis teiselt poolt
* sõrnikuid ei ole vaja pruunistada - piisab kergelt kuldsest jumest.

Tegin paar aastat tagasi Laupäevaleht LP-sse loo Tõnis Siiguriga, kes jagas nii restoranis Tuljak pakutavate imeheade sõrnikute retsepti kui ka näpunäiteid nende küpsetamiseks. Muuhulgas soovitab andekas peakokk suuremate sõrnikute puhul pärast pannil praadimist neid veel ahjus küpsetada, et need korralikult läbi küpseksid.

Retseptis olevast kogusest saab suure koguse sõrnikuid (kokku 20-30 tk), niiet neist jätkub ilusti vähemalt kaheksale inimesele, kui neid just pearoana ei sööda:) Et sõrnikud on parimad just külmana, siis hommikusöögiks küpsetan need eelmisel õhtul valmis; õhtuseks maiustamiseks soovitan pätsikesed aga päeval juba ära praadida. Muidugi on sõrnikud maitsvad ka soojalt - mina nt teen küll sõrnikud alati ette valmis, kuid samas praadimise ajal söön neid ikkagi alati mitu tükki ära, sest need mulle lihtsalt hullult maitsevad! Minu jaoks pole ka lisandeid vaja, kuigi siiski enamasti ise tehtud moosid teevad sõrnikuid ja pannkooke veelgi paremaks. Seekord nautisime sõrnikuid suvise aprikoosimoosiga, mida õnneks veel paar purki keldris varuks on. Kusjuures lugesin just aprikoosimoosi postitust ja suur suveigatsus tuli peale, kuid õnneks ei ole sinnamaani palju jäänud  ...  Täna juba algas kevad ju, kaugel see suvigi enam on! ;-)

Siinsed sõrnikud on gluteenivabad. Kui soovid nisujahu kasutada, siis asenda jahud retseptis 170 g nisujahuga ja vähenda küpsetuspulbri kogust 0,5 tl.

Vaja läheb:

800 g (4 pakki) maitsestamata kohupiima

1 suur muna

50 g suhkrut
1 kuhjaga sl vanillisuhkrut

100 g toortatrajahu + vormimiseks
70 g riisi- või maisijahu

1 tl küpsetuspulbrit

õli ja võid praadimiseks
(ökoloogilist) heledat suhkrusiirupit serveerimiseks

Klopi muna suhkrutega kergelt lahti, lisa kaussi kohupiimale ning sega läbi. Sega sõelutud jahud küpsetuspulbriga, lisa kohupiimamassile ja sega ühtlaseks. Aseta tainas 30 minutiks kümkappi tahenema.

Aseta mõned supilusikatäied jahu taldrikule, tõsta supilusika abil tainas jahu sisse, mätsi käte vahel jahu abil pallikeseks ja vajuta u 1 cm läbimõõduga lapikuks kettaks. Eemalda üleliigne jahu.

Soojenda pannil õli, lisa pisut võid ja aseta pannile sõrnikud, jättes neile vähemalt 1 cm vahed.

Küpseta sõrnikuid keskmisest pisut madalamal kuumusel kummaltki poolt 3-4 minutit. Pannile võib paremaks küpsemiseks asetada kaane peale. Võta sõrnikud pannilt ja lase enne söömist jahtuda.

Serveerimisel puista peale marju ja nirista (ökoloogilist) heledat suhkrusiirupit, soovi korral naudi neid koos hapukoore, moosi, vanillijäätise vms ja sõelu peale tuhksuhkrut.

Retsept ilmus D-kokaraamatus.

Suvikõrvitsaomlett väikese trühvliga - ideaalne nädalavahetuse hommikusöögiks!

Pole midagi mõnusamat, kui nädalavahetuse hommikuti pikalt magada ja kiirustamata aromaatset kohvi ja enda tehtud hommikusööki nautida, olgu selleks siis sõrnikud, kookospiima-vm pannkoogid, parasjagu kodus leiduv koogitükk, kohupiim või jogurt marjadega, mõni tummisem smuuti, puder õuntest vm (nt kaerahelbed, toortatar), graavilõhega röstleib või hoopis praetud munad peekoniga. Kui eelmine nädalavahetus oli selles mõttes ideaalne, et laupäeval sai isegi peaaegu kella kaheni magada (poleks elu sees uskunud, et ma tegelikult niiiii väsinud olin!) ja ka pühapäeval polnud vaja enne keskpäeva ärgata ega kuskile kiirustada, siis seekord mul nii hästi ei lähe ehk olenemata sellest, mis kell ma täna (õigemini: homme) koju jõuan, kell 8 hommikul on igal juhul juba äratus ning hommikusöök- ja kohv tuleb üsna kiirelt ära süüa nagu enamikel tavalistel hommikutel ... Aga pole hullu - tegelikult on ka nii tore, sest ees ootab lahe päev ja mälestus eelmisest rahulikust nädalavahetust ja unistus järgmisest sellisest annab igal juhul jõudu :D

Igasuguseid ideid hommikusöögiks leiab siit ;-) Üks variant on teha omlett, mille valmistamist olen korra juba blogis õpetanud. Seekord on aga munaroog suvisem, sest esiteks on hetkel veel saada maailma parimaid kodumaiseid tomateid; teiseks on mul kodus endiselt ohtralt suvikõrvistat, mida igal toidukorral praktiliselt kasutan, ning kolmandaks on mul viimasel ajal eriline trühvlivaimustus :) Väljas söömas käies võtan trühvlitega roogasid, ise hakin seda pidevalt risotodesse ja omlettidesse või siis puistan  toidule peale kas trühvlisoola või niristan trühvliõli. Kuidagi eriliselt heaks teeb see nüanss kõik söögid:) Sõna otseses mõttes kodune gurmee! Ja isegi juustupoest olen viimasel ajal kõige rohkem vist trühvliga juustu ostnud, mis on lihtsalt superhea!!!

Kui kokakoolis õpetati meid nii omletti tegema, et munasegu veel pisut isegi veel taldrikul välja voolas, siis mina lasen enamasti ikka pisut rohkem küpseda, et midagi enam ei voola, aga samas ei ole veel kuivaks muutunud ega läbi küpsenud. Kui on soov saada mahlane omlett, siis kindlasti ei tasu seda pruunistada ega mõlemalt poolt praadida, vaid proovida ikka delikaatselt küpsetada :)

Eriti mõnusad on siin pisikesed, u 100 grammised krõmpsud suvikõrvitsad, aga ka pisemad - nagu nt pildil olev ümmargune tsukiini - sobivad hästi!

1 pisike tsukiini (max 100 g)

3 suurt muna

2-3 sl mineraalvett

võid

värskelt jahvatatud musta pipart

trühvlisoola või pisut hakitud trühvleid või trühlviõli

parmesani või trühvlijuustu

Lõika suvikõrvits õhukesteks (u 2 mm) viiludeks ja prae pannil või sees mõned minutid, kuni see kergelt pruunistub. Klopi munad lahti, lisa mineraalvesi, pipar ja lisa kas hakitud trühvelid või trühvlisoola või nirista pisut trühvliõli. Vala munasegu pannile ja lase küpseda ise mõned korrad spaatliga äärtest munasegu keskele kokku lükates ja vajadusel pisut panni liigutades, et läbiküpsemata muna ühtlaselt pannile valguks. Lase omletil küpseda kuni see hakkab hüübima ja riivi peale juust, võid tõmmata juustust ka laastud - kuidas rohkem meeldib :)

Keera kuumus kinni ja lase omletil pisut edasi küpseda, seejärel tõsta üks pool teise peale, lase veel pisut taheneda ja serveeri kohe koos värske salatiga.  Riivi soovi korral peale veel juustu - mina seda vahel teen, kui eriti suur juustuisu on :) Eriti hea on selle toidu juures minu arvates maitserikas kodumaine tomat!

Nostalgiline tursamaksasalat ja mõned mõtted lugemisest :)

Järgmisel pildil on minu arvates superhea tsitaat, mida üks mu tuttav hiljuti FB-s jagas (aitäh, Rain!) ja see võtab mõnes mõttes kokku mu enda mõtted. Kuidagi on nii, et osade inimestega suheldes tunned, et saad ise ka palju targemaks, paremaks, igas mõttes ilusamaks, tuju tõuseb ja meeleolu muutub helgeks. Ja siis on sellised inimesed, kelle seltskonda parema meelega vältida üritad ... Isegi kui nad otseselt pahad või rumalad ei ole, siis suudavad ikkagi kas mõne taktitu ütlemisega tuju rikkuda, kritiseerivad või klatšivad teisi (ehk on sisemiselt ebakindlad) või lihtsalt tunned, et sa ei võitnud midagi sellest, et nedega koos aega veetsid ...

Sama on tegelikult ka lugemisel! Minu jaoks kõlab üsna rumalalt lause, mida ühe blogi kommentaariumis eelmisel suvel lugesin, et igasugune lugemine on silmaringi laiendav. Täpselt samuti nagu ebakindlate, teisi mahategevate inimestega suheldes, nii ka negatiivse, teisi kritiseeriva mõttetu teksti lugemine on aega raiskav ja lihtsalt ... kurnav! Tasub ikka väga hoolikalt valida, mida lugeda, st millele oma aega kulutada, sest lugemisest endast palju olulisem on see, mida lugeda! Muidugi on inimesi, kes töö juures kellast kellani tagumikutundidega aega parajaks tehes jõuavad igasuguseid asju lugeda, aga enamike inimeste jaoks, kellel aega kunagi ülemäära ei ole, on väga oluline terade sõkaldest eraldamine. Kui raiskad oma väärtuslikku aega lugemaks teiste kritiseerimist (eriti kui kritiseerija - nagu alati - näeb küll teise silmas pindu, aga enda silmas palki ei näe) või lihtsalt mõne mitte eriti intelligentse inimese mitte eriti harivaid mõtisklusi (sh ka nt mõne uudisteportaali anonüümseid kommentaare) või lihtsalt lauslollust (nt sellest, kuidas maakera on tegelikult lapik jmt), mis on kirja pandud suuremal või vähemal määral õigekirjavigade, vahel ka ropendamise ja vandumisega (isegi kui inetut sõna pole otseselt välja kirjutatud, vaid selle asemel on esimese ja viimase tähe vahel kolm punkti), siis oled kindlasti oma aega asjatult raisanud, sest selle asemel oleksid saanud lugeda midagi tõeliselt head, kvaliteetset, harivat, targemaks ja paremaks inimeseks tegevat. Tunne on pärast halb, nagu oleks astunud millegi ebameeldiva sisse ... Hiljuti ütles mu õde ühe meie ühise tuttava blogi kohta, et seda lugedes jääd raudselt rumalamaks. Nii paraku ongi! Olen seda halba tunnet tundnud nii mõneski teises blogis, ilmselt tunneksin ka siis, kui hakkaksin nt Delfis vmt kohas kommentaare lugema, ja seega valin ikka väga hoolikalt, millel klikkida ja millisel lingil mitte, sest suurepäraseid raamatuid, mida lugeda, on tohutult palju, samuti on alati sõpru-tuttavaid, kellega oled lubanud kokku saada, pidevalt on mõni hea film, mida tahaks vaadata ... Pole mõtet raisata aega inimeste ja asjade peale, mis oma negatiivsusega suudavad negatiivseid tundeid tekitada! Silmaringi avardab enda harimine, eriti positiivses võtmes, ja isegi kui ei saa targemaks, saab vähemalt hea tuju ja muutud ehk paremaks ja (sisemiselt) ilusamaks inimeseks :) :) :)

Igal juhul loodan, et saan omalt poolt edaspidigi pakkuda toidualaseid teadmisi, huvitavaid retsepte ja niisama jagatud rõõmu, mida kõik toidu, kokkamise ja söömisega seonduv minus ohtralt tekitab!!! :) Ja eriti loodan, et kui ka alati siin blogis targemaks ei saa (annan muidugi selles osas endast parima, et siit ikka midagi ka harivat ja silmaringi avardavat leiaks), siis vähemalt saab hea tuju või niisama positiivse hetke või natukenegi osa siinsest rõõmust!!! :) 

Kui eelmise nädala Laupäevaleht LP-sse paluti retsepte 25 aasta tagusest ajast, siis esimese asjana tulidki meelde singirullid, tursamaksasalat ja Kräsupea kook. Lasin mõtetel paar päeva settida, aga midagi nendest paremat ei torganudki enam pähe, sest enamiku teiste tolleaegsete maiustuste retsepte olen blogisse kirja pannud - Kass Artur, Kirju Koer, biskviitkattega õunakook, Brita kook, hapukoorekreem, sõrnikud, uuendatud kamavaht on kõik juba ammu siin olemas ... Ka täidetud munade ja munavõi retsepte olen jõudnud jagada:) Niiet jäidki siis lõpuks need kolm asja, mida ma muuseas siiani aeg-ajalt valmistan. Tõsi, tursamaksasalatit tegin küll viimati u 10 aastat tagasi, aga nt Kräsupead see-eest olen korduvalt küpsetanud (sellest koogist lisan varsti blogisse ka gluteenivaba versiooni) ja ise tehtud singirulle on samuti aeg-ajalt tore lauale panna.

240 g (2 karpi) tursamaksa
3 suurt või 4 väiksemat keedetud muna
1 väike või pool keskmist peeneks hakitud sibulat
1 sl paksu hapukoort
hakitud tilli või murulauku
musta pipart, pisut soola

Võta tursamaks õli seest (nõrutada ei ole vaja) ja purusta kahvliga. Purusta kahvliga ka keedetud munad, haki sibul väikesteks tükkideks, haki till või murulauk peeneks. Sega kõik kokku, lisa hapukoor ja maitsesta pipraga, vajadusel lisa pisut soola. Naudi koos (röstitud) leiva või saiaga.

Tervisesmuuti - nauding nii kehale kui ka meeltele :)

Viimasel ajal on mulle päris mitu inimest öelnud, et on vaadanud, et mu blogis polegi enam ainult koogid. Ei ole tõesti, vaid olen üritanud tubli olla ning ka "korralikku" tervislikku toitu pildi peale saada :) Kui keegi sellest inspiratsiooni või uusi ideid saab, siis on ju mu pingutused igati korda läinud ;-) Seegi kord jagan ühe mõnusa smuuti retsepti, millesse olen lisanud kas värsket või keedetud peeti. Kui ma seda smuutit esimest korda u kuu aega tagasi jaanuaris katsetasin, pidin just nädalavahetuse Otepääl veetma ja oli vaja külmik enne minekut võimalikult tühjaks süüa, niiet ostsin päev enne ärasõitu poes käies smuuti jaoks vaid ühe toore peedi, täpselt selle suuruse, nagu soovisin kasutada, ja selle hind oli 5 senti (nagu päriselt - viis senti!!!) :D Kas midagi veel saab kuskilt nii odavalt?!? Ma mäletan, et nõukaajal oli kõige odavam asi - ehk hinnaga 1 kopikas - toos tikke, aga nüüd on tikud vist isegi kallimad kui värske peet ... :) Eriti mugav on aga kasutada juba keedetud ja kooritud peeti, sest nii saab hommikul, kui iga minut on arvel, hästi kiirelt oma smuuti valmis. Tavaliselt on kooritud peedid poolekilostes pakkides, millest saab ilusti täpselt neli korda seda smuutit teha:)

Ja ma armastan keefiri! Mul on alati kurb kuulda, kui keegi hakkab toituma laktoosivabalt ilma, et tal selleks meditsiinilist näidustust oleks (täpselt nagu gluteeni vältimise puhulgi), sest nii jääb ta ilma paljudest kasulikest ainetest, sh meie laiuskraadil hädavajalikust D-vitamiinist. Piimatoodete puhul pole muidugi vähetähtsad ka meile vajalikud superhead bakterid, mistõttu üritan järgida ühe naistearsti kunagi antud soovitust, et iga naine peaks jooma päevas vähemalt ühe klaasi keefiri. Töötab tõesti hästi! :) Ei taha küll ära sõnuda, aga tõesti olen täitsa terve olnud, peale vahel mõne väikese viiruse ja nohu ja köha ei ole mind miski kimbutanud, rääkimata mingitest põiepõletikest, seentest jms sellistest asjadest ... (ptui, ptui, ptui ehk sülitan nüüd kolm koda üle vasaku õla) :D :D :D

Aga jah, kui ma saaksin süüa ainult ühte piimatoodet, siis ilmselt valiksin keefiri asemel ikkagi kohupiima, sest ma ei kujuta elu ette, kui peaks loobuma mõnusatest kohupiimakookidest (mangokattega on mu ammune lemmik!), kohupiimatäidisega tuuletaskutest, odrajahukaraskist või marjade söömisest selle kreemiga. Nii suvel värskena kui ka talvel sügavkülmast võetuna on just nii kõige parem marju (vaarikaid, mustikaid, musti sõstraid ja maasikaid) nautida! 

Kohupiimaga on mul eriline suhe juba lapsest saadik olnud - kohupiimavorm, sõrnikud ja kissell kohupiimakreemiga olid minu jaoks juba lasteaias, ja on siiani, maailma parimad magustoidud! Kui ma koolisööklas piirdusin sageli vaid ühe leivaviiluga, siis neil päevadel, kui oli magustoiduks kohupiim kisselliga, sõin vahel ära ka viis magustoitu ehk nii palju kui parajasti neid üle jäi - õnneks juba kooliajal oli palju inimesi, kes magusat ei armasta :) Või pärast ülikooli tööl käies, kui ühe ministeeriumi sööklas tegi tädi Lehte reedeti alati magustoiduks mh ka sõrnikuid, siis võtsin mina neid alati "korraliku" lõuna asemel vähemalt kaks portsu ... :) Tädi Lehte läks kahjuks pensionile ja keldrisse tekkis tavaline ministeeriumisöökla, aga õnneks on sõrnikute ja muude kohupiimaga magustoitude valmistamine ülilihtne, kusjuures ka brüleekreemi ja panna cotta't saab teha kohupiimaga ;-) Ja kaugel need kevadpühad (ehk pasha-aeg) enam on!!! :) 

Smuuti tuleb piisavalt vedel, et seda saaks juua (st ei pea lusikaga sööma), kuid kui soovid veel vedelamat, siis saad lisada mahla või keefiri. Suhkrusiirupit doseeri vastavalt sellele, kui magusat soovid - mina lisan ise enamasti vaid 2 sl, sest see tuleb minu jaoks piisavalt magus.

Vaja läheb:
1 dl maitsestamata jogurtit või keefiri
1 dl (värskelt pressitud) õuna- või apelsinimahla või Aura uut õuna-astelpaju mehu
2-4 sl heledat või tumedat suhkrusiirupit

150 g külmutatud või värskeid mustikaid v mustsõstraid

50-100 g külmutatud või värskeid vaarikaid

1 väike kooritud peet (100-150 g) - kui toores, siis riivitud; kui keedetud, siis õhukesteks viiludeks lõigatud

Aseta kõik asjad blenderisse (vedelikud enne) ja töötle ühtlaseks (u 1 minut).



NB! Retsept ilmus ka D-kokaraamatus!

Kerge hommikusöök muscovado ja marjadega

Hommik ei ole reeglina just mu lemmik-aeg päevas isegi nendel vähestel nädalavahetusel, kui  ei pea kella peale ärkama ... vähemalt mitte selle hetkeni, kui olen midagi korralikku söönud ja ühe hea kange kohvi joonud - siis tundub elu jälle ilus, inimesed toredad ja päike tuleb välja:) Kuigi toidu valmistamine on üks mu lemmiktegevusi, siis enne hommikusööki ei taha ma reeglina eriti kokata, vaid pigem söön midagi, mis kiirelt valmis saab või - veelgi parem - juba on valmis! Isegi sõrnikud praen alati eelmisel õhtul ära, sest erinevalt kohevatest tatrapliinidest, mida ma samuti palavalt armastan, on need külmalt veelgi paremad kui soojalt otse pannilt võetuna. Kusjuures, tatrapliinid kalamarja, enda graavitud kala ja šampusega on mu lemmik brunch'i toit! Mul on kaks retsepti, mille järgi pliine valmistan, millest ühe panin ka oma viimasesse raamatusse, mis tähendab, et teise peaks ikkagi esimesel võimalusel blogisse lisama ... üritan ennast kokku võtta;-) Samas on tatrapliinide juures tore see, et need sobivad suurepäraselt ka õhtu- või lõunasöögiks ja külalistele pakkumiseks ehk pmst igal ajal igaks elujuhtumiks :)

Ka selle mõnusa (ja täpselt parajalt magusa) hommikusöögi jaoks saab samuti marjasegu juba õhtul valmis teha (kulub max 10 min), et hommikul kohe külmast võtta oleks - paks Kreeka jogurt või kohupiim ning muscovado peale, ja ongi valmis! Marja-kohupiima kooslus karamellise tumeda muscovado suhkru ja -siirupiga sobib suurepäraselt ka magustoiduks, eelkõige kergemaks (õhtuseks) maiustamiseks, samuti purki tehtuna piknikule kaasavõtmiseks.

Vaja läheb:
300 g mustikaid v mustsõstraid
4 sl muscovadosiirupit 
1 tl maisitärklist (vajadusel)
300-400 g paksu maitsestamata jogurtit või maitsetamata kohupiimapastat
4 tl tumedat muscovado suhkrut

Aseta marjad ja siirup kastrulisse ning kuumuta kergelt segades, kuni marjad muutuvad pehmeks ja mahlad hakkavad välja tulema. Mustsõstardega läheb kauem aega kui mustikatega ja neist eraldub rohkem mahla, niiet võid kuumutamise lõpupoole soovi korral maisitärklise marjade hulka segada, et segu pakseneks.

Lase marjasegul natukene jahtuda, jaga see nelja vähemalt 1,5 dl suuruse  serveerimisanuma vahel ja jäta seejärel lõplikult jahtuma. Tõsta jogurt või kohupiimapasta jahtunud marjadele ja raputa igale  portsule peale üks teelusikatäis tumedat muscovado't. Suhkur hakkab seistes sulama ja tekib mõnus karamelline "kaste". Hoia hommikusööki/magustoitu kuni serveerimiseni külmas. 

Ploomimarmelaad sõrnikutega

Sõrnikud mulle tohutult meeldivad! :) Ma armastan neid vist isegi rohkem kui tartapliine, mida ma viimasel ajal igal võimalikul hetkel valmistan või restos tellin. Mulle meeldib sõrnikuid ka niisama argiõhtutel magustoiduks teha, kuid need on tore ja tervislik alternatiiv pühapäevahommikustele pannkookidele. Kuna kohupiimakoogid ja -magustoidud on reeglina parimad just jahtunult või üldse külmalt, siis saab need juba eelmisel õhtul valmis küpsetada. Blogis on juba olemas üks sõrnikute retsept, kuid seekord tegin neid vanillimaitselisest kohupiimast ja kui varem oli kohupiim 250 grammistes pakkides, siis nüüd on tootjad kõik paraku 200-stele üle läinud, mistõttu tuli retseptis mõningaid muudatusi teha (ehk seda pisut kaasajastada) :) 

Eelmisel suvel lisasin blogisse vanillimekiga tomatimoosi retsepti, mida valmistasin toimetaja soovil septembri alguses Terevisioonis. Video tomati-vanillimoosi keetmisest on siin, kusjuures stuudiosse võtsin kaasa ka ploomimarmelaadi ja nagu näha, siis sedagi kiideti:) Lisaks räägin seal, miks mulle meeldib marmelaadisuhkur ning mis on selle eelised tavalise suhkru ja moosisuhkru ees.  

Kui nii mitmeidki suviseid hõrgutisi nagu näiteks maasikad ja vaarikaid ei pruugi hoidistamiseks ega küpsetamiseks alati jätkuda, sest kõigepealt tuleb ju neist niisama isu täis süüa, siis ploomidega õnneks seda muret ei ole - neid jätkub alati nii söömiseks kui ka kokkamiseks. Kahjuks on kodumaised ploomid praeguseks juba otsa saanud, kuid poodides on neid õnneks aastaringselt saada. Hiljuti lisasin blogisse ahjuploomide restepti ja selle juures räägin natukene ka ploomide kasulikkusest. Paari aasta tagusest ajast aga pärineb rustikaalse ploomipiruka retsept, mis on ühtlasi ka ainsaks blogis olevaks ploomikoogiks, kuigi mu kahes esimeses ja peagi ilmuvas kolmandas raamatus on igas ka üks ploomikook sees.

Ploomimarmelaad on lihtne ja kiire variant teha hoidis, mida saab nii kodus pannkookide ja röstsaiaga nautida kui ka külla minnes kingituseks kaasa viia. Kuna marmelaadisuhkrut kulub kilo kohta vaid üks pakk ehk 330 g, siis ei tule keedis liiga magus, samas aitab selles suhkrus leiduv looduslik tardaine pektiin (mida on ohtralt ka ploomides) moosil taheneda vaid 10-minutilise keemisajaga. Marmelaadisuhkur (veel aasta tagasi oli selle nimetus 1+3 moosisuhkur) on minu arust hea võimalus saada täiesti normaalse magususega pakse moose, mida on võimalik süüa korraga rohkem kui üks lusikatäis :)

Sõrnikute ja ploomimarmelaadi retsept ilmus ka mõni aeg tagasi LP-s.

Ploomimarmelaad:

1 kg ploome

330 g (1 pakk) marmelaadisuhkrut

Lõika ploomid neljaks, eemalda kivid, aseta potti koos suhkruga ning lase mõned tunnid seista, kuni suhkur on sulanud ja ploomidest vesi välja tulnud. Aseta pott pliidile, lase sisul keema tõusta ja keeda üsna tasasel tulel u 10 minutit. Marmelaad võib olla vedel, sest seistes see taheneb ja muutub paksuks. Vala marmelaad kas lihtsalt kaussi või mõnda purki ja hoia külmas või steriliseeritud purkidesse ja kaaneta. Steriliseerimiseks aseta pestud purgid tagurpidi 100 kraadisesse ahju resti peale ja lase u 20 minutit seal seista; kaasi aga keeda potis 5 minutit.

Sõrnikud:

400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

2 munakollast

1 sl (vanilli)suhkrut

1 sl suhkrut

3 sl maisi- või nisujahu

näpuotsatäis soola

Sega kõik kokku ja kui vähegi aega on, siis aseta tainas enne küpsetamist pooleks tunniks külmkappi tahenema, et seda parem käsitseda oleks. Vormi käte vahel jahuga (võta kauss jahuga kõrvale, ja tee käed jahuseks, et oleks mugavam vormida) u 1 cm paksused pätsikesed. Võid teha ka alguses jahu abil väikesed pallid ja need lapikuks (1 cm paksusteks) vajutada. Kui soovid, hoia sõrnikuid enne praadimist veel pool tundi külmkapis. 

Soojenda pannil õli (kasutan praadimiseks maapähkliõli) ja prae sõrnikud suhteliselt madalal kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks (u 4 minutit kummaltki poolt). Lisandiks sobib nii hapukoor kui ka vahtrasiirup, mesi ja erinevad moosid, eriliselt head on sõrnikud koos ploomi- või aprikoosimarmelaadiga.

Sinihallitusjuustu-pirni ruudud

Sügis on imeliste puu- ja aedviljade aeg! Loomulikult tasub kodumaiseid vilju niipalju värskelt süüa kui vähegi jõuab, aga soovitan neid igal võimalusel ka toitude valmistamisel kasutada. Olen viimasel ajal mõned köögiviljatoitude ideed blogisse lisanud, aga tegelikult on mul siia aastate jooksul päris palju erinevaid toredaid retsepte kogunenud, alates ühest mu lemmikvormiroast parmigiana di melanzane'st, lõpetades prantslaste köögiviljahautise ratatouille'ga, mitut sorti aedvilja- ja peedisuppide, pirukate ja kookidega, sh kolm erinevat maitsvat ja mahlast peedi-šokolaadikooki :)

Üks hea variant on vahelduse mõttes teha dipikastmeid baklažaanist ja paprikast - kerged ja tervislikud. Sama võib öelda ilmselt ka peedipesto ja avokaadodipi kohta ;-)

Homses laupäevaleht LP-s on aga tõeliselt kohupiimased sõrnikud mõnusa ploomimarmelaadiga, samuti räägin paari sõnaga, miks ploome süüa tasub :)

Nädalavahetusel aga soovitan küpsetada lisaks sõrnikutele ja pannkookidele pirni- sinihallitusjuustu pirukaid! Need on äärmiselt lihtsad ja maitsvad küpsetised, mida saab külalistele kiirelt valmistada ja veini kõrvale krõbistada. Sombustesse sügisõhtutesse sobivad suurepäraselt, aga väga mõnusad ka metsa seenele minnes kaasa pakkida ;-)

Toredat nädalavahetust!

Vaja läheb: 

400 g võiga pärmi-lehttanast
3 pirni
100 g sinihallitusjuustu
peotäis Kreeka pähkleid
u 4 sl vahtrasiirupit v vedelat mett (soovi korral)

Sulata tainas ja rulli plaate laiemaks. Lõika kõik neli plaati pooleks nii, et tekib kokku kaheksa ruutu. Aseta tainatükid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lõika terava noaga neile 1 cm kaugusel äärtest nö raam ümber tainast mitte päris läbi lõigates. Torka keskosa tihedalt kahvliga läbi. 

Lõika pirnid õhukesteks viiludeks, murenda või viiluta juust ja haki pähkleid väiksemaks. Puista tainaruutudele "raami" sisse kõigepealt juustu ja aseta peale pirniviilid või vastupidi - kõigepealt lao pirnilõigud ja seejärel puista peale juustutükid. Puista peale hakitud Kreeka pähklid ja nirista (vahtra)siirupit või mett.  Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20 minutit kuni pirukate ääred on kuldpruunid. Parimad ahjusoojalt!

Mõlemal fotol on paremal pool sellised pirukad, millele juust sai pärast pirne lisatud, vasemal aga pirukad, kus toimisin vastupidi. Kuigi mulle endale meeldib teine variant rohkem, sest juust sulab sel juhul pirnide all ilusti laiali, siis pealt pruunistatud juustuga pirukad kaovad laualt kiiremini, sest see näeb välja kuidagi isuäratavam ... :) 

Kookospiima-pannkoogid

Pannkookide muudatustega retsept pärineb ühest Santa Maria reklaamvoldikust. See oli üks tore leid, sest sellised kookospiimaga pannkoogid on gluteenivabad, aga tõeliselt mõnusa tekstuuriga ja maitsevad jube hästi:) Magus ja hapu on nendes pannkookides mõnusalt tasakaalus, krõbedus ideaalne ja sobivad süüa nii igasuguste (toor)mooside kui ka (vahtra)siirupi ja meega. Olen neid nüüdseks juba mitmel pühapäeva hommikul küpsetanud ja alati on need viimse kui tükini otsa saanud. Ehk siis sõrnikud on endale nädalavahetuste hommikuteks kõva konkurendi saanud;-) Kui sööjaid on juba kolm-neli või veelgi rohkem, soovitan teha vähemalt kahekordse koguse. Praadimiseks sobib ideaalselt kookosõli v -rasv (kuidas kellelegi meeldib seda nimetada). 

Mina tegelikult kasutan kookosõli peaaegu alati praadimiseks, kui see vähegi toidu maitsega kokku sobib, samuti kookide sees muude õlide asemel. Hiljuti ühel õhtusöögil olles sattusin Elisega kookosõlist rääkima ja Elis mainis, et Piprapoes maksab pooleliitrine purk vaid natukene üle 5 euro. Tundus uskumatu ja ilmselt ei usuks ma seda müstilist hinda siiani, kui ma poleks ise Piprapoes käinud ja hinnasilti oma silmaga näinud. Siiani olen ostnud kookosõli looduspoodidest, kus sama koguse eest küsitakse ligi kolm korda rohkem raha. Vaatasin veel kodus kookosrasva purgi üle ja tõesti - sildil oli hind 13 eurot sentidega ... Ma ilmselt sellest muidu ei kirjutaks, aga lihtsalt igaks juhuks - ehk on teisigi peale minu, kes ei ole siiani taibanud kookosrasva siin samas mugavalt kesklinnas asuvasse Piprapoodi ostma minna, vaid sõidavad ekstra mõnda ökopoodi :D

Kookosõli kasulikkusest võib muidugi rääkima jäädagi:) Kuigi tegemist on küllastunud rasvaga (90% ulatuses), on see siiski igati kasulik, sest sisaldab lühikese ja keskmise ahelaga rasvhappeid, mis kiirendavad organismi ainevahetust. See on ühtlasi ka ainus õli, mis aktiveerib kilpnäärme tööd, samuti aitab reguleerida veresuhkru taset. Õlis sisalduv lauriinhape aga pidi aitama hoida kontrolli all vere kolesteroolitaset ja vererõhku ning olema mikroobidevastase toimega. Lisaks tõhustab kookosõli kaaliumi ja magneesiumi ning rasvas lahustuvate vitamiinide imendumist. Nt siit saab pikemalt lugeda, kui hea asi see kookosõli ikkagi on:) Kusjuures, kuna kookosõli rääsub ja oksudeerub aeglaselt, siis sobib see ideaalselt praadimiseks. Ja väga hästi sobib see õli ka välispidiseks kasutamiseks - pidavat nii kuiva naha kui ka juustega imet tegema;-)

Pannkookide jaoks läheb vaja:
2 muna
1 spl vaniljesuhkrut
2 spl (rafineerimata roo)suhkrut
soola
2 dl kookospiima
5 kuhjaga spl riisijahu
poole sidruni v laimi mahl

Vispelda munad suhkrutega ühtlaseks, lisa kookospiim, sool, riisijahu ja laimi- v sidrunimahl. Lase taignal mõni minut paisuda ja küpseta kookosõlis keskmisel kuumusel pannkoogid. 

Kummutame müüte

Täna ongi juba teine advent (uskumatu!) ja kõigepealt soovin kõigile ilusat jõuluaega! MTÜ Maitseklubi eestvedamisel toimuva programmi Eesti Maitsed raames on Eesti parimate restoranide noorte kokkade retseptidest koostatud tore jõulukalender, mille iga päeva alt avaneb üks ahvatlev retsept. Kindlasti leiab igaüks siit enda jaoks uusi huvitavaid ideid ja maitsvaid toiduelamusi!:) Näiteks tänaseks on Nehi/Pädaste kokk Sander soovitanud pannileiba seenesalati ja pohladega. Kusjuures, no ma ei saa mainimata jätta - Sander oli Aasta Kokk 2010!!!

Eesti Maitsed Täna on uus põnev projekt, millega soovitakse tuua inimesi kodudest välja sööma ning tutvustada restoranide menüüdest paremaid palasid. Söögikohad on koostanud spetsiaalse omavahel hästi kokku sobiva söögi ja joogi kombineeritud pakkumise, mille on välja töötanud iga restorani peakokk koostöös sommeljee, baarmani ja/või baristaga. Pakkumised ei ole mõeldud mitte odavate allahindluskampaaniatena, vaid just vastava söögikoha maitseelamuste tutvustamiseks. Samas ei ole  pakkumised siiski ka aastaringsed - reeglina kestavad need kaks nädalat kuni kuu, niiet kui mõni  toit/jook kohe eriti meeldib, siis ei tasu pikalt mõtlema jääda;-) Et olla kursis uute huvitavate pakkumistega, tasub vajutada "Like" nuppu Eesti Maitsed Täna FB lehel, kus igapäevaselt infot uuendatakse, v minna mobiiltelefoniga Eestimaitsed.com veebilehele, kus avaneb mobiilneti versioon. Facebook'i lehel toimuvad ka loosimised ning on võimalik võita endale ka täiesti tasuta eine:) Pärnus ja Tartus elavate inimeste jaoks on aga eriti hea uudis see, et ka nendes linnades on võimalik selle projekti raames headest maitsetest osa saada, nt Tartus tasub kohe sammud Wernerisse seada ja küsida pardirinda mõnusa kokteiliga :)

Rääkides aga Tallinna söögikohtadest, siis millegipärast on loodud ajakirjanduse(?) poolt müüt, et õlu maksab Raekoja platsis 6 eurot (siiski, üks selline koht pidi isegi seal olema) ja justkui iga korralik eestlane peaks Raekoja platsist kauge kaarega mööda käima. Tegelikult asub seal mitu toredat mõistlike hindade ja hea toiduga söögikohta, mis tegelikult ei ole üldsegi ainult turistide püüdmisele üles ehitatud. Üks neist on juba 11 aastat (!!!) tegutsenud restoran Troika, kus õlu maksab 2.90. Ja kui juba hindadest rääkida, siis cappuccino on üldse vist üks linna odavamaid (1.90), niiet nt ma ilmselt hoiaks pika aja peale päris palju raha kokku, kui ma seda oma kodust ümbernurga asuva kohviku Boheem asemel hakkaksin Raekoja platsi restoranis joomas käima:):):)

Ühe unikaalse asjana (peale Troika pidi olema veel ainult üks restoran Tallinnas, kus seda pakutakse) on Troika menüüs karuliha. Samuti on see üks vähestest kohtadest, kus on võimalik süüa musta kalamarja ja oma 57 sorti erineva viinaga on Troika ilmselt suurima viinavalikuga söögikoht Tallinnas. Kokk Priit rääkis mulle, et nende sõrnikud on ka sellised õiged peaaegu ainult kohupiimast tehtud, mitte üldsegi pannkoogimoodi koogid, niiet seda ma lähen sinna esimesel võimalusel proovima, sest häid sõrnikuid ei saa kodust väljas just eriti tihti:)

Pildil olev suupistevaagen on Troika pakkumine Eesti Maitsed Täna raames ja see sisaldab lisaks suitsumekiga keelele, pelmeenidele, dipikastmele ja Setumaalt pärit soolakurgile (ongi sõnaotseses mõttes "Setu vanaema soolatud kurgid" nagu menüü ütleb, sest need teeb valmis üks tore tädi Setumaal) ka suussulavaid rostbiifilõike, mis on minu absoluutsed lemmikud!!! See taltrikutäis on paras nii sõbraga jagamiseks kui ka kergeks eineks. Kusjuures, koos suure klaasi õllega maksab see kopsakas taldrikutäis maitsvaid suupisteid vaid 5 eurot! Kes ütles, et Raekoja platsis maksab õlu 6 eurot??? :):):)

Pildi tegi Lauri Laan

Sõrnikud - midagi nädalavahetuse hommikuteks:)

Sõrnikud (eriti koos vahtrasiirupiga) on minu jaoks nagu kohukesedki - mul ei saa neist vist iialgi isu täis. Just sõin kohvi kõrvale ühe Karumsi kookosekohukse ja no oli ikka hea küll!!! Kohupiim on üldse üks mu lemmik-koostisosi erinevates kookides ja ilmselt paistab mu suur kohupiimalembus ka välja siinsetest koogiretseptidest:) Ja mulle meeldivad sõrnikud, kus põhikomponendiks on kohupiim:) Need sõrnikud siin ei ole sellised pannkoogimoodi sõrnikud, kus kohupiima maitse ja tekstuur on vaevumärgatavad, vaid need on kohe sellised tõsiselt kohupiimased sõrnikud!:) 

Sõrnikud on väga head ka soojalt, aga nagu reeglina enamik kohupiimast küpsetisi, on sõrnikud minu arvates kõige paremad siis, kui nad on juba jahtunud või üldse külmad, niiet laupäevahommikused sõrnikud võib vabalt reede õhtul valmis teha, et hommikul hea kohe ärgates külmkapist võtta oleks. Õhtune sõrnikutegu tasub vähemalt sellisel juhul ette võtta, kui kuulud, nagu minagi, nende inimeste hulka, kelle päev algab alles pärast korralikku hommikusööki ja väikest tassi head kanget kohvi ehk kõigpealt tahaks süüa ja siis võin rahulikult söögitegemisega tegeleda mitte vastupidi;-) 

Sõrnikute jaoks on vaja:

500 g kohupiima (5 %-line)

2 munakollast

2-3 kuhjaga spl (rafineerimata roo)suhkrut

3 kuhjaga spl maisi- v nisujahu 

näpuotsatäis soola

1 tl vaniljesuhkrut

Sega kõik kokku ja aseta tainas pooleks tunniks külmkappi tahenema. Seejärel vormi käte vahel (kui vaja, võta kauss jahuga kõrvale, ja tee käed jahuseks, et oleks mugavam vormida) u 1 cm paksused koogikesed. Võid teha ka alguses jahu abil väikesed pallid ja need lapikuks (1 cm paksusteks) vajutada. Kui soovid, hoia sõrnikuid enne praadimist veel pool tundi külmkapis, siis saavad need veelgi taheneda.

Soojenda pannil õli (mina kasutan kookosõli) ja prae suhteliselt madalal kuumusel sõrnikud mõlemalt poolt kuldpruuniks (u 4 minutit kummaltki poolt). Lase jahtuda ja raputa läbi sõela peale tuhksuhkrut.  Sellest kogusest jätkub neljale inimesele.

Sõrnikuid süüakse küll üldiselt hapukoorega, aga kuna sõrnikud ise eriti magusad ei ole, siis mulle meeldivad nad eelkõige vahtrasiirupiga, kuid mõne hea moosi (nt paks vaarikamoos), mee v lemon curd'iga on sõrnikud ka väga maitsev kooslus:)

Mis aga meesse puutub, siis mina ei julge poest mett osta, sest kunagi ei tea, mis sa täpselt saad. Ainult otse tuttavate mesinike käest saadud mee puhul on kindlalt teada, et on puhas ja õige mesi, mida ei ole üle kuumutatud v mille hulka suhkrut segatud. Kuna aga ühel mu varustajatest on mett piisavalt, et seda ka teistele soovijatele müüa, siis kõigil meesõpradel soovitan ühendust võtta Kätriniga :)