Porgandikook maisijahuga

Eestis tagasi olla on täitsa tore:) Eriti, kui sajab laia lund ja taaskord tõotab imeilus talv tulla:)
Eriti tore on Eesti puhul aga see, et toidupoes saab käia ka pühapäeval ja asju saab toimetada interneti teel:) Erinevalt paljudest koolikaaslastest ei avanud ma endale Pariisis pangaarvet ega võtnud sealset telefoninumbrit ning teiste sekeldusi kõrvalt vaadates arvan, et ma seda ka kunagi edaspidi ei tee. Üks asi, mida ma aga kohe kindlasti enam ei tee, on internetist TGV piletite ostmine:) Ostsin oma Luxembourgi piletid juba augustis ära, aga postiteenuse vea tõttu ei saadud mulle neid koju kätte toimetada, mille kohta mulle saabus e-kiri. Seega pidin minema rongijaama, et neid kätte saada. Olles seisnud ära aga ligi pooletunnise järjekorra, teatas mulle mees kassast pärast pikka arutelu oma ülemusega, et kahjuks pean minema teise rongijaama, kuna väljatrükitud piletid olevat seal. See rongijaam oli aga sellel päeval kinni. Järgmisel päeval minnes rongijaama, kus mu piletid olema pidid, ja seistes jälle ligi pool tundi sabas, selgus kassas, et loomulikult neil mingeid pileteid ei ole (kuidas teises rongijaamas üldse nii öeldi, ennekuulmatu jne jne, olid väljendid, mida mees kassas prantuse keeles korduvalt kuuldavale tõi). Kuna aga piletid olid juba välja trükitud, siis uuesti neid enam välja trükkida ei saa ja ainus võimalus mul neid pileteid saada (raha tagasi saada polnud ka võimalik) on mul need uuesti välja osta!!! Ja siis oodata, et SNCF mulle 4-5 nädala pärast raha tagasi kannb...:) Ja ega mul muud üle ei jäänudki - maksin oma augustis internetis ostetud piletite eest uuesti ja jään ootama, et millalgi detsembri teises pooles saan ostuhinna refundi. Kogu asjaajamine, piletite trükkimine jms võttis aega vähemalt pool tundi. Mulle öeldi aga lohutuseks, et postiteenuse vea tõttu ei jõua tihti piletid ostjatele kohale ja sellist piletite uuesti väljaostmist tuleb ette päevas kümneid kordi... That's French!!! :)

Kahjuks ei ole ma veel kõigi sõpradega, keda väga näha igatsesin, kokku saanud, aga see nädal on sellegipoolest selles osas üsna "toimekas" olnud. Kuna ma kodus olles igal vabal hetkel alles oma "reisiväsimust" välja magan, siis ei ole ma oma kööki eriti jõdnud, vaid väljaspool kodu teiste inimeste poolt valmistatud maitsvaid toite söönud. Näiteks ühel peol pakuti shokolaadikooki, mis oli rose-pipra teradega kaunistatud:) 

Kuigi enamik inimesi, kellega koos olin, need roosad pipraterad koogi pealt maha kraapisid, pean siiski ütlema, et mulle see kombinatsioon täitsa meeldis (mulle meeldib tume shokolaad (70%) chilli-pipraga või ingveriga, mida nt Lindt ja ka teised suuremad shokolaaditootjad teevad).

Kolmapäeval tegin ühe oma traditsioonilistest shokolaadikookidest, aga selle retsept tuleb mõni teine kord, sest seekord ei ole koogist pilte - sai liiga kiiresti otsa:)) Ja reedel tegin alles oma selle nädala teise koogi - maisijahuga porgandikoogi. Porgandikoogi puhul pean muidugi hoiatama, et meestele see eriti hästi peale ei lähe - aga teisest küljest on see tore, sest naistele jääb rohkem;-)

Koogi tegemiseks läheb vaja:

250 g riivitud porgandit
300 g magusat kohupiimapastat vaniljega
poole sidruni mahla
50 g sulatatud võid (võib alati rohkem panna;-) )
2 suurt  muna
2 sl rafineerimata roosuhkrut
2 sl fariinsuhkrut
3,5 dl maisijahu
1,5 tl küpsetuspulbrit

Puhasta ja riivi porgandid peenikesteks ribadeks. Sega riivitud porgandid kohupiimapasta, sulatatud või ja sidrunimahlaga. Sega omavahel läbi sõela surutud maisijahu ja küpsetuspulber ning lisa porgandisegule. Vahusta munad suhkru(te)ga. Sega munavaht õrnalt porgandiseguga ja kalla kogu mass ümmargusse koogivormi (läbimõõt 24 cm). Koogivorm peaks olema võitatud ja maisijahuga ülepuistatud. Küpseta 175 kraadises ahjus 45 minutit. Jahtunud kook kummuta vormist taldrikule ja raputa läbi sõela peale tuhksuhrut.

Lõpetuseks aga tahaksin soovida kõigile ilusat esimest adventi! Ühel selle nädala peol laulis Maarja-Liis koos keelpilliorkestriga ühte mul lemmikauludest "Suudlus läbi jäätund klaasi", mis tema esituses on äkki isegi parem kui originaalis. Igati asjakohane lugu ju tänasel päeval;-)