Mündi-pistaatsiapesto ja minu lemmik-võilevad

See on jälle üks selline retsept, mida nähes teadsin kohe, et esimesel võimalusl proovin ära:) Millal siis veel, kui mitte suvel, kui kõigil aias v rõdul münti vohab;-) Ja lisaks väga heale lõhnale see pesto ka maisteb JUBE HÄSTI!!! Ja minu lemmik-võileibadega, mida ma muidu tavalise pestoga teen, sobis ideaalselt:) 

Pistaatsiad peaksid retsepti järgi olema soolatud, aga mul olid tavalised, niiet lisasin soola veits rohkem. Kuid pesto tegemine on ikka rohkem loominguline protsess kui täppisteadus ja koostisainete kogustesse ei pea ülemäära tõsiselt suhtuma;-)

Vaja läheb:

u 240 ml mündilehti

u 80 ml pistaatsiapähkleid 

1 väike küüslauguküüs

1/4 tl soola

u 60 ml extra virgin oliiviõli

1/4 laimi v sidruni mahl

Rösti pannil kergelt pistaatsiad. Pane mündilehed, pistaatsiad, küüslauguküüs ja sool köögikombaini v uhmrisse ning purusta. Lisa õli ja laimi- v sidrunimahl ja töötle ühtlaseks pastaks.

Maailma parimate võileibade jaoks on vaja vabal valikul saia v leiba, pestot, head mozzarellat, tomateid ja värskelt jahvatatud musta pipart:) Mulle meeldivad igasugused teradega rukkileivad, aga seekord tegin võileibu Saibi nimelise asjaga, mis on tehtud ainult rukkijahust ning sisaldab porgandit ja natukene seemneid.

Kõigepealt rösti leiva- v saiaviilud kas rösteris v ahjuplaadil (200 kraadi juures u 5 min) kergelt krõbedaks, et need pärast läbi ei vettiks. Leiba tegelikult ei olegi otseselt vaja enne röstida, aga mina ikka teen seda alati, et krõbedam jääks. Seejärel määri leiva- v saiaviiludele paks kiht pestot, selle peale vähemalt üks mozzarella ja üks tomativiil suvalises järjekorras:) Mina tavaliselt laon leivad äärest ääreni juustu- ja tomativiile täis, aga seekord tegin pildistamise jaoks sellise "lakoonilise" variandi, et oleks pestot ka näha;-)

Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 10 minutit kuni juust on kergelt sulanud. Jahvata peale musta pipart ja söö soojalt.

Ma ei tea, kas neid leibu peaks üldse "võileibadeks" nimetama, sest võid nende peal ei ole, aga igal juhul on need ühed maitsvad krõbedad leivad, mis kõigile alati maitsevad:) Sobivad nii hommikusöögiks kohvi kõrvale kui ka õhtul koos veiniga nautimiseks. Eriti head aga juhuks, kui on kiirelt vaja midagi süüa pakkuda - soojad ahjuvõileivad on alati kindlapeale-minek;-)