Kohupiima-mustikatäidisega kringel

Mul on blogis juba väga palju nii vabariigi aastapäevaks kui ka taasiseseisvumispäevaks sobivaid retsepte, kui alati on tore neid veel juurde lisada. Seda enam, et olen ise suur kringlifänn, nii et see siin on minu jaoks täpselt ideaalne maius :) Ja eeldan, et see meeldiks ka suuremale osale eestlastele, sest siin saavad kokku paljude kaks suurt lemmikut - kohupiim ja mustikad. I-le täpi paneb aga tumedast šokolaadist glasuur, nii et ühtlasi on selles küpsetises esindatud sini-must-valge trikoloor :) Tänu mahlasele täidisele ja šokolaadikattele on kringel suurepärane ka jahtunult ja isegi järgmisel päeval.

Täidises kasutan mina aastaringselt värskeid kultuurmustikaid, kuid suvisel ajal, kui värskeid mustikad on saada, lisa hoopis neid. Siia sobivad nii kultuur- kui ka metsamustikad. Kui kasutad sügavkülmast võetud mustikaid, siis sega need enne kohupiimamassile laotamist läbi 1 sl kartulitärklisega. Sulatada neid eelnevalt vaja ei ole.

Glasuuriks on eriti hea kasutada 87% kakaosisaldusega šokolaadi, kuid sel juhul lisa 1 sl tuhksuhkrut. Kui sul vahukoort kodus pole või ei oska ülejäänud vahukoorega midagi peale hakata (retseptis kulub ära ju vaid 1 dl, kuid väikseim pakk on 2 dl), siis sulata koos 6 sl täispiimaga 40 g võid, lisa hakitud šokolaadile ja sega ühtlaseks. Piima doseeri vastavalt sellele, kui vedelat glasuuri soovid, kuid ole segamisega ettevaatlik (st sega glasuuri nii vähe kui võimalik), et või ei eralduks.

Tainas:

2,5 dl täispiima

70 g võid

25 g pärmi

3 sl suhkrut

1 väike toasoe muna

0,25 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

450-500 g jahu 

Soojenda piim nö käesoojaks (u 37 c). Tükelda või, sulata ja jäta jahtuma.

Lahusta pärm ja suhkur piimas, lisa muna ja klopi läbi. Sega sõelutud jahu soola ja soovi korral ka kardemoniga, lisa piimale ja sõtku ühtlaseks. Viimasena lisa või ja sõtku taina sisse. 

Kata kauss köögirätiga ja jäta u pooleks tunniks (vajadusel kauemaks, kuid mitte üle tunni aja) toatemperatuurile tõmbetuuleta kohta kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. 

Täidis:

400 g (2 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

150 g paksu rasvast hapukoort

2 muna

4 sl suhkrut

4 sl jahu

50 g sulatatud võid

200-400 g (kultuur)mustikaid 

1 muna kringli määrimiseks

Sega kohupiim hapukoore, munade, suhkru, jahu ja sulatatud võiga ühtlaseks ning aseta taina kerkimise ajaks külmkappi tahenema. 

Puista puhtale tööpinnale jahu ja rulli tainas u 0,5 cm paksuseks ristkülikuks. Laota kohupiimasegu tainale jättes kõik neli äärt u 2 cm ulatuses vabaks. Puista peale mustikad. Rulli tainas õrnalt "vorstiks", tõsta see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja keera rõngaks. Suru taina otsad kokku, et tekiks ilus ühtlane ring. Lase kringlil soovi korral veel u 15 minutit kerkida. 

Klopi muna kas 1-2 sl vee või piimaga lahti ja määri sellega tainas igast küljest (va põhi). Küpseta 190-kraadises ahjus 30 minutit, kuni kringel on pealt kuldpruun ja krõbe. Lase kringlil pärast ahjust võtmist jahtuda ja laota siis peale glasuur. 

Glasuur:

100 g tumedat vähemalt 70%ilise kakaosisaldusega šokolaadi 

1 dl vahukoort

mustikaid ja rukkilille õisi soovi korral kaunistuseks

Haki šokolaad peeneks ja aseta kaussi. Kuumuta vahukoor peaaegu keemiseni ja vala šokolaadi juurde kaussi. Sega ühtlaseks ja laota jahtunud kringlile. Kaunistuseks sobivad hästi mustikad ja rukkilille õied. Lase glasuuril enne lahti lõikamist taheneda.

Retsept ilmus üle aasta tagasi siin

Lumepallisupp - tõeliselt ajatu ja imemaitsev klassik

Nagu suuremal osal kuulsatest klassikalistest toitudest, on ka lumepallisupi juured Prantsuse köögis. Heal lapsel on suisa mitu nime œufs à la neige (munad lumes) ja île flottante (ujuv/hulpiv saar), kuid erinevatel ajajärkudel ja riikides on seda kutsutud veel muudegi tiitlitega, näiteks lumemunad ja linnupiim. Õhkõrnad ja õhulised munavalge pilvekesed hõljumas aromaatses vanillikastmes on küll peen dessert, mis passib restoraniski serveerimiseks, kuid samas piisavalt lihtne, et sobib nii kodukööki kui ka koolisööklasse. Kuigi täiesti Michelinikõlbulik dessert, valmib see suhteliselt kiirelt ja koostisosadki on sellised, mille järele pole vaja ekstra poodi minna või - veel hullem - mitut poodi läbi käia, vaid need on sellised tavalised asjad, mis reeglina meil kõigil kappides olemas on. Need on nii igapäevased, et isegi suisa 50 aastat kestnud okupatsiooni ajal, mil poelettidel haigutas tühjus, olid need komponendid siiski reeglina saadaval või vähemalt koju hangitavad (näiteks tuttavalt talunikult) :)

Kastmeks on klassikaline piisavalt paks ja kergelt kreemjas vanillikaste (crème anglaise), mida saab kasutada ka näiteks jäätise põhjana, kuid peamiselt on see dessertide (eriti hea just õuna- ja šokolaadikookide) lisandiks. 

Lumepallisupi laadset munavalgevahuga desserti mainiti juba 17. sajandi kokaraamatus, kuigi munakollased rändasid selle juurest vanillikastmesse alles 19. sajandil, mil sellest sai üleilmselt tuntud magustoit. Lisandeidki on olnud erinevaid, näiteks ikooniline Prantsuse kokk Auguste Escoffier lisas "hulpivale saarele" kirsilikööriga immutatud ja aprikoosimoosiga kaetud biskviitkoogikesi. Hiljem need siiski kadusid ja alles jäid vaid lumevalgepallid, mis erinevalt vettinud koogitükikestest ka päriselt "ujuvad/hulbivad" vanillikastmes. 

Paljudel kuulsatel kokkadel on sellest magustoidust oma versioon. Prantslastel kuulub lumepallisupi, mis on meie kodumaise desserdiga võrreldes niigi tunduvalt magusam, ka pannil suhkru kuumutamisel valminud krõmpsuv karamell. Tänapäeval on aga paljud tippkokad puistanud selle asemel või lisaks sellele peale pähkleid, näiteks hakitud pistaatsiapähkleid, nagu seda tegi varalahkunud Anthony Bourdain, samuti lisatakse sageli pannil kergelt röstitud mandlilaaste, hakitud pralineed või peeneid sirunikoore ribasid.

Minu jaoks on naljakas see, et Eesti vastavad retseptid on ülimalt vähese suhkru ja väga vedela kastmega, samas kui välismaistes (nt Prantsuse ja Inglise tuntud kokkade) retseptides on suhkru kogus kordades suurem ehk igati optimaalne magustoidu jaoks ning kaste on piisavalt paks ja mõnusalt kreemjas. Ja kui Eesti retseptides on soovitatud piim keema ajada, siis välismaistes vastupidi - seda just soovitatakse vältida, et munavalgest "saarekesed" üle ei küpseks ja kaste tükiliseks ei läheks. Pole siis ka ime, et nii paljud inimesed maarjamaal räägivad, kuidas neil esmakordselt seda desserti tehes see ebaõnnestus ... :(

Et see lihtne magustoit oleks ikka tõeliselt lihtne, panin kirja täpsed juhised - kui neid järgid, siis õnnestub lumepallisupp sul kindlasti juba esimesel korral! Ja oluline on see, et need "saarekesed" peavad olema siidised ja siledad - kui näete pildil krobelisi ja ebaühtlasi "lumepalle", siis soovitan seda retsepti mitte kasutada, sest ilmselgelt see ei tööta.

Lumepallisupi õnnestumise saladused

Lihtsatest koostisosadest valmiv dessert, mille puhul peab aga arvestama mõne asjaga, et see alati õnnestuks. Esiteks vesi, milles neid küpsetada, ei tohi kindlasti keeda, et "lumepallid" üle ei küpseks ja klimbitaoliseks ei muutuks! Kui vedelik on liiga kuum, siis lähevad "lumepallid" liiga kohevaks ja vajuvad hiljem kokku, kuid õige on, et need lihtsalt ühtlaselt küpseks ega liigsalt puhevile ei paisuks. Teiseks ära kastet liigselt kuumuta, et munakollane tükki ei läheks ja kaste munapudrulaadseks ei muutuks. 

Pott "lumepallide" küpsetamiseks jaoks peaks olema pigem laiem, et need omavahel kokku ei kleepuks. Võid vette ka 1-2 sl suhkrut lisada. Kui soovid perfektseid "pilvekesi", siis tee lumevalgevahust kuhjad kahe külma vette kastetud supilusika abil - ühega silu pealispind ja teisega libista vedeliku sisse. Munavalgest "pilvekesi" võid ka ahjus küpsetada nagu seda tegi legendaarne Julia Child. Selleks aseta need kergelt õlitatud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises ahjus 2-3 minutit. 

Kuna kaste vajab jahtumiseks aega, siis loogiline järjekord selle desserdi valmistamiseks on tegelikult teha enne valmis kaste ja seejärel alles munavalgevahust "pilvekesed". Kindlasti kasuta vahukulpi "lumepallide" potist välja tõstmiseks ja majapidamispaberit, et nendest üleliigne vedelik välja valguks ja need vesised ei jääks.

Eriti hea vanillimeki ja autentsema tulemuse saad, kui kasutad piima sees kastme jaoks vanillisuhkru asemel vanillikauna (lõika see enne kasutamist pooleks ja tõmba seemned terava noaga välja) või vanilliekstrakti. Sel juhul lisa 1 sl suhkrut juurde.

Kui soovid kastme kiiremini maha jahutada ja samas tagada, et see enam edasi ei küpseks, vala see pärast pliidilt võtmist kaussi ja aseta kauss kastmega omakorda jääkuubikutega täidetud kaussi. 

Vaja läheb:

5 muna

näpuotsatäis soola

200 g suhkrut 

1 sl vanillisuhkrut

0,5 l piima

Vahusta munavalged näpuotsatäie soolaga pehmete tippudega vahuks ja lisa seejärel ühe supilusikatäie kaupa 120 g suhkrut lisades järgmise, kui eelmine on lahustunud. Tulemuseks peaks olema tugevate tippudega tugev ja läikiv vaht.

Kuumuta vesi peaaegu keemiseni, keera kuumust vähemaks ja tõsta sinna supilusika abil kuhjakesed. Lase "lumepallidel" 2-3 minutit kuumas (NB! kindlasti mitte hoogsalt keevas, vaid hästi õrnalt mullitavas ehk sellises, kus mõni üksik mullike pinnale tuleb) vees küpseda, keera ümber ja seejärel lase veel 2-3 minutit küpseda. Tõsta vahukulbiga kahekordse majapidamispaberiga kaetud suurele taldrikule või kandikule.

Vahusta munakollased ülejäänud suhkru (80 g) ja vanillisuhkruga ühtlaseks heledaks tihedaks vahuks. Kuumuta piim keemiseni ja alanda siis kuumust. Vala munakollasevaht kuuma (NB! mitte keeva) piima sisse samal ajal pidevalt segades ja kuumuta madalal tulel edasi segades, kuni kaste on paksenenud. Jahtudes läheb kaste veelgi paksemaks. Ära kastet keema lase! Vala kaste läbi sõela kaussi või kannu ja lase enne söömist täielikult jahtuda.

Retsept ilmus üle aasta tagasi siin

Kohupiima-porgandi marmorkook

Lihavõteteni on jäänud loetud päevad ja sel ajal on ikka kohupiimatoite söödud, eriti muidugi maiuseid, samuti kuuluvad porgandiga küpsetised nende pühade juurde. Porgandikoogid on üldse popid ja sel sügisel käisin just Terevisioonis ühte neist küpsetamas. Video leiab siit, koogiretsept on aga olemas siin. Ja muidugi sobivad nii porgandi- kui ka kohupiimakoogid igal ajal nautimiseks, aga ma siin alustan vaikselt juba lihavõteteks valmistumisega. Kui soovid sama teha, siis siin on väga palju sobivaid retsepte.

Seekord said kohupiim ja porgand kokku aga ühes maitsvas ja mahlases koogis. Võib öelda, et tegemist on topelt porgandi ja topelt kohupiimaga koogiga, sest porgand on koogis nii püreestatult kui ka riivitult ning kohupiima on nii täidises kui ka kattes :) 

Erinevalt veidi lihtsamatest porgandikookidest läheb selle küpsetise peale aega ligi tunnike või isegi rohkem, lisaks veel küpsemiseks kuluv aeg, sest porgand on taina sees kahel moel. Koogil on ka kohupiimatäidis ja -kate, mille tegemisele samuti aega kulub. Aga tulemus on seda ajakulu kindlasti väärt, kuigi muidugi saab ka alati lihtsamalt hakkama :) Blogis on mul omajagu erinevaid porgandikooke, nii et kui seda teha ei viitsi, siis leiad kindlasti ka mõne kergema variandi ;-)

Sageli pannakse porgandikookidesse sarnaselt kõrvitsamaiustega hästi palju erinevaid maitseaineid - kaneeli, kardemoni, ingverit, nelki, muskaatpähklit jt. Ma ise leian aga, et tegemist on niigi maitserikka köögiviljaga, lisaks on koogis veel ka pähkleid ja ananassi, kohupiimakreemist rääkimata, nii et ma ise piirdun vaid muskaatpähkliga. Vahel lisan ka veidi kaneeli, aga maitsestusega üle pingutamise asemel tahan lasta särada toorainel, mida koogis kasutan. Soovitan proovida, kuidas maitseb porgandikook ilma suure koguse erinevate vürtsideta - äkki hakkab meeldima ja teinekord polegi enam suurt soovi liigselt erinevaid tugevaid maitseid lisada :) Kuid loomulikult võib soovi korral sellegi küpsetise tainasse panna kõiki meelepäraseid vürtse, millega reeglina porgandikooke maitsestatakse :)

Gluteenivaba jahu puhul kasuta 3,5 tl küpsetuspulbrit (st lisa 1 tl). Mina kasutasin nisujahu asemel riisi- ja maisijahu segu.

Porganditainas:

400 g porgandit

210 g jahu

2,5 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

0,25-0,5 tl riivitud muskaatpähklit

1,5-2 tl jahvatatud kaneeli (soovi korral)

100 g toasooja võid

0,5 dl neutraalse maitsega õli (nt rapsi- või viinamarjaseemne)

200 g suhkrut

2 toasooja muna

250 g riivitud porgandit

130-200 g nõrutatud konservananassi

100 g hakitud sarapuu-, pekani- või kreeka pähkleid või mandleid

Kohupiimatäidis:

400 g kohupiima

80 g suhkrut

1 sl jahu

150 g hapukoort

1 sl vanillisuhkrut

2 muna

Puhasta porgand, lõika u 1 cm tükkideks ja keeda pehmeks. Aseta üleliigsest veest nõrutatud porgand kohe soojalt köögikombaini ja töötle ühtlaseks püreeks. Jäta püree jahtuma. 

Sega sõelutud jahu teiste kuivainetega (küpsetuspulbri, soola, muskaatpähkli ja soovi korral ka kaneeliga). 

Vahusta või koos õli ja suhkruga ühtlaseks heledaks kreemiks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega vahu hulka pool jahust, seejärel jahtunud porgandipüree. Nüüd sega hulka ka ülejäänud jahu, kuid ära üle sega, vaid sega tainast nii vähe kui võimalik. Viimasena sega õrnalt hulka riivitud porgandid, nõrutatud ananassitükid ja hakitud pähklid. 

Kohupiimatäidise jaoks sega kõik selle komponendid ühtlaseks. 

Laota kolmandik porganditainast 24-26 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhi on kaetud küpsetuspaberiga, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Laota sellele pool kohupiimatäidisest, seejärel teine kolmandik porganditainast, sellele omakorda teine pool kohupiimatäidiset ja kõige peale viimane kolmandik porganditainast. Kui soovid, võid kihte ka noa või saatliga veidi segamini tõsta.

Küpseta 170-kraadises ahjus u 1 h, kuni koogi keskosa on tahenenud. Keera ahjul kuumus kinni ja jäta kook veel 30ks minutiks ahju. Lase koogil vormis jahtuda ja aseta siis enne söömist vähemalt tunnikeseks külmkappi tahenema. 

Kate:

200 g toasooja toorjuustu

200 g kohupiima

50 g toasooja võid

70 g tuhksuhkrut

Vahusta katte ained omavahel ühtlaseks ja aseta kreem külmkappi.

Kaunistuseks:

50-100 g peeneks hakitud sarapuu-, pekani- või kreeka pähkleid 

astelpaju vm meelepäraseid marju ja riivitud porgandit (soovi korral)

Eemalda kook vormist ja aseta serveerimisalusele. Laota peale kate ja kaunista hakitud pähklite ning soovi korral ka marjade ja riivitud porgandiga. Hoia kooki külmkapis. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Parimad vastlakuklid mandlitäidisega

Kätte on jõudnud vastlakukliralli aeg ja õnneks on ka minul sel puhul kohe üks uus retsept jagada :) Kui värsked ahjusoojad saiad on vastupandamatud, siis vahuoor mu lemmikute asjade hulka ei kuulu, nii et mina olen üks neist, kes reeglina ei söö ühtegi vastlakuklit, va juhul, kui neid ise teen. Sest siis saangi süüa ahjusooja kuklit, teha sinna peale kohupiimakreemi ja valida endale meelepärase täidise. Näiteks see rootslastelt saadud idee teha mandlitäidis on minu arvates superhea. Vot selliseid mandlitäidisega vastlakukleid võin lõputult süüa (no vähemalt juhul, kui kreemiks pole vahukoor 😜) ... 

Igaks juhuks mainin, et mul on siin blogis juba olemas klassikalised vastlakuklid pohlamoosiga (no moosi võib ju alati ära jätta või teist moosi kasutada) ja pohla-šokolaadikreemiga :)

Olen muidugi märganud, et Rootsipärased mandlitäidisega vastlakuklid meeldivad tõesti pea kõigile - tean isegi inimesi, kes ütlevad, et ainult neid kukleid nad söövadki. Ja eks see kipub tõesti nii olema, et need, kes juba korra suus sulavaid martsipanimekiga kukleid proovinud, ei pruugigi enam nö tavalisi vastlasaiu tahta :) 

Vastlakuklid on parimad just samal päeval ja külma neid ei tasu panna, sest see teeb saia nätskeks. Soovitan hoida saiu toatemperatuuril ja lisada täidise vahetult enne söömist, nii on need kuklid parimad.

Mandlitäidise jaoks on vaja peeneks jahvatatud (seda saab teha näiteks köögikombainis) mandleid või rustikaalsemat ehk suurema tükilist mandlijahu - peeneks jahvatatud mandlijahu, millega nt makroone teha, siia täidisesse ei passi. Ja seda mandlikreemi ei tasu segi ajada martsipaniga, kuid võib loomulikult ka viimast kasutada. Sel juhul aseta lihtsalt tükike martsipani seest õõnestatud saia sisse.

 

Tainas:

1,5 dl piima

30 g pärmi

u 500 g jahu

80 g võid

1 toasoe muna

0,5 tl soola

3 sl suhkrut

2 sl vanillisuhkrut

1 muna kuklite määrimiseks

Soojenda piim koos 1 dl veega nö käesoojaks ehk u 37 kraadini. Lahusta selles pärm, lisa 250 g sõelutud jahu ja sega läbi. Kata köögirätiga ja jäta niiskesse tuuletõmbuseta kohta (nt eriti hea on soojendusega vannitoa põrand) kerkima, kuni tainas hakkab kergelt mullitama. Aega kulub 30-60 minutit.

Sulata või ja jäta jahtuma, sest tainale lisamiseks ei tohi see olla soojem kui toasoe. Klopi muna kergelt lahti. Sõtku need mõlemad eelkergitatud tainasse, lisa sõelutud jahu, sool ja suhkrud. Lisa alguses 200 g jahu ja vajadusel suurenda kogust kuni 250 grammini või ka veidi rohkem, kui on vaja (kogu tainas kokku peaks jahu olema u 500 g). Tainas peaks jääma ühtlane, elastne ja kerge läikega ning hakkama kausi küljest lahti lööma. Ära liigselt sõtku, sest muidu muutub tainas liiga kleepuvaks ja venivaks ning kaotab kohevuse. 

Sõelu tainale veidi jahu, kata kauss taas köögirätiga ja jäta veel u 30 minutiks kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. Vajuta tainast üleliigne õhk välja (st vajuta tainast kausi äärtest keskpaiga poole ja sõtku läbi), aseta jahusele pinnale, vormi piklikuks vorstiks ja lõika terava noaga 20 ühesuuruseks tükiks. Veereta käte vahel või jahusel pinnal ühtlased siledad pallid.

Aseta tainapallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile jättes võimalikult suured vahed (ideaalis u 4 cm). Kata soovi korral taas köögirätiga ja lase veel 15-30 minutit kerkida, kuni tainapallid on veel õhulisemad. Pintselda kuklid korralikult lahtiklopitud munaga, mis on segatud 1-2 s vee või piimaga ning küpseta 220-kraadises ahjus u 15 minutit, kuni kuklid on kuldpruunid. Tõsta kuklid restile jahtuma.

Jahtunud kuklitel lõika sakilise terava noaga ülemine osa ära. Uurista kuklite keskosast sisu välja.

Mandlitäidis:

200 g peeneks jahvatatud mandleid

5 sl suhkrut

2 peotäit kuklitest välja uuristatud sisu

1,5-2 dl vahukoort või täispiima 

Sega mandlid suhkru ja purustatud saiaga. Eriti hea oleks seda teha köögikombainis, sest siis saab kuklitest välja võetud saiast piisavalt ühtlase pudi. Sega hulka koor või piim - alguses vala sisse 1,5 dl ja lisa vedelikku nii palju, et tekiks ühtlane pasta. 

Tõsta igasse kuklisse 1-2 sl mandlikreemi nii, et saad kogu kreemi kuklite vahel ära jagada.

Kuklite peale:

4 dl (2 pakki) vahukoort

5 sl suhkrut

tuhksuhkrut kuklitele 

Vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks ja aseta pritskotiga või lusikaga igale kuklile. Pane vahukoore peale ära lõigatud ülemine kukli osa ja sõelu peale tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Toorjuustukattega pohla-martsipanikook

 

Pohlad ja martsipan on superkooslus, mis mul paljudes retseptides kasutusel, nt mahlases kringlis, muffinites, selles martsipanipõhjal koorelikööriga juustukoogis, kohupiimavormis, suus sulavas juustukoogis, šokolaadikoogis, beseekattega pohla-juustukoogis ja veel nii mõneski teises retseptis, mis kas blogis või mõnes mu raamatus leidub :)

Seekord aga said need kaks kokku juustukattega lihtsas koogis. Koogis on näha veidi tumedat šokolaadi ja see tuleb sellest, et pidin kasutama Kalevi martsipanibatoone, kuna martsipani ei õnnestunud ühestki Kalamaja toidupoest hankida. Tavaliselt (praegugi) on mul martsipanist (suurem) varu, aga seekord oli kõik otsas, nii et ei jäänud muud üle, kui lähiümbruse poed tulutult läb käia ja lõpuks martsipani-šokolaadibatoonid koogi sisse hakkida. Maitseoamdusi see loomulikult ei mõjutanud - pigem vastupidi. Kooki söödi ja kiideti, nii et võib teinekordki vabalt sellise asenduse teha :)

Gluteenivaba koogi jaoks kasuta riisijahu ja lisa küpsetuspulbrit 1,5 tl; kui aga kasutad mõnda gluteenivaba jahusegu, siis piisab samast kogusest küpsetuspulbrist, mis nisujahu puhulgi retseptis kirjas. 

Põhi:

150 g toasooja võid

70 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

1 toasoe muna

200 g jahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

Vahusta või suhkrutega heledaks kohevaks vahuks, seejärel vahusta hulka muna. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga läbi ja sega taina hulka. 

Laota tainas ümmarguse lahtikäiva 24-26 cm koogivormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga, ja silu pind. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus 10 minutit. 

Täidis:

100-200 g martsipani

3 keskmist õuna (kokku u 300 g)

100 g pohli

1 sl tärklist

Lõika martsipan ja õunad väikesteks (u 1 cm) tükkideks. Sega need läbi pohlade ja tärklisega ning laota vormi eelküpsetatud koogipõhjale. 

Kate:

4 muna

200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu

200 g hapukoort

150 g suhkrut

Klopi munad vispliga kergelt lahti, sega hulka toorjuust, hapukoor ja suhkur. Laota kate vormi täidise peale. 

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus u 40 minutit, kuni kate on äärtest tahenenud (kook võib keskoas veel kergelt võdiseda). 

Lase koogil vormis jahtuda ja aseta siis külmkappi tahenema. Hea oleks, kui kook saaks enne söömist vähemalt paar tundi külmkapis olla. 

Suvine marjakissell siidise kama-kohupiimakreemiga

Suvised marjad on lihtsalt imelised (!!!) ja lisaks niisama söömisele saab neist ka igasuguseid suurepäraseid asju valmistada. Kui vajad ideid, mida head ja paremat marjadest teha, siis siit saab neid ohtralt. Mina söön marju igapäevaselt ja üks erilisi suuri lemmikuid on mul just c-vitamiinirikas must sõstar, mis kipub "paremate" marjade nagu maasikad, vaarikad ja mustikad varju jääma. Minu arvates on see aga suurepärane mari niisama söömiseks ja kookide sisse panekuks, samas musa sõstra moosi ma ei armasta. See kissell on aga hea võimalus ära kasutada sellised marjad, mida niisama süüa ei taha - minu jaoks on sellised eelkõige punased sõstrad ja mõned karusmarja sordid, mis eriti magusad pole :)

Marjadest kissell on maisterikas ja suvisel ajal sobib ka täitsa omaette magustoiduks, aga koos kohupiimakreemiga on see kohe eriti maistev. Kisellis saad kasutada nii erinevaid marju kui ka veel viimaseid peeneid punase koorega rabarbrivarsi juhul, kui neid veel peenralt saab. Jämedaid rabarberivarsi ei soovita enam tarbida, sest need on juba praeguseks kergelt puitunud, aga kui seda siiski teha soovid, siis koori need enne ära.

Suhkrut lisa vastavalt oma maitse-eelistustele - kas sulle meeldib magusam või hapukam kissell. Kui on 1,5 kg vilju, siis tegelikult võib suhkrut ka suisa 500 g lisada, kui soovid magusamat maiust. Mulle meeldib pigem hapukas kissell, nii et mina panen selle koguse marjade kohta vaid umbes 300 g suhkrut.

Selles kissellis siin on 800 g maasikaid, 200 g tikreid ja 4 pikka peenikest rabarbrit. Eriti hästi sobivad selle kisselli sisse lisaks maasikatele ka vaarikad, kuid saab kasutada ära marju, mis muidu kipuvad põõsa külge seisma jääma ja kellegi erilised lemmikud ei ole, nagu näiteks punased sõstrad või mõned hapukamad tikrid. 

Kartulitärklise asemel võib kasutada ka maisitärklist, kuis sel juhul tuleb kissell paksenemiseks keema lasta. Kartulitärklise puhul tuleb aga keemist vältida, sest muidu kaotab see oma mõju. 

Kissell:

1,3-1,5 kg marju ja soovi korral ka rabarberit

400 g suhkrut

5 sl kartulijahu ehk -tärklist

Puhasta marjad. Suuremad maasikad võid lõigata pooleks või neljaks. Lõika rabarbrist õhukesed viilud. 

Aseta viljad koos suhkru ja 1,5 l veega potti, lase keema tõusta, keera kuumust vaiksemaks ja keeda tasasel tulel 3-10 minutit, kuni viljad on pehmed. 

Keera kuumus kinni ja sega eraldi anumas kartulitärklis külma veega ühtlaseks. Vala tärklisesegu ühtlase nirena potti ise samal ajal kisselli segades, et ei tekiks tükke.

Kuumuta kisselli mõni minut samal ajal segades, kuni see pakseneb. Ära keema lase! Lase kissellil täielikult jahtuda ja aseta see siis külmkappi. 

Kohupiimakreem:

400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat

4 sl suhkrut

4 sl kamajahu (soovi korral)

200 g (1 pakk) vahukoort

Sega kohupiim ja -pasta suhkruga läbi. Kui soovid toekamat kreemi, siis sega hulka ka kamajahu. Vahusta vahukoor tugevaks vahuks ja sega õrnalt kohupiimasegu hulka. Hoia kreemi kuni serveerimiseni külmkapis. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kohupiimakarask munakreemiga, kevadel seltsiks ka karulauk :)

Selle nädala esmaspäeval rääkisin ETV hommikuprogrammis (Terevisioonis) karulaugust ja tegin munakreemi karulauguga. Põhimõtteliselt on tegemist selle sama "munavõiga", mis siin postituses allpool kirjas, kuid lihtsalt paar peotäit karulauku on peeneks hakituna sees:) Saates tutvustasin ka karulaugupestot ja juustuga muffineid, mille retsept on olemas selles raamatus. Lihtsalt spinati asemel kasutasin seekord karulauku :)

See on nüüd üks kodune kiire telefoniklõps sellest karulauguga munakreemist, aga mis teha - paremat pole hetkel lihtsalt kuskilt võtta ... :)

Selle munakreemiga karaski aga, mille retsept siin alla kirjas on, tegin mullu EV aastapäevaks. Mul oli siis plaanis kiigata esimese vabariigi aegset EV sünnipäeva menüüd - kuidas siis Eeesti Vabariigi aastapäeva tähistati ja mida lauale pandi? Tuleb aga välja, et see ei olnudki tollal pidupäev nagu meil praegu. Siis olid olulised kirikupühad, samuti rahvakalendrist tulenevad tähtpäevad, kuid iseseisvuspäeva koguneti riiklikult tähistama vaid paaril korral enne selle taas kaotamist.

Kui aga sirvida nö eestiaegsed kokaraamatuid, jääb silma lihtsate köögiviljatoitude rohkus, samuti see, et tol ajal tehti tohutult hoidiseid - lisaks keetmisele ka hapendati ja soolati. Liha polnud küll enam ainult pidupäevatoit, kuid ega talurahvas seda siiski igapäevaselt süüa ei saanud. Põhiliseks toiduks olid siiski aed-, kaun- ja teraviljad, samuti marjad ja pähklid, peamine leivakõrvane aga soolatud räim ehk silk. Kala põhiliseks sälitusviisideks oli tollal soolamine ja vinnutamine ehk tuule ja päikese käes kuivatamine. Linnainimeste toidulauale jõudis ka heeringas, mis oli importkaup. Muide, tegelikult elas heeringas kuni 15. sajandini ka Läänemeres, seega sajandeid tagasi oli see rasvane kala siiski ka talurahva toidulaual ja ilmselt seetõttu meile siiani südamelähedane.

Piimatoodetest oli enim levinud hapupiim. Mõnes piirkonnas valmistati ka sõira ehk kohupiimajuustu või isegi nö tavalist juustu, kuid see oli pigem harv. Ka võid tehti, kuid seda ei söödud igapäevaselt, ammugi ei kasutatud seda küpsetamisel ja muudes totudes sellises koguses nagu praegu. Suvisel ajal, mil lehmad piima andsid, sai lüpsijärgselt isegi rõõska piima nautida. 

Kuna munaga kiluleivad on 24. veebruaril pea iga "korraliku eestlase" pühadelaual, siis mõtlesin pakkuda nö vahelduseks suupisted meie mitteametliku rahvuskalaga, kuid seekord pakkuda seda suitsutatult ehk sprottidena. Tegelikult valmistatakse sprotte nii kilust kui ka rahvuskalast räimest, kuid enamasti on siiski tegemist esimese kalaliigiga. Ja kuigi soolasilk oli eestlaste peamine leivakõrvane, suisa selle sünonüüm (st et öeldi "leivakõrvane" ja mõeldi silk), siis suitsuräim on Maarjamaal pigem uus asi ja levis alles veidi üle 100 aasta tagasi. 

Kohupiim teeb meie traditsioonilise odrajahust karaski mahlasemaks ja veelgi maitsvamaks. Kuna aga sprotid on rasvased (nii kala ise on suure rasvasisaldusega kui ka õlis seismine teeb oma töö), siis pole mõtet juurde pakkuda munavõid, vaid tegin natukese hapukoore ja majoneesiga hoopis taljesõbralikuma munakreemi. 

Kui soovid gluteenivaba karaskit, siis asenda nisu- ja odrajahu toortatrajahuga ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit.

Kohupiimakarask

100 g nisujahu
70 g odrajahu
1 tl soodat
1 tl soola
150 g maitsestamata kohupiima
200 g täispiima 
1 suur muna
1 sl vedelat mett või suhkrut
50 g sulatatud võid

peotäis meelepäraseid seemneid (soovi korral)

Sega omavahel jahud, sool ja sooda. Teises kausis sega kohupiim piima, kergelt lahtiklopitud muna ja mee või suhkruga läbi, viimasena lisa sulatatud või. Sega hulka ka jahusegu ja tõsta tainas ettevalmistatud vormi. Vormi ääred võiksid olla võiga määritud ja jahuga üle puistatud, põhjas aga küpsetuspaber. Soovi korral puista karaski pinnale seemneid.

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni karask on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase karaskil vormis u 10 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Suurepärane nii soojalt kui ka külmalt.

Munakreem sprottidega

4 suurt kõvaks keedetud muna

2 sl paksu majoneesi

70 g hapukoort
1 tl Dijoni (teralist) või muud mahedat sinepit
1 väike purustatud või hästi peeneks hakitud küüslauguküüs (soovi korral)
soola, pipart
suurem peotäis hakitud tilli 

1 karp (u 240 g) sprotte

Aseta kooritud munad kaussi ja vajuta kahvliga puruks. Lisa majonees, hapukoor, sinep ja soovi korral ka peenestatud küüslauk ning sega kahvliga ühtlaseks kreemiks. 

Maitsesta soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Viimasena lisa hakitud till ning sega õrnalt ühtlaseks. Tõsta munakreem serveerimiskaussi, kata toidukilega ja hoia kuni söömiseni külmkapis.

Serveerimisel lõika karask viiludeks, määri igale viilule munakreemi ja aseta peale 1-2 sprotti, millel oled eelnevalt sama eemaldanud. Võid need kolm ka kõik eraldi lauale asetada, et igaüks saab endale karaskist meelepärase koguse munakreemi ja sprottidega suupiste teha. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kihiline leiva-kohupiimakook mustikatega

Veel vaid üks päev jäänud, kuid selle rukkileiva ja kohupiimaga mahlase marjadega koogi homseks pidupäevaks võid suisa samal hommikul valmis teha, sest see on lihtne ja kiire nagu enamik mu retsepte :) Mulle on öeldud, et see küpsetis on ka maitsev, aga eks seda saab igaüks ise otsustada, kui on kooki proovinud ;-)

Kihiline leiva ja kohupiimakook mustikatega, mis on eriti lihtne valmistada sel juhul, kui sul on kodus köögikombain, kui aga seda ei ole, siis tasuks leib riivida või hästi peenelt hakkida, kuid kumbki moodus pole kahjuks ideaalne ja võtab aega, samas kui köögikombainis saab suurepärase tulemuse u 30 sekundiga.

Rammusa vahukoore ja toorjuustu asemel on kasutusel valgurikas kohupiim, rukkileib on samuti toitainerohke ja mustikate kasulikest omadustest võib rääkima jäädagi, nii et tegemist on suhteliselt tervisliku maiusega ;-)

Leib on pruunika värvusega ja kui on soov, et kook oleks ideaalselt sini-must-valge, siis soovitan valida võimalikult musta leiva, lisaks võid leivapuru hulka purustada ka 1-2 söetabletti või lisada naturaalset maitsestamata kakaopulbrit.

Põhi:

400 g musta neutraalse maitsega seemneteta rukkileiba

4-5 sl mett 

70 g võid

Murra leivaviilud väiksemateks tükkideks ja töötle köögikombainis puruks. Lisa mesi ja tükeldatud või ning töötle ühtlaseks. 

Täidis:

600 g (3 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

150 g hapukoort

100 suhkrut

3 muna

250-300 g kultuurmustikaid

Sega kohupiim hapukoore, suhkru ja munadega ühtlaseks. 

Võta 20-22 cm läbimõõduga ümmargune lahtikäiv vorm ja aseta selle põhja küpsetuspaber, ääred aga määri võiga ja puista kergelt üle jahu või kakaopulbriga. 

Laota kolmandik leivapurust vormi põhja ja suru see supilusika seljaga ühtlaseks kihiks. Kata poole kohupiimakreemiga, millele laota pooled mustikad. Seejärel puista peale teine kolmandik leivapurust ja sellele omakorda ülejäänud kohupiimakreem. Selle peale puista ülejäänud mustikad ning viimasena laota ühtlaselt peale viimane kolmandik leivapurust.

Küpseta 180-kraadises ahjus 40-45 minutit, kuni kook on tahenenud. Lase koogil vormis jahtuda, seejärel aseta mõneks tunniks või üleöö külmkappi. 

Kaunistamiseks:

100-150 g kultuurmustikaid

rukkililleõisi

tumeda šokolaadi laaste (soovi korral)

Serveerimiseks eemalda kook vormist ning kaunista ülejäänud mustikate, rukkilille õite ja soovi korral ka šokolaadilaastudega.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Šokolaaditrühvlid musta leivaga

EV aastapäevale mõeldes jõuab igal aastal mu blogisse palju erinevaid retsepte. Kuigi kiluvõileivad on igal aastal siiski laual, kui olen sõpradega seda tähtsat päeva tähistamas, siis ma ise armastan valmistada igasuguseid muid asju :) Mitte et mul midagi kiluvõileibade vastu oleks - kaugel sellest -, aga kõik teevad neid niikuinii, nii et õnneks on mul võimalus valmistada midagi põnevamat ehk sellist, mis ka mulle endale midagi pakub. Seepärast ei saaks ma ilmselt kunagi teha oma pagariäri (küsimust, kunas see tuleb, on mulle sadu kui mitte tuhandeid kordi esitatud), sest see eeldab palju rutiinset tööd, mina aga tahan teha - ja eelkõige just välja mõelda - kogu aeg midagi põnevat. Midagi uut ja huvitavat, et saaks oma lähedasi üllatada ja valmistada midagi, mida keegi varem teinud pole. Või pole teinud nii, nagu mina seda teen :)

Krõbeda musta leivaga trühvleid olen küll juba varem teinud, aga seekord said maiused just sellised ja minu arvates veelgi paremad! Aga kiludest küpsetan ma ise meelsasti pirukat (kas eriti lihtsat lehttainaga või siis muretaina ja marineeritud sibulaga varianti) või siis hoopis vormin trühvleid :)

Kui õhtusöögi lõpetuseks või hommikukohvi kõrvale on aastapäeval vaja ühte mõnusat tummist ampsu, siis need trühvlid on ideaalsed. Krõbe must leib koos pehme šokolaadi sisuga mekib tõeliselt hea.

Kui sööjate seas on peamiselt lapsed, võib 100-150 g šokolaadist asendada piimašokolaadiga, samuti tasuks siis alkoholi asemel kohvi kasutada.

Saab u 30 trühvlit

Vaja läheb:

330 g tumedat šokolaadi

30 g võid

2 dl (1 pakk) vahukoort

1-2 sl likööri Vana Tallinn või mõnda meelepärast (kodumaist) koorelikööri või külma kohvi

1-2 sl mett

Tükelda šokolaad ja või ning sulata vesivannil või muul viisil (näiteks mikrolaineahjus). Kuumuta vahukoor peaaegu keemiseni ja sega šokolaadi hulka. Lisa ka alkohol või kohv ja mesi, sega ühtlaseks ning lase massil külmkapis umbes tunnike taheneda, et sellest saaks pallid vormida. 

Krõbe leivapuru:
100 g neutraalse maitsega musta leiba
30 g (pruuni) suhkrut

Murra leivaviilud tükkideks, aseta koos suhkruga köögikombaini ja töötle ühtlaseks puruks.

Kuumuta suurem pann, vala sellele purustatud leib ja rösti keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades, kuni see on kergelt krõbe. Väiksemal pannil tasuks leivapuru röstida kahes osas, et see ühtlaselt küpseks.

Vala leivapuru pannilt suuremasse kaussi ja lase jahtuda. Kui soovid eriti peenet leivapuru, siis purusta leib veel korra köögikombainis, kuid kui eelistad suurema tükilist leivapuru trühvlite kattena, siis võid kohe šokolaadikomme selles veeretada. 

Hoia trühvleid külmas ja võta pool tundi enne pakkumist toatemperatuurile.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Krõbedad kartulipliinid suitsukalasalatiga

Blogisse on küll kogunenud suur hulk erinevaid EV aastapäevaks sobilikke retsepte, kuid küll küllale liiga ei tee, nagu juba vanarahvas teadis, nii et lisan siia sel nädalal neid veel juurde, et oleks ikka korralikult valikut :) Suitsukalasalatiga kartulipliinid on muidugi roog, mis passib ka igal muul ajal söömiseks nii hommikusöögiks kui ka (veidi pidulikumaks) brantšiks, samuti suupistena, eelroana või niisama näksimiseks. See roog on kerge valmistada ega võta palju aega, nii et pidulikul puhul saab kõvasti aega kokku hoida :)

Kuna väikese beebiga lähen õhtuti suhteliselt varakult magama, siis külalised käivad meil peamiselt päevasel ajal ja nädalavahetustel, niiet brunch on muutunud meile väga sagedaseks. Seetõttu olen viimasel ajal valmistanud suures koguses erinevaid soolaseid, nt kohevaid õllega tatrapliine ning veidi lihtsamaid ja kiiremaid tatrapliine lõhetartariga, samuti kohupiimaga pisikesi tatrapliinikesi. Koos erinevate (suitsu)kala salatite ja muude variantidega (nt lõhe-rillettes'iga) on need igati maitsvad ja passivad suurepäraselt nii vahuveini kui ka kohviga nautimiseks. Sama võib öelda ka nende kartuliga pannkookdie kohta - asju, millega neid sobitada, on tõesti palju :) Kartulipliinid on neutraalse maistega ja sobivad kokku nii kalamarja kui ka erinevate suitsu- või õrnsoola kaladega. Proovi neid nt suitsuräime, -lõhe, -forelli või hoopis sprottidega. Sama hästi võib kartulipannkookidel serveerida ka kergelt soolatud kala, näiteks siiga, lõhet või forelli. 

Soovi korral lisa tainasse mõnda maitseainet (nt küüslaugupulbrit) või peeneks hakitud maitserohelist. Eriti hea meki annab, kui hakkida sisse üks pisike (šalott)sibul. 

Pliinid võid teha ka teelusikaga, et saaks parajad ühe ampsu suurused portsud, mida saab näpu vahelt süüa. Need siin on suuremad, mida on mugavam noa ja kahvliga nautida.

Kartulipliid

500 g keedetud kooreta kartuleid

2 muna

2 sl nisu- või riisijahu

soola ja pipart

õli või selitatud võid praadimiseks

Tee pehmed kartulid kas kahvli või pudrunuiaga pudruks. Kartulid ei pea olema ühtlase püreena, vaid võivad jääda kergelt tükilisena. Klopi munad kergelt lahti ja sega kõik koostisained läbi. 

Kuumuta pannil õli, tõsta supilusikaga pannile max 1 cm paksused ümmargused pliinid ja prae need keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Kokku saab u 15 kartulipannkooki.

Suitsukalasalat

2 suitsuheiki (merluusi) (kokku kaal 500-600 g)

200 g hapukoort (soovi korral rohkem)

2 sl paksu majoneesi

0,5-1 tl mahedat sinepit

musta pipart

peotäis hakitud maitserohelist (nt tilli)

Puhasta kala, lõika või murenda väikesteks tükkideks ja sega läbi ülejäänud ainetega. 

 

Kohupiimaga õuna-galette

Sügis veel kestab ja õunu jätkub, nii et hõrgud küpsetised kuluvad alati ära, eriti jahedamal ajal sooja tee või kohvi kõrale :) Seega üks uus õunakook veel sel hooajal lisaks juba olemasolevatele on kindlasti hea mõte! Muide, see õuna-kohupiimagalett on väga hea ka pirnidega ;-)

Mulle sellised lihtsad ja rustikaalsed koogid nagu galetid väga meeldivad, sest need on ääretult kerged teha, samas on aga hästi maitsvad. Olen selliseid vabakujulisi küpsetisi omajagu valmistanud ja retsepte on nii raamatutes kui ka blogis. Siit leiab näiteks virsiku ja mandlitäidisega, õuna ja martsipani ning rukkijahuga rustikaalse ploomi-galette'id. Soolaseidki on juba mitu: feta ja tomati galette, suvikõrvitsa ja juustu ning spinati-feta pirukas munaga. Galeti puhul on see hea asi, et tainas tuleb lihtsalt lahti rullida, samas kui nt quiche'i puhul tuleb see ka ilusti vormi asetada ja reeglina enne täidise lisamist enne küpsetada. Nii et galett on üks lihtne küpsetis, aga minu arvates väga maitsev :)

Õunagaletile lisab seekord kodust mekki kohupiim, mis kulub mu lemmiktoorainete hulka. Kohupiimapirukad, -koogid jm -maiused on reeglina parimad just jahtunult seega soovitan ka sellel galette'il enne söömist  täielikult maha jahtuda lasta. 

Põhi:

200 g jahu

1 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

0,25 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

130 g külma võid

1 tl õunaäädikat

Sega sõelutud jahu suhkrute, soola ja soovi korral ka kardemoniga läbi, lisa tükeldatud külm või ja haki noaga, töötle köögikombainis või näpi sõrmede vahel purutainaks. Töötle tainast nii vähe kui võimalik.

Lisa äädikas ja 3 sl jääkülma vett ning mätsi ühtlaseks tainapalliks. Mässi see toidukilesse, vajuta lapikuks ja aseta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. 

Kohupiimatäidis:

200 g (1 pakk) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

1 muna

2 sl suhkrut

2-3 keskmist haput õuna

1 sl pruuni suhkrut

peotäis pohli, jõhvikaid või arooniaid

1 muna (soovi korral määrimiseks)

mündi lehti ja tuhksuhkrut (soovi korral peale raputamiseks)

Sega kohupiim läbi muna ja suhkruga. Puhasta õunad (soovi korral eemalda ka koor) ja lõika õhukesteks viiludeks. 

Rulli tainas jahusel pinnal u 30 cm läbimõõduga kettaks ja aseta tainarulli abil küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Laota sellele kohupiimasegu nii, et äärtest jääb 2-3 cm vabaks, seejärel laota ühtlaselt peale õhukeselt viilutatud õunad. Puista õuntele pruun suhkur, seejärel marjad. Keera galette'i ääred täidise peale. Soovi korral pintselda need lahti klopitud munaga. 

Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 40 minutit, kuni tainas on pruunistunud ning täidis tahenenud.  Lase pirukal enne lahti lõikamist ja söömist jahtuda. Serveerimisel puista soovi korral peale mündilehti ja tuhksuhkrut.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Eriti head õunatäidisega kaneelirullid

 

Need aromaatsed kaneelirullid on tavapärasest veelgi mahlasemad, sest sees on omajagu õunu. Olen neid juba korduvalt küpsetanud ja just see õunatäidsega variant on mu selle sügise kindel lemmik! Armastan värskeid pärmitainast kaneelisaiu ja hapukas õunatäidis teeb minu jaoks need kohe eriti maitsvaks ja loomulikult veelgi mahlasemaks. Lisaks on maja siis, kui need suus sulavad saiad ahjus on, vastupandamatuid aroome täis :) 

Kasutan küpsetamiseks ja kokkamiseks alati koduaia Antonovkaid ning ei koori neid kunagi, sest need on ju mahedalt kasvatatud ja kõik kasulikud ained on teatavasti õunal koore all. Iseasi muidugi, palju neist toitainetest pärast kuumutamist alles jääb, aga hea ikka teada, et andsid vitamiinidele ja mineraalidele vähemalt võimaluse :)

Õunu võib teha kahel moel. Need võib kas tükeldada ja lisada toorena või siis teha õunakeedis, mis tuleb täielikult maha jahutada enne, kui selle tainale laotad. Pean ütlema, et teine variant on küll aeganõudvam, kuid kordades parem :) Igaks juhuks on kirjas mõlemad versioonid, kui kui vähegi aega, siis tee ikka õunakeedis, mitte ära lisa lihtsalt tükeldatud õunu, aga samas saad ka nii igati hea küpsetise, sest kaneelisaiad on ju alati head ;-)

Tainasse läheb üks väike muna, aga kuna mul on viimasel ajal olnud kodus suured munad, siis olen muna tassis lahti kloppinud ja sellest umbes 2/3 lisanud tainasse, ülejäänud aga seganud läbi piima või veega ja kasutanud saiade määrimiseks enne ahju panekut. 

Olen neid saiu küpsetanud ahjuvormis (et nagu pidusai) ja ka ahjuplaadil nagu klassikalisi kaeelisaiakesi. Teine variant on parem, kuigi ka siis tekib raskusi saiade plaadil ära mahutamisega :) Järgmisel fotol on õunatükkidega saiad, mida on küpseatatud ahjuvormis nagu pidusaia. Kasutasin oma kõige suuremat vormi ja ikka pidin veel neli saiakest eraldi vormis küpsetama :)

Need saiad siin on aga õunakeedisega ja küpsetatud suurel ahjuplaadil. Suhteliselt napilt mahtusid ära :)

Tainas: 

70 g võid

2,5 dl täispiima

25 g pärmi

1 väike toasoe muna

4 sl suhkrut

1 kuhjaga sl vanillisuhkrut

u 500 g jahu

0,25 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

Sulata või ja jäta jahtuma. Soojenda piim nö käesoojaks ehk u 37 kraadini. Lahusta pärm soojas piimas, lisa muna ja suhkrud ning klopi läbi. Sega sõelutud jahu soolaga, soovi korral lisa kardemon. Lisa jahusegu tainale ja klopi ühtlaseks. Viimasena lisa sulatatud või ja sõtku see tainasse.

Kata kauss köögirätiga ja jäta toatemperatuurile kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. Kulub 30-60 minutit. Rulli tainas jahusel pinnal 0,3-0,4 cm paksuseks ristkülikuks. 

Õunakeedis (tee soovi korral):

6 keskmist hapukat õuna (kaal enne puhastamist u 800 g)

poole sidruni mahl (soovi korral)

1 sl võid

7 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

näpuotsatäis soola

1 sl maisitärklist

Puhasta õunad, soovi korral ka koori, ja lõika väikesteks (max 1 cm) tükkideks. Kui soovid, siis sega läbi sidrunimahlaga.

Sulata potis või. Lisa suhkrud, sool ja õunatükid ning küpseta madalal kuumusel aeg-ajalt segades 5-10 minutit (sõltuvalt õunte sordist ja tükkide suurusest), kuni õunad on pehmed. Lisa maisitärklis, sega läbi ja lase veel mõned minutid küpseda, kuni keedis pakseneb. Vala õunakeedis kaussi ja lase jahtuda. 

Täidis:

5 keskmist hapukat õuna (kaal enne puhastamist kokku 500-600 g) ja 6 sl pruuni suhkrut 

VÕI õunakeedis

u 80 g toasooja võid

2 sl jahvatatud kaneeli

Peale:

1 muna

1-2 sl piima

tuhksuhkrut (soovi korral)

Puhasta ja soovi korral ka koori õunad ning lõika 0,5-1 cm tükkideks. Määri või lahti rullitud tainale, puista sellele ühtlaselt kaneel ning sejärel kas suhkur ja õunatükid või jahtunud õunakeedis.

Keera tainas rulli ja lõika sellest u 3 cm jämedused viilud (kokku 12-16 viilu). Aseta kas võiga määritud või jahuga ülepuistatud või küpsetuspaberiga kaetud võimalikult suurde ahjuvormi, kahte väiksemasse ahjuvormi või hoopis küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Kata saiad köögirätiga ja jäta toatemperatuurile 15-30 minutiks kerkima. Klopi muna 1-2 sl vee või piimaga lahti ning määri sellega saiad pealt ja külgedelt. 

Küpseta saiakesi 200-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni need on kuldpruunid ja läbi küpsenud. Soovi korral puista peale tuhksuhkrut. Kui tegid vahele õunakeedise, siis tasub lasta saiadel enne vähemalt 15 minutit jahtuda, sest see on tuline, kui kui lisasid tooreid õunu, siis naudi saiu kasvõi kohe pärast ahjust välja võtmist.