FREEDOM

See on üks mu lemmik-lugusid alates ajast, mil Eestis üldse MTV-d nägema hakkas ja siis seda seal koguaeg mängiti ka. Aga hoolimata sellest, et sellest ajast on möödas juba aastaid (paraku!), meeldib see lugu mulle ikka veel ja kohe väga!!!! :)

Piparkoogitaignast põhjaga kõrvitsakook

300 g piparkoogitaigent

4 suurt muna

1 dl rafineerimata roosuhkrut

300 g kõrvitsapüreed

200 g toorjuustu

300 g vaniljekohupiimapastat

150 g hapukoort

0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit

1 tl kaneeli

1 tl peenelt riivitud värsket ingverit

Kõrvits tuleks eelnevalt pehmeks keeta v ahjus küpsetada ning enne täidisele lisamist läbi sõela suruda. Suru piparkoogitaigen 24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale. Vispelda kergelt ühtlaseks kreemiks munad, suhkur ja toorjuust. Lisa kohupiimapasta, hapukoor, kõrvitsapüree, kaneel ja muskaatpähkel. Suru segu läbi sõela ning lisa peenelt riivitud ingver. Vala kõrvitsasegu vormi piparkoogitaignast põhjale ning küpseta ahjus 160 kraadi juures u 50 minutit.

Tõeline šokolaadikook

Retsept pärineb Anni Arro raamatust "Sepamaa talu köök" ja vähese suhkrusisalduse tõttu meeldib see šokolaadikook ka nendele inimestele, kes muidu väga kooki ei armasta (kinnitatud andmed:)). Ainus muudatus, mille ma koostisainete osas tegin, on see, et põhja jaoks kasutasin šokolaadi-, mitte digestiivküpsiseid. Digestiivküpsised on küll väga head niisama süüa, aga šokolaadiküpsised sobivad minu arvates šokolaadi ja toorjuustuga oluliselt paremini kokku, sest need on maitselt ja konsistentsilt õrnemad:) Samuti ei eelküpsetanud ma põhja, sest põhi jääb niimoodi liiga kõva ja ei "haaku" nii hästi täidisega, vaid eraldub koogitüki küljest. Kui aga soov on kooki täpselt originaalretsepti järgi teha, siis tuleks põhja eelnevalt 7-10 minutit 200 kraadi juures eelküpsetada. Koogi jaoks on vaja:

200 g šokolaadi- v digestiivküpsiseid

100 g võid

5 muna

5 spl suhkrut

500 g mascarpone't

200 g hapukoort

250 g tumedat šokolaadi

0,5 kl (mina panin 100 g) vahukoort

3 spl brändit

Purusta küpsised ja sega toasooja võiga ning suru küpsisesegu lahtikäiva küpsetuspaberiga vooderdatud vormi põhja. Kuumuta ahi 180 kraadini. Vispelda munad ja suhkur, lisa mascarpone ja hapukoor ning sega kõik ühtlaseks massiks. Kuumuta vahukoor ja sulata selles tükkideks murtud šokolaad (seda on kõige parem teha madalal kuumusel). Lisa brändi, sega kõik ühtlaseks ja kalla šokolaad mascarpone'i segusse. Sega läbi ja kalla vormi. Mina surusin segu ka läbi sõela, et see oleks ilus ühtlane. Küpseta 180 kraadi juures u 1 tund. Kook on valmis kui see raputades ei võdise. Ahjust võetud kook pane jahedasse kohta ning lase enne serveerimist vähemalt paar tundi külmas seista. Enne serveerimist kaunista šokolaadilaastudega (noaga tahvli küljest tõmmatud). Mina kasutasin šokolaadikaunistusi ja mandlilaaste ning panin need sooja koogi peale, sest siis need sulavad natukene ära ja jäävad ilusti kinni ega pudene koogitükilt maha seda tõstes.

Täiendus (10.07.)

Lisan paar elile õhtul tehtud pilti sellest koogist, sest Karina sünnal detsembris oli valgust vähevõitu ja nuga oli ka juba sisse löödud enne kui ma fotokaga klõpsutama jõudsin:) Tänu pikkadele valgetele suveöödele sai aga maitsev šokolaadikook seekord natukene  paremini pildi peale püütud. Põhjaks on Digestive'i küpsised ja põhiliseks küpsetajaks (minu ja Karina kaasabil) Ulvi :)

Šokolaadi-mandlikook toorjuustukattega

300 g mandleid
200 g tumedat šokolaadi
0,6 dl rõõska koort
1,5 dl rafineerimata roosuhkrut
0,4 dl rummi
5 muna
pisut soola

Kate
200 g toorjuustu
1 dl suhkrut
300 g vaniljega kohupiimapastat
punased sõstrad

Prurusta mandlid koos šokolaadiga köögikombainis peeneks puruks (kuid mitte jahuks!). Lisa purustamist jätkates rõõsk koor, rumm ja suhkur. Viimasena lisa munakollased ja sega kõik ühtlaseks. Vahusta munavalged vähese soolaga kohevaks püsivaks vahuks, kuid väldi ülevahustamist. Sega kolmandik vahust pähklisegu hulka. Lisa ettevaatlikult segades ülejäänud munavalgevaht ja sega ühtlaseks taignaks. 

Pane taigen 24 cm läbimõõduga vormi ja küpseta 180 kraadises ahjus 30 minutit. Jahuta ja eemalda vormist.
Katte jaoks vahusta toorjuust suhkruga kas vispli v kahvliga ning lisa kohupiimapasta. Sega ühtlaseks ja kata seguga kook ja selle ääred. Pane peale punaseid sõstraid. Kui punaseid sõstraid ei ole, siis sobivad ka pohlad v jõhvikad, kui aga üldse marju ei ole, siis lihtsalt tuleb kattesse vähem suhkrut panna v suhkur üldse välja jätta, sest ilma hapude marjadeta on kate liiga magus. 

Ilusaid jõule kõigile!!! 

Jõuluhõnguline kohupiimakook

Tiina, kes teeb ühte parimatest koduleibadest, kelle kääritatud õunavein ei jää absoluutselt alla 1992.a. Põldsamaa Kuldsele ja kelle kõik toidud (alates lihast lõpetades marineeritud puravikega) viivad alati keele alla, võttis sellel aastal kätte ja tegi ise ka piparkoogitaigent, mida ta mullegi külla tulles kaasa tõi. Teades Tiinat võis arvata (ja nii oligi!!!), et tegemist on superhea vürtsika ja parimate koostisainetega tehtud taignaga. Piparkooke ma ise eriti ei armasta, küll aga muid kooke:) ja miks mitte proovida siis küpsetada õhtuks sõpradele külla minekuks kaasa hoopis üks lihtne kohupiimakook, põhjaks piparkoogitaigen. Õnneks jätkub seda taigent veel paari koogi jaoks!:)

Põhjaks rullisin lahti 350 g piparkoogitaigent, mille panin 24 cm läbimõõduga koogivormi. Soojendasin ahju 200 kraadini. Täidiseks segasin kokku:

3 muna

1,5 dl suhkrut

400 g maitsetut kohupiimapastat

100 g hapukoort

1 tl vaniljesuhkrut

1 tl peenestatud värsket ingverit

1/2 apelsini riivitud koore

Valasin täidise vormi ja küpsetasin ahjus 30 minutit (kontrolli tikuga, kas kook on valmis). Ahjust välja võttes katsin koogi ühtlaselt 150 g hapukoorega, et täidis jääks niiske, mitte ei läheks kuivaks. Jahtunud koogi kaunistasin peenikeste apelsinikoore ribade ja apelsinist lõigatud viiludega. Täidis oleks ilmselt veel parem, kui see eelmisel päeval valmis teha ja jätta külmkappi ööpäevaks "tõmbama", et ingver ja apelsinikoor veelgi tugevamat maitset annaksid. Kook ise ilmselt ka on parim alles järgmisel päeval:) Pildil aga poseerib pisike Anett Rahel, kes oli tegelikult kooki piidlemas:)

Kirsišokolaadiga toorjuustukook

Põhi
180 g šokolaadiküpsiseid
70 g sulatatud võid

Täidis
3 muna
1 dl suhkrut
200 g toorjuustu
300 g kakaokohupiimapastat
300 g hapukoort
150 g kirsse
2 spl kirsilikööri
150 g kirsitükkidega šokolaadi (50 g võib olla ka tavaline tume šokolaad)
Kate
250 g kirsse
30 g kirsitarretist

Päev enne koogi küpsetamist võta 400 g külmutatud kirsside pakk, sulata ja pane u kolmandik (u 150 g) kirssidest eraldi kaussi kirsilikööri sisse likku. Kata kauss toidukilega ja pane külmkappi.

Purusta küpsised, sega need sulavõiga ja suru 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja. Vispelda munad, suhkur ja toorjuust ühtlaseks kreemiks, lisa kohupiimapasta ja hapukoor. Sega kiirelt sisse sulatatud šokolaad ja kirsilikööri sees seisnud kirsid koos likööriga. Küpseta 160 kraadises ahjus 1 tund.

Jahuta kook ja lao sinna peale kirsid nii nagu sulle meeldib. Sulata tarretis kuumas mitte enam keevas vees vastavalt tarretise pakil ettenähtud juhistele ja kogustele ning sega hoolikalt. Mul nt oli 80 grammine kirsitarretisepulbri pakk, mille lahustamiseks oli vaja 0,5 l vett, seega 30 g jaoks ma kasutasin u 2 dl. Tõsta tarretis supilusikaga õrnalt koogile ja pane kook külma, et tarretis saaks taheneda.

Kihilne porgandikook

Selle porgandikoogi retsepti jagas Heidi Park paar nädalat tagasi Arteris, aga siin on see minupoolsete väikeste muudatustega, millest suurim on ilmselt see, et katte osas asendasin osa toorjuustust kohupiimapastaga nagu eelmise porgandikoogi puhulgi, sest mulle meeldib nii rohkem:) Ainult toojuustuga on kreem kuidagi liiga rasvane (eriti veel, kui sinna nii palju võid sisse läheb nagu siin), kohupiimapasta teeb seda aga mahedamaks ja kreemisemaks.

Koogi tegemist tuleb alustada juba päev varem, sest nii kook kui kreem lähevad paremaks seistes, kui maitsed segunevad. Mässamist on selle koogiga natukene rohkem kui eelmisega. Heidi Park ise ütleb, et porandikook püsib külmas värske ja mahlane, maitse muutub seistes aina paremaks.

Esimesel päeval

240 g jahu

2 tl soodat

3/4 tl soola

1 tl kaneeli

1/4 tl jahvatatud muskaatpähklit

200 g suhkrut

200 g rapsiõli

4 suurt muna

240 g riivitud porgandit

100 g röstitud mandleid

20 g viskit

2 spl peenestatud värsket ingverit

Sega kausis viis esimest ainet. Sega teises kausis seitse järgmist koostisosa. Seejärel sega mõlemad  segud ühtlaseks taignaks. Piserda kergelt õliga kaks 24 cm läbimõõduga silikoonvormi ja kata vormide põhjad küpsetuspaberiga. Jaga tainas mõlemasse vormi ja küpseta 170 kraadi juures 25 minutit (kontrolli tikuga, kas on valmis). Jahuta ja hoia jahedas. 

Kate

190 g toasooja võid

250 g toorjuustu

400 g kohupiimapastat

160 g suhkrut

1 apelsini peenelt riivitud koor

1 tl peenestatud ingverit

Sega või, toorjuust, kohupiim ja suhkur ühtlaseks massiks ja suru läbi sõela. Mina surusin teist korda veel, et konsistents oleks ühtlasemalt kreemisem. Sega hulka ingver ja apelsinikoor ning lase külmas üleöö seista.

Teisel päeval 

Pane üks põhjadest taldrikule ja kata kohupiima-toorjuustu seguga. Pane peale teine põhi ja kata kogu kook (sh ääred) ülejäänud kreemiga.

Porgandikaunistused

100 g vett

100 g suhkrut

2 porgandit

mõned tükid värsket ingverit

Koori porgandid ja tõmba nendest juurviljakoorimisnoaga õhukesed laastud. Kuumuta suhkur, ingver ja vesi keemiseni ja pane sinna porgandilaastud kümneks minutiks sisse. Tõsta porgndilaastud köögipaberile ja rulli lilledeks. Kaunista nendega kook. Mina hakkisin ka natukene pistaatsiapähkleid peale, aga võid raputada nii peale kui külgedele ka hakitud ja röstitud mandleid v pähkleid. See porgandikook on mahlasem kui eelmine ning ingver ja apelsin on üleöö seistes kreemile eriliselt hea maitse andnud. Järgmine kord aga proovin seda võiga teha- on nagu natukene harjumuspärasem...:)

Porgandikook valge šokolaadi kattega

Nägin laupäeva hommikul Ragnet seda kooki kokasaates "Lusikas" tegemas ja otsustasin õhtusele sünnipäevale selle kaasa teha. Seda enam, et pühapäevaseks jõulupeoks pidin ma niikuinii ühe porgandikoogi küpsetama ja parem siis juba korraga kahe koogi jaoks porgandid ära riivida. Mitte et see porgandite riivimine  just midagi ülejõukäivat oleks:) (riivimisele endale kulub köögikombainiga ju vaid paar minutit), aga kõik see protsess kokku alates porgandite puhastamisest ja lõpetades köögikombaini pesemisega on kuidagi tüütu, niiet jube hea, kui saab kaks kärbest ühe hoobiga lüüa ehk kaks porgandikooki ühe korraga teha:)

Retseptis- nagu ikka- on minu poolt väikesed muudatused

130 g võid, sulatatuna
2 muna
2 dl suhkrut
200 g porgandit, riivituna
4 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
1 tl kaneeli
1 tl jahvatatud muskaatpähklit
100 g mandleid, hakituna ja röstituna
Kate
100 g valget šokolaadi
300 g vaniljega kohupiimapastat
20 g mandleid, hakituna ja röstituna

Sega omavahel sulatatud  või, munad ja suhkur. Haki mandlid ja rösti need kas ahjus v pannil. Sega omavahel kõik kuivained ning lisa taignale. Kõige lõpuks sega sisse riivitud porgand. Pane taigen küpsetuspaberiga vooderdatud v korralikult võitatud 24 cm läbimõõduga ahjuvormi ning küpseta 200 kraadi juures 30 minutit. Mina kasutasin silikoonvormi, aga igaks juhuks võitasin seda ka kergelt. Kontrolli tikuga, kas kook on valmis.

Katte jaoks sulata šokolaad vesivannil. Seejärel sega see kokku kohupiimapastaga ning kata šokolaadi-kohupiimaseguga jahtunud kook ja selle äär. Puista koogile peale röstitud ja hakitud mandleid, mina lisasin ka hakitud pistaatsiapähkleid. Enne serveerimist hoia vähemalt paar tundi jahedas. Porgandikook oli väga hea, sed oli lihtne teha ja kook sai palju kiidusõnu, niiet soovitan kõigil proovida :)

Pain d'epices

Pain d'epices ehk leib vürtside ja meega on superhea asi, mida Prantsusmaal (ja mujalgi Kesk-Euroopas, nt Belgias ja Luxembourgis) päris tihti saab, eriti sageli serveerituna koos foie gras'ga v hane-v pardimaksa pâté'ga (ja need kooslused on IMELISED!!!). Leidsin  pipraleiva retsepti juba Pariisis olles David Lebovitzi blogist, kes omakorda adapteeris selle raamatust Baking for All Occasions, mille on koostanud David'i lemmik-pagar Flo Braker. 

Mina omakorda muutsin seda retsepti oma koduste olude jaoks ja siin siis pipraleib pipratüdruku moodi;-)

615 g rukkijahu

2 1/2 tl söögisoodat

2 1/2 tl jahvatatud kaneeli

1/2 tl soola

1/2 tl jahvatatud muskaatpähklit

5 hästi peenelt hakitud nelki

1/4 tl värskelt jahvatatud musta pipart

1/4 tl jahvatatud vürtsipipart

60 g võid

1 suur muna

340 g mett v mee ja moosi segu

2 spl peenelt riivitud apelsinikoort

2 tl peenelt riivitud ingverit

250 ml vett

Küpsetamiseks sobib 28 cm pikkune kandiline piklik leivavorm, mis peab olema korralikult võiga määritud. Pärast võiga määrimist tuleks see vorm külmkappi panna seniks kuni taigent teed ja enne taigna vormi panekut raputada üle rukkijahuga (üleliigne rukkijahu tuleks välja raputada). Soojenda ahi 180 kraadini.

Sega omavahel kokku rukkijahu, sooda, jahvatatud vürtsid (va hakitud nelk) ja sool.

Teises kausis vahusta omavahel toatemperatuuril või ja muna, mesi, hakitud nelk, peenelt riivitud ingver ja apelsinikoor. (Esimesel korral kasutasin segamiseks nuimikserit kuna mesi oli kõva ja kasutasin selle asemel osaliselt ülimagusat vanakooli tervete maasikatega maasikamoosi ning samuti  asjaolu tõttu, et mul ei olnud riivi, mis apelsinikoore ja ingveri piisavalt peeneks riiviks. Nuimikseriga sain ilusa ühtlase ilma suuremate tükkideta segu. Parem on aga kasutada vedelat mett ja vahustamiseks visplit v tavalist mikserit.)

Või ja mee segule tuleks lisada toasoe vesi ja segada. Seejärel lisada kolmes osas läbi sõela rukkijahu segu ja segada kogu taigen spaatliga ühtlaseks.

Pane taigen ettevalmistatud vormi ja silu märja lusika v käega ühtlaseks. Küpseta 180 kraadises ahjus 50 minutit v seni, kui leiva sisse pistetud tikk jääb kuivaks. Lase ahjust väljavõetud leival 10 minutit jahtuda ja seejärel kummuta vormist välja. Kui Sul on kannatust, siis lase leival enne viilutamist täielikult jahtuda. Ma ei pea vist mainima, et minul seda ei olnud:)

Leib on ülihea nii sooja kui külmana ning täidab terve maja  pikaks ajaks  imeheade vürtside lõhnaga, mis jõulueelsesse aega väga hästi sobivad:) Sobib süüa nii magusate mooside, juustude kui loomulikult foie gras'ga v selle pate'ga (nagu pildil):)   ja see leib on ülilihtne - pmst on vaja lihtsalt koostisosad kokku segada nagu keeksi puhulgi:) Kui kõiki vürtse ei ole, siis võib neid asendada v ära jätta, nt mul polnud kodus aniisitähti (ja ma ei armasta ka aniisi eriti), niiet jätsin need lihstalt välja, samuti on mul kahjuks muskaatpähkli asemel kodus ainult  jahvatatud muskaatpähkel. Ja ingverit ostan ma ka ainult värskel kujul ...

David Lebovitz soovitab leiva kilesse mähkida ja ütleb, et seda saab külmkapis hoida vähemalt nädala, kusjuures selle ajaga maitsed sulanduvad ja muutuvad veelgi tihkemaks:) Ma küll ei kujuta ette, et pipraleiba õnnestuks üle paari päeva säilitada... võib-olla ainult juhul, kui see kuskile ära peita ja käia salaja üksi näksimas;-)

Jookidest sobib eriti hästi pipraleiva juurde portvein:) Kui satute Portugali, siis soovitan kindlasti seda  portveini proovida- minu pööras see vein igal juhul tõsiselt "portveini usku":)

Afonso tõi seda Briani sünnipäevaks Portugalist 3 pudelit ja iga kord, kui nende juures pidu oli (Brian kolis 1. novembrist Afonso miljonidollari vaatega korterisse Montparnasse'il), siis mina põhiliselt portveini jõingi:) Afonso on ise portugaallane ja  oskab seega head portveini ära tunda, kusjuures  pildil olev port pidi olema  väga hea hinna-kvaliteedi suhtega. Seni aga, kui Portugali ei jõua, soovitan minna Sadama Turul asuvasse Portugali veinide poodi, kus on väga hea valik erinevaid portveine ja boonusena veel portugaallasest omanik, kes lahkelt erinevaid porte ja tavalisi veine tutvustab, mida selles poes leidub igale maitsele ja igas hinnaklassis. Soovitan soojalt seda poekest külastada ja oma veinivarusid  (ja -teadmisi) täiendada eriti nendel, kelle teadmised Portugali veinidest piirduvad pordi ja vinho verdega nagu siinkirjutajal:) Ma ei ole küll käinud poodides hinnavõrdlust tegemas, aga nad ise rääkisid, et kuna nad toovad  ise veine maale, siis on neil seal soodsamad hinnad ka. 
Igal juhul on see veinipood kohe uksest sisse minnes vasakut kätt, paremal käel on aga hea valik  magusaid ja väga ilusa väljanägemisega EESTI ÕUNU!!!:)

Aga kui portveini ei ole parajasti kodus, siis igasugused muud pr veinid on selle leiva juurde ka suurepärased, nt selline variant:)

Tiramisukook

Põhi 2 muna

0,8 dl suhkrut

2 spl (NB kuhjaga) kartulijahu

1 spl naturaalset kakaopulbrit

0,5 tl küpsetuspulbrit

Immutamiseks
2 dl musta kohvi

2 spl amarettot

Kate
2 munakollast

2 spl suhkrut

1 karp (200 g)  mascarpone't

200 g vaniljekohupiimapastat

Põhjaks vahusta munad suhkruga. Sega kokku kartulijahu, kakao ja küpsetuspulber ning suru segu läbi sõela munavahu peale. Sega õrnalt segamini. Kalla taigen 26 cm läbimõõduga võitatud ja suhkruga üleraputatud koogivormi. Kui kasutad küpsetuspaberit, siis kindlasti määri ka see võiga, sest taignas võid ei ole ja see jääb mjuidu küpsetuspaberile kinni. Küpseta põhja 220 kraadises ahjus u 7-8 min. Küpsenud põhi kalluta vormist küpsetuspaberile jahtuma ning immuta mõlemalt poolt kohvi ja amaretto seguga.

Täidise jaoks vahusta munakollased suhkru ja mascarponega ning seejärel lisa juurde kohupiimapasta ning sega ilusti läbi. Pane mascarponekreem koogi peale ja kata sellega ka koogi ääred. Koogi peale võid riivida tumedat šokolaadi ja panna nt granaatõuna seemneid.

Kirsside ja valge šokolaadiga toorjuustukook

Põhi

180 g šokolaadiküpsiseid

2 spl fariinsuhkrut

70 g võid

Täidis

2 muna ja 2 munakollast

2 dl suhkrut

400 g toorjuustu

300 g vaniljega magusat kohupiimapastat

150 g hapukoort

100 g valget šokolaadi

Kate
1/2 kirsikompotti (pooled kirsid ja vedelik 700 g kirsikompotist)

1 želatiinileht


Purusta küpsised ja sega fariinsuhkru ning sulatatud võiga ning suru 24 cm läbimõõduga koogivormi.

Sulata veevannis šokolaad e pane šokolaad väikesesse kaussi ja see omakorda anuma peale, millel on põhjas vesi, kuid vaata, et kauss šokolaadiga vette ei ulatu. Vahusta vispliga munad, munakollased, suhkur ja toorjuust, lisa hapukoor, kohupiimapasta ning sega kiiresti sisse sulatatud šokolaad (siis ei jää tükke). Pane segu vormi põhja peale ja küpseta 160 kraadises ahjus 1 tund.

Pane kirsid jahtunud koogile. Leota želatiinilehte külmas vees u 10 minutit, pigista kuivaks ja lahusta segades kuumas (keemiseni kuumutatud) kompotivedelikus (u 1,5 dl vedelikku). Kompotivedelikule ei ola vaja suhkrut lisada, sest kook on isegi piisavalt magus ja hapukam kate sobib koogile hästi. Tõsta vedelik supilusikaga koogile ja pane kook mõneks tunniks külma. 

Kuna mina tegin koogid Karina juubeliks, siis on mõlemale koogile kirssidega "K" täht peale tehtud ja ühest kirsikompotist sai katte kahele tordile.

Nigella brownie'd šokolaadikastmega

Retsept on väikeste minupoolsete muudatustega, mis on tingitud mh sellest, mida kapis oli:)

225 g tumedat šokolaadi

225 g võid

2 tl vaniljesuhkrut

180 g suhkrut

3 muna

150 g jahvatatud mandleid

100 g sarapuupähkleid

Sulata paksupõhjalises potis või ja šokolaad. Vahusta munad ja jahvata mandlid. Haki sarapuupähklid jämedalt (piisab ka, kui need lihtsalt pooleks lõikad).

Kui šokolaad ja või on sulanud, võta pott pliidilt ning sega sisse suhkur ja vaniljesuhkur.

Kui segu on jahtunud, sega sisse jahvatatud mandlid ja hakitud sarapuupähklid. Kõige lõpus lisa ettevaatlikult alt üles segades vahustatud munad ning pane võitatud 24 cm läbimõõduga koogivormi. Mina tegin kahekordse koguse ja panin võiga määritud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Ahju temperatuur peaks olema 170 kraadi ja mul sai kook valmis 20 minutiga (Nigella retsept nägi ette 25-30 minutit küpsetamist). Brownie peaks olema pealt kuiv ja seest niiske - kindlasti seda mitte üle küpsetada, et seest kuivaks ei läheks.

Kõige paremini sobivad brownie juurde vaniljejäätis ja soe šokolaadikaste. Kui koogi võid vabalt eelmisel päeval juba valmis teha, siis šokolaadikaste tuleks valmistada vahetult enne serveerimist. Kastme jaoks on vaja

2 dl vahukoort
220 g tumedat šokolaadi
2 spl kohvi

Pane kõik ained kaussi ja kauss omakorda veevannile ning jäta sulama. Sulanud šokolaad sega ilusaks ühtlaseks kastmeks ja serveeri kohe.

Rukkijahuga šokolaadikook

Täna oli mul vaja kiirelt üks kook külla minekuks valmis teha asjadest, mis kodus olemas ja - nagu ikka- selline, mida ka inimene, kes gluteeni ei talu, süüa saaks. Kuna ma pole rukkijahuga veel kooki teha proovinud, siis otsustasin katsetada ühte šokolaadikooki Perenaine.ee-st. Metsmaasikaid mul sügavkülmas ei ole ja mõtlesin proovida teha koogi üldse ilma marjadeta.

Retsept on järgmine

100 g tumedat šokolaadi
100 g võid
175 g suhkrut
4 muna
1 tl küpsetuspulbrit
65 g rukkijahu

Sulata või ja šokolaad, jahuta pisut. Vahusta munad suhkruga, sega hulka šokolaadisegu ning sõelu hulka küpsetuspulbriga segatud jahu. Lisa metsmaasikad ja sega tainas ühtlaseks. Vala tainas võiga määritud 24 cm diameetriga lahtikäivasse koogivormi ja küpseta ahju keskosas, 170 kraadi juures umbes 40 min.

Minul sai kook valmis 30 minutiga. Kui marju koogi sisse ei pane, siis soovitaksin vähem suhkrut panna (140-150g peaks ok olema), et kook liiga magus ei oleks. Marju, nt metsmaasikaid, kirsse vmt, tuleb retsepti kohaselt panna 100 g.

Ja kindlasti tuleb selle koogi puhul kasutada korralikult võitatud ja suhkru v rukkijahuga ülepuistatud lahtikäivat koogivormi (nagu retseptki ütleb:) ), sest silikoonvormi jääb see kook kinni ja seda on võimatu sealt ühes tükis kätte saada, niiet kaubanduslik välimus säiliks, mistõttu tuli see laulale paraku silikoonvormiga panna:( 

Isegi korralike üksikute tükkide kättesaamiseks on vaja vaeva näha. Ma kujutasin küll ette, kuidas ma selle koogi ilusti taldrikule kummutan, tuhksuhkruga üle puistan ja füüsalitega kaunistan, aga eks teine kord siis:)

Tomatisupp

2 sibulat

3 küüslauguküünt

4 väiksemat porgandit

5 päikesekuivatatud tomatit

4 dl purustatud tomateid (strained crushed tomatoes)

2 dl vett

1 spl rafineerimata roosuhkrut

1 tl kuivatatud punet

soola

1 kuivatatud chillipipar v värskelt jahvatatud musta pipart

mozzarellat v fetajuustu

Viiluta porgand ja küüslauk, lõika sibul väikesteks sektoriteks ja lase potis natukese veega tasasel tulel poolpehmeks haududa. Lisa purustatud tomatid, pune, pipar, sool, suhkur, vesi ja tomatikonserv ning keeda kuni aedviljad on pehmed. Mul on suvel vanaema aiast korjatud ja ise kuivatatud pune ja tegelikult ma lisasin seda lihtsalt peoga, aga 1 tl umbes peaks selle koguse kohta ok olema. Püreesta supp nuimikseriga ja pane tagasi tulele ning lase keema. Lisa soovi korral veel vett, kui supp on liiga paks. Serveeri koos mozzarella v fetajuustuga.

Algne retsept pärineb Perenanine.ee-st. 

Kirssidega kook

Põhi

4 suurt muna

1 dl kakaod

1 dl suhkrut

Immutamiseks

½ kirsikompotti

3 spl kirsilikööri

Kate

2 munakollast

200 g toorjuustu

0,8- 1 dl suhkrut

300 g magusat kohupiimapastat  vaniljega

Põhja jaoks vahusta munavalged kõvaks vahuks. Suuremas kausis vahusta munakollased suhkruga ja lisa kakao (läbi sõela), sega õrnalt pehme kummispaatliga ühtlaseks. Seejärel lisa munavalged õrnalt segades, et õhk jääks segule sisse. Pane segu võitatud ja suhkruga ülepuistatud vormi ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 20 minutit.

Kui oled nii seganud, et munavalgetest õhku välja ei lähe, siis näeb põhi ahjust tulles selline välja, aga vajub suhteliselt kiiresti alla. Võta kirsikompotist (tavaline poest ostetud kompott on 680 v 700 g) u pooled kirsid ja pane need kirsilikööriga õhukindlassse nõusse külmkapis seisma. Jäta kompotivedelik alles. Võid kirsid juba päev enne likööri sisse panna, et oleks rohkem maitset;-) Sega likööris olnud kirsid ja liköör kompotivedelikuga (u pool kompotivedelikust) ja immuta sellega koogi põhi

Vahusta munakollased, toasooja toorjuustu ja suhkruga, lisa vahule juurde kohupiimapasta. Tõsta kreem koogile ja soovi korral riivi peale tumedat šokolaadi.

Selle koogi põhja tegin ma klaasvormi, millega sobib kooki ka serveerida, aga tegelikult võiks põhja vabalt valmis küpsetada ka teistsuguses vormis, sest selle saab sealt ilusti taldrikule kummutada. Sellisel juhul peaks toorjuustu-kohupiimaseguga katma ka koogi ääred. Klaasvorm on mul 26 cm läbimõõduga, tavapäraselt kasutan 24 cm läbimõõduga silikoon- v lahtikäivat vormi.

Makroonid

Olen nüüdseks proovinud makroone kahel korral teha, esimese korra tulemus on näha ülal, teise korra makroonidega ma aga pole üldse rahul. Esimesel korral tegin makroone Kätrini retsepti ja õpetuse järgi, täidise aga valmistasin David Lebovitzi piimašokolaadi-ploomi retsepti kohaselt. Kasutasin poest ostetud mandlijahu ja töötlesin seda koos tuhksuhkruga köögikombainis, nagu kõik makroonitegijad soovitavad, sest see ei ole piisavalt peeneks jahvatatud. Kuna tegin šokolaadimakroone, siis panin kakao ka juba köögikombaini. Pärast köögikombaini surusin kuivained läbi sõela ka. Teisel korral aga jahvatasin kõik komponendid eraldi köögikombainis ära, sest üht-teist jääb ikka pärast sõelale ja kui need koos kombaini panna, siis võib ainete osakaal muutuda.

Kui teha makroone vahustatud munavalgega (mitte itaalia-stiilis munavalgevahuga ehk küpsetatud suhkru ehk suhkrusiirupiga), siis on oluline, et munavalged oleks kaotanud natukene oma loomulikust niiskusest. Seega panin esimesel korral munavalged juba 3 päeva enne küpsetamist kinnises anumas külmkappi seisma, nagu retsept ette nägi. Lugesin aga ühte väga põhjalikku õpetust, kus soovitas munavalgetega natukene teistmoodi käituda- nimelt jätta need ilma katmata 24-72 tunniks lamedasse kaussi toatemperatuurile seisma, et niiskus saaks aurustuda. Tundub loogiline! Teisel korral  juba jätsin munavalged toatemperatuurile seisma.

Kuna makroonid said ülikiiresti otsa (tavaline nähtus makroonide puhul:)), siis proovisin neid kohe uuesti teha. Teisel korral siis David Lebovitzi retsepti järgides. Kui esimesel korral tulid makroonid sellised nagu peab- seest piisavalt pehmed ja niisked, siis teisel korral tulid need oluliselt kõvemad (natukene ehk isegi beseelaadsed). Makroonidel tulid küll taaskord ilusad jalad, aga 180 kraadi juures 15 min küpsetamist on ikka liiga palju! Tundus kohe alguses kahtlane ... Nt kooli retsept näeb üldsegi ette ainult 125 kraadise kuumuse ja kohustuse avada tihedalt ahju-ust, et auru välja lasta, eriti alguses. David Lebovitzi retsept on ka selles suhtes imelik, et erinevalt kõigist teistest makrooniretseptidest, mida ma näinud olen, ei näe see ette makroonide enne küpsetamist seista laskmist, et neile koorik peale tuleks. Igal juhul järgmine kord proovin kas kooli retsepti v Kätrini oma uuesti. Tõe huvides tuleb siiski mainida, et sööjatele meeldisid ka teisel korral tehtud makroonid, aga nendest sööjatest kumbki ei ole õiged makroone saanud...:):):) Ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis isegi meeldisid (vähemalt ühele neist) teised makroonid rohkem kui esimesed:)

Need pildid on tehtud koolis pastry chef'i poolt demol tehtud makroonidest (millal minul kõik sellised ilusad ühesuurused tulevad???)

Kahjuks meie inimesed veel makroone ei teinud (neid valmistatakse praktikumis alles intermediate kursusel), vaid pidid piirduma pildil näha olevate rosinaküpsiste (keskel) ja šokolaadiglasuuriga küpsistega (kollaste makroonide kõrval). Rosinaküpsistel oli peal kerge suhkruglasuur ja seest ohtralt rummi, niiet juba paari küpsise söömise järel lõhnas hingeõhk nii, nagu inimene oleks palju alkoholi tarbinud. Aga koolis tehtud makroone naudiks küll praegu hea meelega:)

Odrajahu-kohupiimakarask päikesekuivatatud tomatitega

Alastair, kes elab imeilusal Kreeka väikesaarel romantilises majas, kirjutas mulle reedel, kuidas ta naudib koolivaheaega 25-kraadises soojas ja päikesepaistes. Vana kivimaja, mis asub mäeveerul ja mille mõlemalt terrassilt avaneb imeilus vaade merele, on tema enda kavandite järgi renoveeritud ja säilitatud on võimalikult palju algupärast. Maja ümber on aga lopsakas lilleaed, kus nad kasvatavad ka igasuguseid aedvilju. Aia eest hoolitseb peamiselt Alastaire'i abikaada Victor, kelle puhul pidi kehtima reegel, et kõik, mida ta istutab või külvab, kasvab ideaalselt. Kui Alastair meile ükskord arvutist oma majast, kaunist aiast ja saarest pilte näitas, olime kõik vaimustusest keeletud... Aga mitte 25-kraadine soojus ja päikesepaiste ei teinud mind kadedaks  (no vähemalt mitte nii väga:)), sest paksu lumega talv on väga ilus ja jõulukuu on alati mu lemmik-talvekuu olnud. Eriti naudin seda nüüd, kui mul on jälle üle mitme aasta aega jõuluasjad välja otsida, kodu ära ehtida, iga päev küünlaid põletada ja sõpradega kokku saada. Mis mind aga Alastair'i kirjas kadedusest näost roheliseks tegi, oli järgmine lõik tema kirjas:

"I'm cooking! Borscht with fresh local beets; beef strogonoff and rice pilaf; rabbit with mustard; apple pie, homemade ice cream. The veal stock has been on the stove simmering for over twelve hours. That's for the borscht and the strogonoff. I still have to make a chicken stock with the remains of the chicken I roasted for dinner last evening. (The chicken stock is needed for the rabbit.)  If I have an hour free, I might go and pick some wild mushrooms, but I still have rather alot to do before our guests come for a meal at 15:00. What fun!"

What fun indeed!!! Senikaua, kuni Alastair oma imeilusas Kreeka kodus orgaanilistest värsketest kohalikest toorainetest meie kooli retseptide järgi hõrgutisi valmistab, olen mina siin Eestis ja ootan oma kohvrit, kus lisaks muudele asjadele ka mu nugadekomplekt ja kaust retseptidega on... Kuuldavasti jõuab kohver kohale 22. detsembril, niiet senikaua pean puljongite keetmise jms toitude asemel piirduma endiselt küpsetamise ja lihtsate toitudega nagu kanafileerullid fetajuustu ja päikesekuivatatud tomatitega (nende retsepti panen ka varsti siia) või viieminuti (Elis võib kinnitada;-)) salat ahjus fooliumis küpsetatud lõhega

Ja kala fileerimine ilma korralike nugadeta, isegi kui tegemist on hiigelsuure forelliga, on päris aeganõudev ettevõtmine... Aga üks nipp: kui lõhet v forelli ahjus küpsetada, siis panna kalale sama kogus soola ja suhkrut- annab hästi hea maitse. See idee pärineb Nigella kokaraamatust, kes soovitab seda teha soolakala puhul, aga Reet rakendas seda ka ahjukala puhul, mida ta mulle neljapäeval  õhtusöögiks pakkus, ja see töötas väga hästi! Tegin ise kohe kodus järele ja sai igati hea:)

Üks asi aga, mida ma korduvalt olen küpsetanud ja mis seegi kord sõprade kiidusõnad pälvis, oli odrajahu-kohupiimakarask, mida tegin päikesekuivatatud tomatitega

Retsept on järgmine:

130 g kohupiima
1 kl piima (200 g)
1 muna
1 tl soola
1 spl rafineerimata roosuhkrut
50 g võid
1 kl odrajahu (120 g)
1/2 kl täisteranisujahu (60 g)
1/2 tl söögisoodat
5 päikesekuivatatud tomatit 
Odrajahu, nisujahu ja sooda segada omavahel. Kohupiim, muna, suhkur, sool ja piim segada suuremas kausis, lisada sulatatud või ja jahusegu. Tükelda päikesekuivatatud tomatid ja lisa taignale. Kui tomatid on õlis, siis neid nõrutada ei ole vaja- õli annab karaskile head maitset ainult juurde:) Panna taigen võiga määritud ja riivsaiaga  või täisteranisujahuga ülepuistatud neljakandilisse keeksivormi ja küpsetada ahjus 180 kraadi juures u 35-40 min, kuni karask on kuldpruun. Sobib süüa nii soojalt kui külmalt:)

Päikesekuivatatud tomatite asemel võib alati karaski sisse panna ka igasuguseid seemneid (nt kõrvitsa, päevalille), mis endale meeldivad, v hoopis pähkleid-rosinaid. Samuti võib karaski pinnale panna nt hakitud pähklaid v mandleid v hoopis kõrvitsaseemneid- tee seda kohe, kui oled taigna vormi pannud ja suru seemneid v pähklipuru kergelt taigna sisse.

Algne retsept pärineb Ida Savi raamatust "Saiad, pirukad, koogid", aga ma olen seda nii palju muutnud, et siinse karaskiretsepti autoriõigusi võin lugeda ilmselt endale kuuluvaks ;-)

Kui aga lõpuni aus olla, siis pliidil puljongiga podisevate pottide jaoks pole mul tegelikult puudu ainult retseptidest ja nugadest, vaid mul ei ole ka piisavalt suuri potte... Üks pisike ja siis üks 3-liitrine ja ongi kõik! Niiet tuleb endale detsembri jooksul ka suuremaid potte soetada, et tõsine kokkamine tehniliste pisiasjade taha ei jääks, kui ma oma kohvri lõpuks kätte saan:)

Šokolaadi-kirsikook Fredile

Väike õepoeg Fred sai eile juba 2 kuu ja 10 päevaseks

Kahjuks ta ise veel kooki süüa ei saa, aga ta ei pane pahaks, kui talle külla tulnud inimesed seda söövad:)

.

Koogi tegemiseks läheb vaja
180 g šokolaadimaitselisi küpsiseid
70 g sulatatud võid

3 muna

5 spl suhkrut

170 g toorjuustu

100 g hapukoort

300 g kakaokohupiimapastat

100 g piimašokolaadi

1 spl kirsilikööri

u 30 kompotikirssi

5 g želatiini
2 dl kirsikompotivedelikku

Purusta küsised ja sega sulatatud võiga ning suru 24 cm läbimõõduga koogivormi.

Vahusta vispliga munad, suhkur ja toorjuust, lisa hapukoor, kohupiimapasta ning sulatatud šokolaad. Lisa ka liköör ja umbes pooled kirsid. Pane segu vormi põhja peale ja küpseta 160 kraadises ahjus 1 tund.

Pane kirsid jahtunud koogile. Sulata želatiin kuumas vees ja lisa lahustunud želatiinile kirsikompotivedelik. Kalla vedelik koogile ja pane kook külma mõneks tunniks. Kook  on eriti hea järgmisel päeval:)

Päev  varem käis mul külas Lydia Johanna oma emaga, kes on Fredist kaks nädalat vanem ja järgmisel reedel juba saame Tartus tema kolme kuu vanuseks saamist tähistada. Erinevalt Fredist, kelle ema võib rahulikult ka koogiga maiustada, ei meeldi Lydia Johannale eriti, kui ta ema šokolaadi sööb. Kui muidu saavad trühvlid ülikiiresti (no praktiliselt hetkega) otsa, kui keegi külla tuleb, siis Elisele suutsin lisaks lõhesalatile ainult tüki valge šokolaadi kooki "maha müüa". Küll aga aitas Elis mul trühvlitest pilte teha, ainult et me ei suutnud kuidagi kokku leppida, kas neid tuleks pildistada karbis või taldrikul:)  Tõe huvides tuleb mainida, et valge šokolaadi koogi pilt on ka tema tehtud.
Siin aga paar pilti kahest tulevasest südametemurdjast (fotograafid Elis ja Priit)

Šokolaadikommid

Lund tuleb muudkui juurde ja jõulud jõuavad iga päevaga lähemale. Piparkookide asemel võib aga  hõõgveini juurde ka natukene šokolaadikomme süüa:)

Trühvlid Mozart'i likööriga


Vaja läheb
200 g tumedat šokolaadi
0,5 dl vahukoort
20 g võid
20 ml Mozarti likööri

Sulatada šokolaad, või ja vahukoor veevannil. Klopi mass ühtlaseks ja lisa Mozarti liköör. Lase jahtuda ning pane külmkappi paariks tunniks tahenema. Külmkapist väljavõetud segul lase natukene toatemperatuuril seista, et trühvleid oleks kergem vormida. Seejärel võta kahe lusikaga šokolaadisegu ja vormi sellest sõrmedega pallikesed. Kalla kakaopulber taldrikule ja veereta selles trühvleid. Hoia trühvleid külmkapis õhukindlas karbis.

Trühvlid kirsilikööriga

130 g vahukoort
300 g tumedat metspähklitükkidega šokolaadi
2 spl kirsilikööri

Kuumuta potis vahukoor ja lisa tükkideks tehtud šokolaad. Kui tahad šokolaadist mõned tükid ära süüa, siis tunne ennast vabalt;-) Sega šokolaad vahukoorega ühtlaseks ja lisa kirsiliköör. Pane pott paariks tunniks külmkappi. Seejärel võta kahe lusikaga šokolaadisegu ja vormi sellest sõrmedega pallikesed. Kalla kakaopulber taldrikule ja veereta selles trühvleid. Pane trühvlid õhukindlas nõus uuesti külmkappi. Need trühvlid on oluliselt pehmemad ja kergemad vormida.

Ilusat teist adventi!!!

Valge šokolaadi kook mustikaga

Põhi

180 g kondenspiimamaitselisi küpsiseid

2 spl fariinsuhkrut
80 g sulatatud võid

Täidis

1 muna ja 2 suurt munakollast (võib ka 3 muna panna)

0,5- 1 dl suhkrut

300 g vaniljega magusat kohupiimapastat

300 g hapukoort

200 g toorjuustu

200 g mustikatükkidega valget  šokolaadi 
1-2 dl mandlilaaste

Põhjaks purustada küpsised köögikombainis või pudrunuiaga ja segada juurde fariinsuhkur. Võid purustada küpsiseid ka köögikäteräti vahel seda vastu lauda tagudes (nii nt teeb Jamie), aga ma ise ei ole seda kunagi proovinud:) Või sulatada ja segada purustatud küpsiste ja fariinisuhkru seguga. Vajutada segu 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja. Kondentspiimamaitseliste küpsiste asemel võid kasutada ka nt šokolaadimaitselisi, nagu on pildidel oleva kooogi puhul.

Muna, munakollased ja suhkur vispeldada toorjuustuga ühtlaseks kreemiks. Kui on keskmise suurusega munad, võid kasutada ühe muna asemel kahte (ehk 2 muna ja 2 munakollast). Segule lisada hapukoor ja kohupiimapasta. 170 g shokolaadi sulatada veevannis ning lisada kiirelt segades toorjuustusegule. Valada täidis põhjale ja küpsetada 160 kraadises ahjus u 1 tund.

Ülejäänud 30 g šokolaadi riivida v hakkida noaga peeneks ning puistata koos mandlilaastudega koogile, kui kook on u 45 min küpsenud (u 10-15 min enne valmimist). Enne soovitan panna koogile riivitud šokolaadi, sest see sulab natukene ja hoiab selle peale raputatud mandlilaaste paremini kinni ning need ei pudene kooki lõigates v seda tõstes maha. Aga võid ka riivitud šokolaadi ja mandlilaastud omavahel ära segda ja siis koogile raputada. Oluline on seda aga teha mitte enne, kui eelpool toodud aeg, sest kui šokolaaditükid varem koogi peale panna, siis on oht, et need lähevad pealt kergelt pruunikaks, mis välimusele aga kasuks just ei tule:)

Mustikatükkidega valge šokolaadikook on üks neist kookidest, mida olen ilmselt juba saja korra ringis teinud ja seda alates ajast, mil "Kalevi" toodete hulka ilmus valge šokolaad õhitud riisi ja mustikaga. Mustikatükid annavad väga hea hapuka maitse muidu magusale koogile, fariinsuhkur teeb põhja  karamelliseks. Õhitud riis aga koogi tegemist ei sega- seda ei jää koogis üldse tunda:) See kook on tegelikult sündinud ka tänu juhusele, sest ükskord õhtul hilja kooki tegema hakates (kui poed juba kinni) selgus, et tavalist valget šokolaadi kodus ei olegi, küll aga mustika oma. Kuna järgmiseks päevaks oli kooki vaja, siis sai järgi proovitud, kuidas selle šokolaadiga kook on ja tulemus üllatas nii mind ennast kui ka teisi koogisööjaid:) Üks mu enda suuri lemmikuid, niiet soovitan soojalt kõigile magusaarmastajatele ja ka neile, kes kooki muidu eriti ei armasta:) Ja neile, kes seda "Kalevi" šokolaadi muidu ei söö;-)