Eelmisel nädalal käisin tervelt kaks korda Helsingis. Algselt oli küll plaan olla seal kolm päeva järjest, kuna aga ootamatud tööasjad tulid vahele, siis pidin kahjuks ühest päevast loobuma. Eriti kahju on aga lõunasöögist OLO-s, mis plaanide muutuse tõttu ära jäi ... Teisel päeval aga oli õnneks aega ka õhtust süüa ja käisime Michelini tärniga restoranis Postres, aga sellest räägin juba järgmises postituses pikemalt (ja põhjalikult!):)
Peab mainima, et mõlemad päevad Helsingis olid väga lahedad!:) Kolmapäeval olin seal taaskord toidublogijatega ja üks asi, mis selgeks sai, on see, et toidublogijad on täiesti teistmoodi inimesed:D Kui 99% naistest ilmselt ei jätaks paari tundi vaba aega kasutamata, et mõnda lähedalasuvat riidepoodi külastada, siis toidublogijad veedavad kogu vaba aja toidupoes igasugust põnevat toidukraami (nt sinised kartulid, väiktootjate juustud, kohapeal jahvatatud jahu jmt produktid, mida Eestis ei saa) kokku ostes ja viimaseks 15 minutiks tormavad veel raamatupoodi, et kokaraamatuid koju kaasa vedada. Kusjuures nii napilt laeva peale jõudmist pole mul veel kunagi olnud - vaevu veerand tundi enne laeva väljumist olime alles sadamas:):):)
Aga oli, mille nimel riskida, sest lisaks muudele ÄÄRMISELT VAJALIKELE :) asjadele ostisme Stockmanni raamatupoe muuhulgas tühjaks ka Prosper Montagne Larousse Gastronomique'ist (vähemalt riiulile ei jäänud enam ühtegi eksemplari), mis on minu arvates koos Escoffieri Le Guide Culinaire'i ja Harold McGee On Food and Cooking'uga kokanduspiiblid, mida mina igale toiduhuviliste inimesele soovitaks. Larousse'i nagu Escoffieri kõvakaanelisi teosedki lehitsen alati Pariisis käies, aga kuna need on ikka päris rasked ja ülekaal on niigi tänu kogu sellele toidule, mis vaja koju vedada, garanteeritud, siis on need raamatud alati minust poodi jäänud. Nüüd aga sai kohe pehmete kaantega Larousse'i ja täitsa siitsamast kodu juurest:) Loodetavasti järgmisel korral saan Helsingis olles lõpuks ka Escoffieri raamatu õnnelikuks omanikuks:) Igal juhul sain ma kahel päeval kokku Helsingi Stockmanni raamatupoest endale 4 uut teost, mis on ilmselt suurim arv kokaraamatuid, mis ma nädala jooksul ostnud olen:):):)
Tooidublogijatega käisime külas Soome suurimat toiduajakirja Maku väljaandval kirjastusel, kus meil oli ka ekskursioon nende suurejoonelistes fotostuudiotes. Sellest on aga kirjutanud Katrin juba väga huvitava ja kvaliteetsete piltidega loo ning kuna siin on tegemist spetsialistiga ehk ajakirjanik räägib ajakirja tegemisest, siis ma selle osa jätan südamerahuga ise vahele ja siia suurt midagi lisama ei hakka, vaid panen paar pilti fotostuudio rekvisiitidest (lauanõud, linikud jmt), mida oli toidu pildistamiseks ikka päris palju:)
Teine pikem peatus oli meil taaskord Eat&Joy's (suvel käisime seal ka), kes nüüd oma uutes suurtes ruumides kesklinnas asuva Kluuvi kaubanduskeskuse keldrikorrusel pakub üle 500 Soome väiketootja toodangut alates piima- ja lihatoodetest lõpetades aedviljade ja värske jahuga. Kusjuures, müüakse sõna otses mõttes värsket jahu, sest seda saab ise kohapeal pildil olevates veskites jahvatada. Kui paremal olevad pisikesed veskid on tavatarbijale mõeldud, siis keskmist suurt masinat kasutavad värske jahu saamiseks restoranid. Need paberkotid veski ees sisaldavadki erinevaid teravilju ning neid kotte on seinaääres veelgi.
Kui mu mälu mind ei peta, siis siin hoiabki Aki peos kahte erinevat sorti nisuteri - tavalist ja speltat
Kes ise kodus ei viitsi küpsetada, saab kaaluga kaasa osta värskelt jahvatatud jahust kohapeal ahjus valmistatud küpsetisi
Siin aga pilt nende Soome mõistes väga unikaalsest ahjust väljaspoolt
ja seest
Aga teine hiiglaslik ahi on veel - see on nii suur, et isegi inimene mahub sisse (sellest paremal olevast piklikust uksest) :)
Eat&Joy on loonud omale ka söögikoha, kus kogu pakutav toit on valmistatud nende poes müüdavast kaubast ehk Soome talupidajate ja väiketootjate toodangust.
Üks omanikke Aki Arjola imemaitsvate kohapeal tehtud jäätistega
Peab mainima, et mõlemad päevad Helsingis olid väga lahedad!:) Kolmapäeval olin seal taaskord toidublogijatega ja üks asi, mis selgeks sai, on see, et toidublogijad on täiesti teistmoodi inimesed:D Kui 99% naistest ilmselt ei jätaks paari tundi vaba aega kasutamata, et mõnda lähedalasuvat riidepoodi külastada, siis toidublogijad veedavad kogu vaba aja toidupoes igasugust põnevat toidukraami (nt sinised kartulid, väiktootjate juustud, kohapeal jahvatatud jahu jmt produktid, mida Eestis ei saa) kokku ostes ja viimaseks 15 minutiks tormavad veel raamatupoodi, et kokaraamatuid koju kaasa vedada. Kusjuures nii napilt laeva peale jõudmist pole mul veel kunagi olnud - vaevu veerand tundi enne laeva väljumist olime alles sadamas:):):)
Aga oli, mille nimel riskida, sest lisaks muudele ÄÄRMISELT VAJALIKELE :) asjadele ostisme Stockmanni raamatupoe muuhulgas tühjaks ka Prosper Montagne Larousse Gastronomique'ist (vähemalt riiulile ei jäänud enam ühtegi eksemplari), mis on minu arvates koos Escoffieri Le Guide Culinaire'i ja Harold McGee On Food and Cooking'uga kokanduspiiblid, mida mina igale toiduhuviliste inimesele soovitaks. Larousse'i nagu Escoffieri kõvakaanelisi teosedki lehitsen alati Pariisis käies, aga kuna need on ikka päris rasked ja ülekaal on niigi tänu kogu sellele toidule, mis vaja koju vedada, garanteeritud, siis on need raamatud alati minust poodi jäänud. Nüüd aga sai kohe pehmete kaantega Larousse'i ja täitsa siitsamast kodu juurest:) Loodetavasti järgmisel korral saan Helsingis olles lõpuks ka Escoffieri raamatu õnnelikuks omanikuks:) Igal juhul sain ma kahel päeval kokku Helsingi Stockmanni raamatupoest endale 4 uut teost, mis on ilmselt suurim arv kokaraamatuid, mis ma nädala jooksul ostnud olen:):):)
Tooidublogijatega käisime külas Soome suurimat toiduajakirja Maku väljaandval kirjastusel, kus meil oli ka ekskursioon nende suurejoonelistes fotostuudiotes. Sellest on aga kirjutanud Katrin juba väga huvitava ja kvaliteetsete piltidega loo ning kuna siin on tegemist spetsialistiga ehk ajakirjanik räägib ajakirja tegemisest, siis ma selle osa jätan südamerahuga ise vahele ja siia suurt midagi lisama ei hakka, vaid panen paar pilti fotostuudio rekvisiitidest (lauanõud, linikud jmt), mida oli toidu pildistamiseks ikka päris palju:)
Teine pikem peatus oli meil taaskord Eat&Joy's (suvel käisime seal ka), kes nüüd oma uutes suurtes ruumides kesklinnas asuva Kluuvi kaubanduskeskuse keldrikorrusel pakub üle 500 Soome väiketootja toodangut alates piima- ja lihatoodetest lõpetades aedviljade ja värske jahuga. Kusjuures, müüakse sõna otses mõttes värsket jahu, sest seda saab ise kohapeal pildil olevates veskites jahvatada. Kui paremal olevad pisikesed veskid on tavatarbijale mõeldud, siis keskmist suurt masinat kasutavad värske jahu saamiseks restoranid. Need paberkotid veski ees sisaldavadki erinevaid teravilju ning neid kotte on seinaääres veelgi.
Kui mu mälu mind ei peta, siis siin hoiabki Aki peos kahte erinevat sorti nisuteri - tavalist ja speltat
Kes ise kodus ei viitsi küpsetada, saab kaaluga kaasa osta värskelt jahvatatud jahust kohapeal ahjus valmistatud küpsetisi
Siin aga pilt nende Soome mõistes väga unikaalsest ahjust väljaspoolt
ja seest
Aga teine hiiglaslik ahi on veel - see on nii suur, et isegi inimene mahub sisse (sellest paremal olevast piklikust uksest) :)
Eat&Joy on loonud omale ka söögikoha, kus kogu pakutav toit on valmistatud nende poes müüdavast kaubast ehk Soome talupidajate ja väiketootjate toodangust.
Üks omanikke Aki Arjola imemaitsvate kohapeal tehtud jäätistega
Esimesel päeval Helsingis saime tuttavaks Soome toidublogija Jenniga (tema blogi asub siin). Tema soovitas õhtusöögiks restorani Kuurna, kuid paraku on see nii populaarne, et kohad tuleb pikemalt ette broneerida. Kes aga Soome minemas ja sellest varakult ette teab, siis saab sinna koha juba aegsasti kinni panna.
3 kommentaari:
ja mina pakkisin viimast kasti sloveeniast tulnud raamatuid lahti täna ning Larousse vaatas vastu sealt. oli mu jõulukink olnud :)
selle jutu peale tekkis kohe suur isu helsingisse sõita.
raamatushopingust rääkides, reisidelt on küll tore aga üsna tüütu raamatuid kaasa osta, mina tellin kõik, mida meie poodidest saada pole Book Depositoryst, valik on päris suur, hinnad mõistlikud ja saadetakse üsna kiiresti ja tasuta kohale.
Maarja, Sul küll vedas! Sellised päkapikud kuluksid siin majas ka ära:)
Rõõm kuulda, Kristel, et sellised mõtted tekkisid:) Ja suured tänud vihje eest - raamatuid on ju pidevalt vaja tellida ja ise olen siiani vaid Amazoni kasutanud, aga järgmine kord proovin Sinu soovitatud saiti.
Postita kommentaar