Hooajaline risoto kõrvitsa ja kahe juustuga

Alati, kui risotot tegema hakkan, vaatan kõigepealt enda kirja pandud nippe ja oma retsepte, et kõik ikka õigesti teha :) Mulle küll risoto meeldib, aga igapäevaselt ega isegi mitte iga-nädalaselt ma seda ei valmista. Seetõttu ongi hea üle vaadata olulised asjad, et risoto alati täiuslik tuleks. Risoto on selline toit, mis vajab valmistamise ajal hoolt ja tähelepanu ning pidevat kohaolekut, et seda segada ja jälgida. See on üks neist toitudest, mis on kindlasti ise tehtuna kõige parem ja reeglina ükski restorani versioon sellega võistelda ei saa ;-)

Kuigi saab ka ilma veinita (selle asemel võib kasutada puljongit), siis kõige parem on ikka korralik valge vein avada, et seda risotole lisada ja pärast ülejäänu kõrvale juua. Kuna igapäevaselt veini joomine ei ole kasulik, siis see on ka üks põhjuseid, miks ma liiga sageli risotot ei tee:) Kodus (vahu)veini avamine on pigem ikka erand, va muidugi juhul, kui keegi külas on. Samas võib osta ka väikse pudeli, nt mõnda kvaliteetset Pinot Gris'd, mis sobib Itaalia riisitoidu sisse väga hästi, sest siis pole muret ülejäänud veini ära kasutamisega. Muidugi sõna "mure" ei ole just päris täpne öelda selle kohta, kui sul on lahtine pudel head veini kodus tarbimiseks, aga samas on ju tore, kui kõik toiduained saavad alati ilusti ära kasutatud ja midagi ära ei tule visata. Alkoholi pärast toidu sees ei ole vaja muretseda, sest see aurustub ja veinist jääb roa sisse vaid hõrk maitse. Seda juhul, kui vein on ikka hea ja kvaliteetne. Ku kasutad toidus kehva veini, siis sellele vastav maitse on ka roas. Mina lisan risotole Itaaliast pärinevate Pinot Grigio ja Gavi di Gavi kõrval tegelikult enamasti Chablis'd, sest see sobib imehästi ja seda on alati kodus olemas. Lisaks meeldib see alati kõigile sõpradele, sest risotot teen sageli ka siis, kui keegi külas on. Prantslaste seas on muide risoto väga popp toit - seda leiab enamike bistroode ja restode menüüs (viimases küll pigem pearoa lisandina) ning kui mõnele sõbrale või tuttavale külla minna, siis ei tasu imestada, et seda rooga pakutakse. Eriti sageli just seente ja trühvlitega (kusjuures blogis on mul samuti olemas nii seente kui ka trühvlitega risotode retseptid). Kõige populaarsem ja enim söödav roog Prantsusmaal on üldsegi aga kuskuss, nagu vastavad uuringud on näidanud ... :)

Risoto puhul on eriti oluline, et oleks õige risotoriis, sest see on tärkliserikas. Sel juhul on tulemus kreemjas, kui risotot piisavalt tegemise ajal segada, et tärklis eralduks. Mina kasutan Risella risotoriisi, mis on täpselt õige tekstuuriga. Tähtis on ka, et lisatav puljong on kuum, sest muidu läheb riisiroa valmimisega megakaua aega. Puljong võiks samuti olla kvaliteetne, st mitte tehtud mõnest ohtrate lisaainetega pulbrist või kuubikust, vaid kas ise keedetud või kasutatud korralikku konsentraati. Minu arvates sobib eriti hästi kanapuljong, aga samas kasutan sageli ka vasika- ja köögiviljaleent. 

Ja igaks juhuks mainin, et eesti keeles on Itaaliast pärit riisiroog nimetusega RISOTO ja sõna risotto tuleks kasutada kursiivis, sest tegemist on tsitaatsõnaga. See on kahjuks üks neist välismaistest toidunimedest, mis siiani ikka üllatavalt paljude söögikohtade menüüdes ja ka mujal valesti kirjutatakse sarnaselt nt brüleekreemiga (armastatakse kirjutada "kreembrülee", mille kohta on siin pikem selgitus) või sorbeti ehk mahlajäätisega, mille puhul kasutatakse sõna "sorbee". Õnneks enamik inimesi juba teab, et sõna "KOHV" on nimetavas käändes kohv, mitte kohvi - asi seegi, aga samas on hämmastav, kuidas inimestele on sisse juurdunud inglise vm keelest otse tõlgitud vormid. Samas õpin ise ka igapäevaselt juurde - näiteks olen kogu aeg arvanud, et eesti keeles on sgagettkõrvits, kuid just  eile sain teada, et tegelikult on õige spagetikõrvits ... nii et arenguruumi on meil kõigil:) :) :) 

Teen kõrvitsarisotot alati juba eelnevalt valmis tehtud püreega. Tavaline koduaias kasvanud kõrvits on ju  reeglina suur ja enamike roogade jaoks läheb vaja vaid väikest osa sellest. Samas aga lahti lõigatud kõrvits kuigi kaua ei säili. Seega alati kasutan ära kogu kõrvitsa, küpsetades selle ahjus pehmeks (180 kraadises ahjus kulub sõltuvalt tükkide suurusest 30-40 minutit), puhastan, koorin ja püreestan. Jahtunud püree aga asetan karpides sügavkülma, et siis igal ajal hea võtta oleks. Näiteks erinevate küpsetiste ja risoto jaoks, aga siit leiab terve hulga erinevaid võimalusi kõrvitsast midagi maitsvat teha.

Vaja läheb:

1 väiksem sibul

selitatud võid või õli praadimiseks

1-2 küüslauguküünt

u 1 sl võid

u 1 dl kvaliteetset valget veini (võid asendada puljongiga)

200 g Risella risotoriisi
u 0,6 l kuuma puljongit

200 g kõrvitsapüreed

100 g riivitud tugevamaitselist kõvemat juustu (parmesani või mõnda selle eestimaist analoogi)

värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis tüümianilehti

u 150 g kitsejuustu

vajadusel soola

Tükelda sibul ja küüslauk peeneks. Prae sibulat paari supilusikatäie õli või selitatud või sees poti põhjas madalal kuumusel, vajadusel segades u 8 minutit, kuni see muutub klaasjaks, kuid ei pruunistu. Lisa küüslauk ja tükk võid ning prae veel u minut. 

Tõsta kuumus keskmiseks, lisa riis ja vein ning lase sellel mõni minut keeda, vajadusel segades. Lisa u 1 dl puljongit ja sega korralikult. Hakka lisama kuuma puljongit kulbi täie kaupa, ise risotot segades, pannes järgmise kulbitäie vedelikku kui eelmine on riisi sisse imendunud. Jätka kuni riis on peaaegu pehme (al dente). Sega hulka kõrvitsapüree ja küpseta veel 1-2 minutit.

Võta pott tulelt, sega hulka riivitud juust, aseta potile kaas ning lase risotol kaane all minut seista. Serveerimisel jahvata peale musta pipart, puista murendatud või hakitud kitsejuustu ja tüümianilehti. 

Postitus sündis koostöös Risellaga