neljapäev, 28. oktoober 2010

Natukene lugemist kooli kohta ja mõned koogid ;-)

Keda huvitab selle kooli (lühendatult LCB) ajalugu, siis natukene saab lisainfot siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Le_Cordon_Bleu

See nädal on olnud siiani ülikiire- esmaspäeval ja teisipäeval eksamid, lisaks tavapärased koolitunnid ja igaõhtune väljaskäimine, aga ma loodan varsti põhjalikumalt kirjutada ka:) Seniks aga panen mõned koogipildid:)
Täna sõime nõrkemiseni shokolaadi-pistaatsiakooki (ik chocolate and pistachio buche), mis on traditsiooniline jõulukook (http://en.wikipedia.org/wiki/B%C3%BBche_de_No%C3%ABl)
Kuigi pildi pealt pole võib-olla hästi näha, aga tegelikult on iga kook u pool meetrit pikk. Kook on pistaatsiabiskviidiga ja mõnusalt shokolaadine, enamik oli seda ka piisavalt immutanud:) Kaunistatud shoklaadikreemi ja pistaatsiapähklitega. Paul nt arvas, et see on kõige parem kook, mida nad siiani üldse teinud on:) Mina muidugi biskviiti väga ei armasta- tume shokolaad ja pistaatsiad eraldi oleks veel paremad- aga see kook oli päris hea:):):) Alumisel pildil on Chris'i tehtud kook, mille ta mulle kinkis ja mis oli üks parimaid, sest see oli nii mahlane. Ja külmkapis seistes läks see iga päevaga järjest paremaks. Õnneks sain poole sellest Maretile ja Thibaut'le ära anda, sest see oli liiga hea, et seda kauemaks külmkappi jätta:)
Teine algkursuse kook oli ka väga hea, kuna mandlikreem kuulub koos tumeda shokolaadi ja pistaatsiatega mu lemmikasjade hulka. Koogi nimi on pithiviers ja see kujutab endast lehetaignent (põhi ja kate), mille vahel on paks mandlikreem (selline paks martsipani meenutav mass)
Alumisel pildil on Pauli tehtud pithiviers, mida ma laupäeva õhtul tema juures sõin, aga lehetaigen läheb juba pari päevase seismisega üsna nätskeks ja isegi ülesoojendatult pole see just kõige parem. Koolis sai nädala jooksul söödud seda kooki soojalt otse ahjust tulnuna juba nii palju, et nädalavahetusel enam mitte enam esimeses värskusastmes kook väga ei isuta...:)

Lisaks tegid algkursuse tulevased kondiitrid ka hunniku pähklitega lehetaignakeerdusid

Superior kursus aga rõõmustas meid sellel nädala baquette'idega, mida oli terve laua täis. Värsked, soojad, krõbeda koorikuga, otse ahjust ... mmmmmmm

Aga kõige kummalisemat asja sain ma tänasel demol, kus chef Patrick tegi meile muuhulgas ka pirnidega täidetud lehetaignapirukad nimetusega rezules ou rissoles aux poires (ik fried pear filled rolls). Pirukad olid serveeritud pirnibrändiga pirnikastme ja vaarikalikööriga vaarikacoulis'iga

Pirnipirukad olid (eriti koos nende kastmetega) superhead:) Ja nagu ikka siinsed toidud, äärmiselt "sobilikud" dieedipidajatele, sest lehetaigen on ju selline "lahja" asi, et selleks, et lehetaignast  korralikku pirukat saada, tuleb see peale ahjus pruunistamist ... ära FRITÜÜRIDA! Peale friikartulite kahekordset fritüürimist ja kahte kuud koolis ei peaks see mind muidugi enam üllatama, sest see on nii prantslaslik (that is sooooooooo french, nagu kõik koolis alati selliste asjade peale ütlevad- mina  ise ka), aga no natukene kummaline tundub ikkagi...:) Võtsin esmaspäevahommikusele demole oma ema kaasa ja tema ei jõudnud ära imestada, kui palju võid kõigi toitude tegemisele kulub. Mina enam tavalise toidu puhul või lisamist (kui see ei ole just terve pakk e 250 g nagu beurre blanc'i puhul, mida täna kalaterriini juurde tegime) üldse ei märkagi. Ma muidugi ei koonerda ka võiga kunagi, sest toidu maitse huvides on minu arust alati parem panna pigem rohkem kui vähem võid ja ka Ulvi soovitas mulle enne kooli tulekut, et kui ma ei tea mida lisada, siis võid võib alati juurde panna:) Siiani on see strateegia väga hästi töötanud:) Aga ma ei tea, millega veel üllatada võiks, kui isegi fritüüritud muna on juba ära proovitud:)

Chef Patrick küsis meilt täna demol seoses pirni brändiga (pr k eau-de-vie poire), et kas keegi teab, miks prantslased kangete alkoholide (nt cognac, calvados, armagnac jt) kohta eluvesi ehk eau de vie ütlevad. Miguel pakkus, et sellepärast, et nende mõju all antakse paljudele elu:):):) Chef siiski ütles, et see nimetus pidi tulema sellest, et need alkohoolsed joogid on tehtud tera- v puuviljade baasil ja nende "elu" v elumahlad on nendesse jookidesse sisse destilleeritud ning need on tervisele väga kasulikud:)

Nojah, mõtlesin, et täna olen nii väsinud, et kirjutama ei hakka- panen ainult mõne pildi ja ühe lingi, aga välja kukkus ikkagi nii, nagu alati:) ehk mul on paar mõtet, mida kiiruga kirja panna ja siis avastan, et jälle on paar lehekülge teksti... (täna õnneks vähem) Igal juhul lähen nüüd ära magama ja lõpetan tänaseks Charlie tsitaadiga, mis annab ilmselt edasi enamike LCB (ja ilmselt ka teiste kokakoolide) õpilaste salajased mõtted: "I know I'm not the first person to say this, but I'd like to meet the person who decided chefs' whites should be white. In a dark alley."


1 kommentaar:

K. ütles ...

Tahaks kõike süüa, mida sa siin kirjeldad.
Topelt fritüüritud lehetaigna jätaksin vb vahele :D