kolmapäev, 14. detsember 2011

Cafe More

Päev enne Cafe More'sse minekut läksime Reedaga tema õele külla ja kui jutuks tuli, et ma järgmisel päeval Cafe More'sse lähen, siis kõigepealt rääkis Reet, kui head tartelette'id seal on:) Ta olevat ükskord neid kaks tükki ostnud pluss ühe õunakoogi ning kõik kolm korraga ära söönud. Reeda õde Kadi aga mainis, et Angeelika Kangil on Eesti kokaraamatute autorite hulgas kõige ilusamad pildid ja muidu ahvatlevad retseptid. Ja lisaks ütles Kadi, et "ära siis unusta Angeelikat tema fännide poolt tervitamast!" Andsin tervitused muidugi edasi ja paluti vastu ka tervitada:)

Kirjutan Reedast ja Kadist sellepärast, et harva juhtub, et mõni söögikoht v selle omanik kutsub inimestes esile nii positiivse reaktsiooni:) Seetõttu mind väga ei üllatanud, et sellel aastal on Cafe More parima kohviku kategoorias Hõbelusika nominent. Seda juba esimese tegutsemisaasta jooksul ning Tartus asuva Werneri ja Pärnu kohviku "Supelsaksad" kõrval ainsa nomineeritud Tallinna kohvikuna. Väga tubli saavutus!

Kui ma paar päeva hiljem Cafe More'sse oma kallite ekskollegidega lõunale läksin, palus mu õde endale tuua sealt kaneelisaiakesi. Nii kaneeli- kui ka kardemonisaiad on igal hommikul värskelt küpsetatud ning eriti maitserohked - nt kardemonisai on nii kardemonine, et kardemoni lausa pudiseb saia vahelt välja. Tõeliselt maitsev! Mulle ikka meeldib, kui sai niimoodi kardemonist mustab! No nagu üks õige rosinasai peaks rosinatest mustama, teate ju küll ;-) Allpool aga paar pilti neist saiakestest, mis lausa kutsuvad sööma:)




Eesti Maitsed Täna projekti raames aga on Cafe More pakkumiseks aprikoosi-mandli täidisega tartelette ja kohv. 
Selle pildi tegi Lauri Laan

Cafe More on üks neid väheseid kohti, kus saab osta kohapeal valmistatud piparkoogitainast, mis lisaks asjaolule, et kasutatud ei ole selle tegemisel mitte margariini, vaid päris võid, sisaldab ka mett ja mandlijahu:)

Aga saab osta ka juba valmis tehtud piparkooke erineval kujul

Kohvioad on Gourmet Coffee'st Kadriorus, kusjuures Cafe More's on kasutusel just see bränd, mida kasutab nii mõnigi hea restoran (nt Alexander) kui ka mitmed mu sõbrad. Mina cappuccino fännina ei oskagi ausalt öeldes nimetada Tallinnas kohta, kus saaks paremat kohvi. Cafe More cappuccino on nii piisavalt kange kui ka täpselt paraja hulga piimavahuga. Tallinnas on endiselt juba see suur vedamine, kui sa tassi cappuccino asemel ei saa hästi piimast latte moodi kohvi, ainult et väiksemas tassis, kui tavaliselt caffe latte't serveeritakse. Mina latte't ei armasta, mistõttu pean tavaliselt piima maitse varjutamiseks ja kohvi normaalse kanguse saamiseks tellima ühe espresso lisaks, et see siis "cappuccino" hulka kallata ... Aga selle kohv oli tõesti ideaalne! Ja lisapunktid muidugi ilusa välimuse eest!:) Angeelika ütleb ise ka, et on oma kohviku kohvi üle uhke ja selleks on tõesti põhjust:)


See siin on hommikusöögi menüü, mille puhul ma ei teagi, mis mulle rohkem meeldib - kas see, et siin on rõhk mahedal talukaubal (õnnelike kanade munad, mahedast speltast puder, talukohupiim jms) või see, et seda saab PÄEV OTSA tellida! Äkki isegi teine asi, sest tavaliselt söögikohad ütlevad, millal keegi peaks hommikusööki sööma ja millal kellegi hommik on, ehk tihtipeale hommikusöögi menüüst saab toitu tellida vaid 11 v 12ni, kuid Cafe More jätab selle õnneks kliendi enda otsustada, millal tema päev algab ja millal ta peab vajalikuks hommikust süüa:) Minu arvates väga tore!:) Eriti tervitatav muidugi nädalavahetuse hommikutel ;-)



Piilusin ka kööki ning nägin, kuidas kondiiter Ilvi tagurpidi õunakooki (pr k Tarte Tatin'i) teeb. Ilvi on erakordselt pika kogemusega (mida tema nooruslikust välimusest küll kuidagi oodata ei oskaks) - lisaks 16 aasta pikkusele töötamisele Maiasmokas on ta olnud ka 10 a Bonaparte'is. Tõesti muljetavaldav! Angeelikal ei jää temast rääkides kiidusõnadest puudu - erakordselt tubli, tragi, kiire  jne, jne. Tõeline leid:) 

Õunakoogi küpsetamist alustas ta aga Angeelika ema aiast pärit õunte potis karamelliseerimisest 




Lehetaigen ei ole küll ise tehtud, aga see on võiga, mitte margariiniga!!!

Lehetaignast ringid õuntele peale ja ahju

Juba küpsenud koogid

Mis tagurpidi keeratakse


Ja siis peale raputatud suhkur krõbedaks koorikuks leegitatakse


Voila - Tarte Tatin ehk tagurpidi õunakook saigi valmis:)

Võib-olla pildilt pole päris hästi koogi mõõtmetest aru saada, aga tegelikult on see ikka päris suur, niiet meie tegime selle Angelikaga pooleks. Juurde on aga tõeliselt maitsev vaniljejäätis, mis on kohapeal tehtud. Mulle üldse tohutult sümpatiseerib, kui söögikoht teeb oma jäätised ja sorbeed ise. Kui kohviku puhul on jäätisevalmistamine ikkagi pigem lisaboonus, siis minu arvates restoranile on see ikka "MUST" asi. No tõesti, see ei ole ju nii raske?! Miks ma seda aga eraldi rõhutan, on just seetõttu, et ma ise pole väga ammu poejäätiseid söönud ja hiljuti ühes restoranis oli ühe šokolaadikoogi juurde serveeritud maasikajäätis, mis oli nii jubeda tehismaitsega, et seda oli lihtsalt võimatu süüa. Pigem võiks selle üldse ära jätta v siis kasvõi vahustatud vahukoorega asendada, kui jäätisetegemine tõesti üle jõu käib - jätaks ikkagi restoranist väheke professionaalsema mulje ... Õnneks aga võib Cafe More's rahuliku südamega jäätisega magustoitu süüa:) 


Kusjuures - Angeelika on ise välja andnud ühe jäätiseraamatu. Tema sulest on ilmunud - kui arvestada ka teiste autoritega koostöös valminud teoseid - kokku ligi 40 kokaraamatut, mis on ikka väga suur number. Mitmetes raamatutes, nt Tiramisu-raamat, on ta lisaks retseptidele ka kõik pildid ise teinud. Uudishimust küsisin, milline on tema isiklik lemmik. Selgus, et selleks on "Maailma parimad magustoidud" kasvõi juba sellepärast, et sinna sai panna palju ilusaid fotosid reisidelt. Uskumatu, kuid ka Reeda õde Kadi oli mulle päev varem maininud, et just selles raamatus on eriti ilusad pildid:) Võtsin minagi maailma parimate magustoitude raamatu kodus riiulilt alla ja tõesti - väga ilusad pildid olid seal:)

Allpool aga veel mõned pildid ahvatlevatest koogikestest. Esimese neist tegi Lauri Laan

Sidrunikreemi ja beseega tartalette




Angeelika isiklik lemmik on aga Mille Feuille, mille puhul ma võin kinnitada, et lisaks autentsele välimusele on see ka täitsa autentse maitsega, niiet julgen soovitada küll;-)


Ja makroonid on ka täitsa õige välimusega - ilus "jalg" ja puha:) Usun, et ka maitsevad nagu päris :)

Vähe on Eestis söögikohti, kus pakutakse karamelliseeritud võid ja mandlijahu sisaldavat Friand'i nimelist koogikest, rohkem vist tuntud ikkagi "Financier'i" nime all. Ainus erinevus Friand'il ja Financier'il on nende kuju, sest esimene on ovaalse, teine aga tavaliselt ümara kujuga. Financier'id on aga tõeliselt hõrgud küpsetised, mida olen isegi päris palju kordi teinud. Ma just vaatasin, et ka Kelleril on üks nende Prantsuse klassikute retsept täitsa olemas, niiet varsti peaks kodus esmakordselt nende küpsetamise ette võtma... 


Lisaks eelpool mainitud õuntele saab Angeelika oma ema aiast kohviku jaoks ka nt tomateid, marju jm aiasaaduseid. Muuhulgas on tema kasvatatud kõik pildil olevad kõrvitsalised. Tõeline vedamine ikka, kui su ema aias on nii palju head-paremat, et lisaks oma perele jätkub kohvikulegi:)



Kuigi ka Werner ja Supelsaksad on väga toredad kohad, siis mina jään Cafe More'le Hõbelusika auhinna võidu osas pöialt hoidma! :) 

7 kommentaari:

U ütles ...

Kuna Fred veel magab, siis lugesin täna hommikul esimese asjana seda postitust. See oli suur viga, sest siin on liiga palju isuäratavaid pilte. Jään ootama võimalust sinna kohvikusse mõulema minna.
Õnneks päästis hommiku kapis leidunud pakk kohupiima ja sinu suurepärane sõrnikute retsept :)

Silja Luide ütles ...

Aitäh, Ulvi! Mul on väga hea meel, et sõrnikud Su hommiku päästsid :):):) Järgmisel nädalal siis võtame Cafe More'sse mineku plaani, eksju? Arvestades seda, mis kell Fred ärkab, on see ideaalne koht hommikusöögiks :)

Meeli ütles ...

Oi, nii õigel ajal nii ilus postitus!
Ei tea, kas laupäeviti on kohvik rahvast tulvil? Laupäeval oleme perega Tallinnas ja tähistamiseks oleks põhjust ka.... Eks üritame minna, poistiivne meelestus on igatahes juba ette olema :)

Silja Luide ütles ...

Tänud, Meeli! Ma arvan, et minna ikka tasub, sest isegi kui rahvast palju, siis mõne vaba koha vast ikka leiab või saab mõne saia/koogi kasvõi kaasa osta. Ma ise käisin seal ükskord laupäeval (pealelõunal) ja oli suhteliselt rahulik. Häid maitseelamusi Teie perele!:)

Pille ütles ...

Mulle ka Café Mores väga meeldib - Terevisiooni-nädalal käisin seal neli hommikut peale saadet hommikukohvi joomas ja järgmise päeva toitude jaoks ostunimekirja koostamas. Nii tore oli näha, et omanik kõik hommikud ka ise kohal oli. Ja vähemalt hommikuti on seal meeldivalt rahulik, kiireks läheb vist alates 11st..
Mis nüüd friandi ja financieri puutub, siis austraallaste armastatud friand erineb lisaks kujule prantslaste financier'ist ka selle poolest, et sinna läheb lihtsalt sulatatud või, mitte pruun või. Vähemalt Austraalia retseptides on enamasti lihtsalt sulavõi ette nähtud ja nii teen ka mina oma ovaalseid koogikesi lihtsalt sulavõi ja mitte pruuni võiga :) Ja algselt olid prantslaste koogikesed ju hoopis kullakangi kujuga ehk siis saledad ristkülikud?

Silja Luide ütles ...

Pille, rõõm kuulda, et Sulle ka Cafe More's meeldib:) Ma ise ei kujuta friandi/financieri küll ilma pruunistatud võita ette - see just selle õige meki annabki:) Õnneks Cafe More ei lähe kergema vastupanu teed, vaid teeb oma friande ikka karamellivõiga. Niiet soovitan kindlasti proovida!:)
Mis aga kujusse puutub, siis olen nii Eestis kui Prantsusmaal näinud igasuguse kujuga financiere. Ilmselt kuju valik sõltub peamiselt sellest, millise kujuga vorme restoranil v pagariäril parajasti võtta on;-) Olen isegi neid üsna erinevate kujudega vormides küpsetanud:)

Pille ütles ...

Silja, ma pole Prantsusmaa friande teha proovinud, ma räägingi lõunapoolsete rahvaste lemmikuist (ehk siis Austraalia kohvikuhittidest). "Seal all" lisatakse vist agaramalt ka täidiseid, ilma lisandita friande nad vist ei tunnegi. Vähemalt selline mulje on ajakirju-raamatuid-internetilehti sirvides jäänud..
Me saime Olivier Roellingeri juureski vist ühel hommikul paadikujulisi financiere, aga traditsiooniliselt/algselt tehti neid väidetavalt kullakangide kujuga. Kes teab, äkki on tegemist vaid linnalegendiga :D